Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Edu põhjuste omistamine (osa eksamimaterjalist) - sarnased materjalid

taja, organisatsioon, sobivus, tajad, motivatsioon, imalus, iglus, kontrollikese, sooritus, pingutus, stress, tama, hendumine, rutiin, skaalad, lesande, internaal, imalik, tiheliolek, dala, voolavus, lemine, hene, tunnid, ajaga, tunnen, rtuse, rikastamine, lahkub, mitmekesisus, ldine, juhtimisstiil, tahku, saastatus, rvid, muusika, tajatel, vaatavad
thumbnail
40
docx

Organisatsioonipsühholoogia

Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu

Organisatsioonipsühholoogia
63 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Organisatsioonipsühholoogia

ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis.

Organisatsioonipsühholoogia
264 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Organisatsioonipsuhholoogia Konspekt

SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel VAJADUSE RAHULDAMINE Vajaduse võimendamine PINGUTUSE HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA Vajaduse pidurdamine FRUSTRATSIOON KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine Frustratsioon: Rünnak, agressioon Regressioon Fiksatsioon Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna

Organisatsioonipsühholoogia
102 allalaadimist
thumbnail
132
docx

Organisatsioonipsühooloogia loengud

.................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD.............................................................

Organisatsioonipsühholoogia
77 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
69
odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

One guard at his trial in Nuremberg famously quoted he was not to blame as he was doing as he was told therefore he should not be held accountable. The role of buffers: If you were asked to press the button to release weapons of mass destruction onto another country .. this would be easier ... as you would not have to see the consequences of your actions.. the distance acts as a buffer. Asking you to pull the trigger of a gun may cause you more issues. Mõju isiksuslikud faktorid: kontrollikese Julian Rotter (sünd 1916 USA-s, juudi immigrantide perekonnas) ­ kontrollikese/locus of control. Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. "Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts". Eksternaalid: määravad on välised mõjud ­ teised inimesed, saatus, õnn. "Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck,

Sotsiaalpsühholoogia
35 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So

Sotsiaalpsühholoogia
649 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Bachmann ja Maruste

mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused ­ Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele. 39 Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud. (Sellel käsitlusel on ka puudused) Motivatsioon ­ neurofüsioloogiline seisund mille vajaduse esile kutsub. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motiiv ­ on tunnetatud, arusaadud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus ­ motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt ­ A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval

Sissejuhatus psühholoogiasse
272 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

Vaimsed vajadused ­ üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused ­ Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud. (Sellel käsitlusel on ka puudused) Motivatsioon ­ neurofüsioloogiline seisund mille vajaduse esile kutsub. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motiiv ­ on tunnetatud, arusaadud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus ­ motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt ­ A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval

psühholoogia
48 allalaadimist
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Tuleb uurida inimeste kogemust. Mida reaalsed inimesed reaalses maailmas kogevad. Eneseteostus – organismiline lähenemine ehk isiksus on üks osa organismist, sinna kuuluvad ka alateadvuses olevad. Lähtuti sellest, et inimene on ratsionaalne olend ja võtab vastu ratsionaalseid otsuseid. Organism teab ise rohkem kui see mis talle omistada. Minu kui organismi hinnang mis väljendub nt depressioonis. Depressioonile omistatakse põhjus et nt elu on halb, aga tegelikult on asi muus. II MOTIVATSIOON:  Defitsiidi vajadused (D-needs) – pole süüa, fantaasiaks hamburger. Analüütiline psühholoogia. Vajavad rahuldamist ja kui need pole rahuldatud, siis tekib defitsiitsus, mis muudab inimese käitumist.  Olemise vajadused (B-needs) – inimene ei saa nendest aru ja pole neist teadlik. III VAJADUSTE HIERARHIA: 1) Füsioloogilised vajadused – söök, vesi, uni, seks.

Isiksusepsühholoogia
388 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju,

Sotsiaalpsühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele

See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki ­ intellektuaalne ja emotsionaalne ­ väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis baseerub emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi, mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks.

Organisatsioonikäitumine
64 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Maaja Vadi "Organisatsioonikäitumine"

Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmiseks.

Psühholoogia
65 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Motivatsioon ja rahulolu

Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus.

Psühholoogia
13 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

Psühholoogia
642 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Nende arvates toimub massis enesekontrolli vähenemine, tekkivad instiktid, mis võivad viia kuritegudeni. Lähtusid loogikast ja statistilistest näitajatest. See näitab, et tekkisid esimesed empiirilised uuringud. Muutus eksperimentaalseks - 3. periood ­ 20 saj algus - SP kui teaduse koidik, 1862-1894 - Wundt ­ pakkus välja 2 haru: füsioloogial põhinev psühholoogia ja sotsiaalne e rahvapsühholoogia. Varajased aastad 1895 ­ 1935 Triplett, 1895 ­ Kuidas inimese sooritus muutub vastavalt sellele, kas teised inimesed on kohal või ei ole? Avaldatud 1897 esimene eksperiment ­ pani lapsed jalgrattaga sõitma. Võttis terve inimpõlve aega, enne kui aru saadi, mis fenomeniga oli tegemist ­ sotsiaalne soodustamine. Selle vastand on sotsiaalne looderdamine. McDougall ja Ross, eraldi publitseeritud erinevad tekstid 1908. M pidas oluliseks indiviidi, R pidas indiviidi - sotsiaalpsühholoogia rajaja. Kumbki oma valdkonna teadusliku külje rajaja.

Sotsiaalpsühholoogia
134 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused

38. Kavandamine aitab koordineerida tegevust, vähendab ebaselgust, väheneb topelttegevus ja „tühi töö“, kontrolli võimalus. 39. Kavandamiskäik 40. Toimingute rida, mida tuleb kava koostamisel sooritada. 1. Tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilis-tehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine. 2. Organisatsooni liikmete väärtushoiakute, huvide ja taotluste hindamine. 3. Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama. 4. Soovitud osa täitmiseks vajalike varude ja nende hankimise allikate analüüsimine. 5. Strateegia kujundamine, mis hõlmaks ja sobitaks kokku võimalused ja organisatsiooni liikmete hoiakud ja taotlused, soovitud rolli ja varud. 6. Kogu org-i pingutusi suunavate kavade koostamine. 7. Allüksustes üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine 8

Organisatsiooni juhtimine
56 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Inimeste juhtimine organisatsioonis

1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll ­ juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel

Juhtimispsühholoogia
259 allalaadimist
thumbnail
13
docx

EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST

Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja organisatsiooni struktuur. Süsteem Inimesed e sotsiaalne allsüsteem Struktuur e juhtiv allsüsteem

Organisatsiooniline käitumine
21 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“

Psühholoogia
97 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

SOTSIAALNE MÕJU •Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile •teatud gruppide mõju teistele gruppidele •üksikindiviidi mõju gruppidele Sotsiaalne soodustamine •Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus •enamasti positiivne (sooritus paraneb) • vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse.

Suhtlemispsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in

Sotsiaalpsühholoogia
439 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused

• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON

Juhtimispsühholoogia
85 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Organisatsioonikäitumise eksamikonspekt

1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.

Organisatsioonikäitumine
333 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organisatsiooni käitumise eksam

Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia..Organisatsioon on keeruline nähtus, milles elemendid on üksteise suhtes põhjalikud ja pidevalt koostoimes. Org mõistmiseks tuleb üksikute elementide kirjeldamisele lisada nendevaheliste seoste ja sõltuvuse analüüsimine. Seetõttu omandavad erilise tähtsuse üksikuid elemente siduvad tegevused. Sõna organisatsioon pärineb kreeka keelest ning tähistab korrastust ja kooskõlaliseks tervikuks korrapäralisust. Me sünnime org, saame hariduse org ja enamik meist töötab suurema osa elust mingi organisatsiooni heaks. 4. Organisatsiooni eesmärk, missioon, visioon Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda, visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. Organisatsioonieesmärk on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine

Organisatsiooniline käitumine
180 allalaadimist
thumbnail
28
docx

ORGANISATSIOONIKÄITUMISE EKSAMIKÜSIMUSED 2015

EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid.

Organisatsioonikäitumine
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun