Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või
pigem see raamatuliik, mis mugavam on. Uudne elektroniseeritud raamat võib ju põnev olla, kuid selleks midagi huvitavat välja mõeldaksegi, et ostjatele seda müüa ja rahalist kasumit saada. Nõustun temaga täielikult; kui üldine mass liigub moevooluga kaasa, ei tähenda see veel, et leiutatud mõte ka mugavaim valik oleks. Igaühel tuleb tõesti mõelda oma peaga, et e- raamatute vajalikkuses vankumatuseisukohani jõuda. Marek Tamm väidab veel, et juhul kui e-raamatud võetaksegi kasutusele, kaotavad paljud inimesed endised töökohad. Tema sõnul on see paratamatus, millega tuleb leppida, kuid see oli väljendatud kuidagi väga külmalt ja üskkõikselt kas mitte e-raamatud polnud mõeldud selleks, et inimeste elu parandada? ,,Mina isiklikult jään neid leinama," oli ta lausunud, kuid juba järgnev mõttepala ironiseeris seda arvamust. Tema hinnangul ei pea uued
1.1 Leia andmebaasist Web of Science artikleid oma rühma teemal a) Kasutasin liitotsingut: biocatalytic AND stereochemical AND synthesis sain 25 tulemust b) Klikides GREAT CITATION REPORT: leidsin artiklite avaldamise arvu aastate lõikes, tsitaatide arvu aastate lõikes ning vastava artikli tsitaatide arvu aastate lõikes c) kõige enam tsiteeritud artikli pealkiri: Efficient enantioselective reduction of ketones with Daucus carota root kokku 77 tsitaati d) 2010. aastal tsiteeriti seda artiklit 11 korda 1.2. Kasutades otsivõimalust "Cited Reference Search" leia TTÜ professori Malle Krunksi artiklid andmebaasis Web Of Science. a) Milliseid andmebaasi poolt pakutud nimekujusid kasutasid: kasutasin Krunks M b) Artiklite arv: 84 c) Kõige suurema viitamiste arvuga artikli viitamiste arv ja kaasautorid: viidati 132 korda, kaasautorid puudusid 2.1. Leia e-raamatute andmebaasi CHEMnetBASE käsiraamatust "CRC Ha...
5. HARJUTUSÜLESANNE 5.1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K48 Riiuli nr: 421, 422 b) Leia artikkel teemal "Electrically conductive polymers". c) Köide: 9 lk: 61 d) Esita elektrijuhtivate polümeeride (electrically conductive polymers) lühike definitsioon (võib olla inglise keeles): Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2. ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E54 Riiuli nr: 303 b) Millises köites ja lk käsitletakse vismut...
Books have been around for a couple hunder years for now, but there aren't any remains left of the first ever books because of the rarity when the first book was realased. First books ever were written by hand and that's the reason why there were so few of them. Thanks to the invention of the printing press books became more common and accesable for everyday people. After that came the printer but the next big step up was the invention of the e-books and portable screens that could almost outweigh regular books in every aspect possible. But nothing is perfect in this world so naturaly e-books and tablets have their weaknesses, for example, battery life and portability are the main concerns when deciding to rely on them. Regular books are quite rugged, few bumps and bruses aren't going to make it unreadable, but when u drop your tablet then there's a good chance that it will break and you're going to have to pay quite a lot of mon...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö esimeses osas võetakse vaatluse alla e-raamatute ajalugu, e-raamatute plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen küsitlenud
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu ...
Asko Künnap arutles 2015. aasta veebruaris ilmunud ajakirjas „Looming“ tänapäeval aina vähem kasutatavate raamatute ning järjest enam popularsust koguvate e-raamatute osatähtsuse üle. Artikkel kannab nime „Asko Künnap: kuuldused raamatute surmast on tugevasti liialdatud“ ning toob välja paber- ja e-raamatute suurimad erinevused ning mõlema puudused. Raamatud ise pole muutunud, uue kuju on saanud nende välimus. Asko Künnap tõi välja fakti, et hetkel on väga paljud raamatud internetist ilma suurema vaevata kättesaadavad ning salvestatavad, tänu millele kasvavad jõudsasti veebipõhised raamutupoed ning kuigi kunagi varem pole nii palju loetud ja kirjutatud kui praegu, vjauvad reaalsed raamatukaupluste ketid unustusse. Tänapäeval pole raamatud mõeldud vaid lugemiseks, tähtis on eelkõige nende emotsionaalne väärtus, mitte kaasaskandmise mugavus. Raamatutega saab suhelda ja neid erinevate meeltega tajuda, sest nende aja...
magades, saab rahulikult lugeda, teist inimest tulevalgusega segamata. Lisaks on e- poodides raamatud odavamad kui reaalsetes poodides. Paljudele inimestele meeldib raamatute lõhn ja lehtede keeramisel tekkiv paberisahin. Tahetakse teada, mis juhtub järgmistel lehekülgedel ja tekib teatav hasart. Raamatuid ei tule laadida, kuid neid tuleb osata hoida. E-luger on jällegi kompaktsem, keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis tulusam, sest e-raamatud on odavamad. Arvan, et kõik sureb ükskord välja, sest tulevad paremad ja kasulikumad alternatiivid. Meile ja vanemale generatsioonile on raamat küll hingelähedasem, kuid nooremad eelistavad pigem juba tehnoloogiaajastut. Ükski muutus ei teki üleöö ja mitte keegi meist ei pruugi näha aega, kus raamatud on vaid muuseumites, kuid usun, et see aeg tuleb.
Raamat minu elus Raamatud on ühed huvitavad infoallikad, mis on teadmistest pungil. Kooli kohustsulik kirjandus on loodudki selleks, et noored neid loeks ning uusi avastusi ja teadmisi ammendaksid. Nende tähtsust ja mõju hakkasin alles hiljuti tajuma. Kuid milline on siiski raamatute roll inimeste elus? Raamatute tähtsus minu elus tundub aina suurenevat, seda küll kolme-nelja aastase mõõna järel. Algklassides sai ikka raamatuid hoolega loetud ja lapatud, kuid põhikooli alguse osas muutusid need kuidagi igavaks ja mõttetuks. Kindlasti loeks praegu neid samu raamatuid suurema põnevusega, kuid tol ajal ei mõelnud sellele, et raamat võib ka minule midagi anda, vaid see tundus lihtsalt tühise aja raiskamisena. Muidugi sai ka raamatus lehekülgi rahuliku südamega edasi keeratud, mida ilmselt kunagi enam ei tee. Nüüd olen hakanud aru saama, et raamatut ei loeta ainult selle sisu pärast. Tihti on seal ka teine...
Elektroonilised Tarkvara- Andmebaasid Digitaalteavikud jadaväljaanded üksused Elektrooni- Arvutivõrgus Täisteksti- Bibliograafia- Muud e-raamatud lised patendi- olevad Muud dmebaasid andmebaasid andmebaasid kirjeldused auvised Raamatukogu veebisait (library website) · ainuomane domeen Internetis, mis koosneb raamatukogu poolt avaldatud veebilehtedest, et pakkuda juurdepääsu raamatukogu teenustele ja ressurssidele · (Ei hõlma teavikuid, mis vastavad elektrooniliste
E-lugerid E-luger on aparaat, mille abil saab lugeda e-raamatuid. E-raamat on teatavat tüüpi tekstifail, mille saab kopeerida e-lugerisse ja panna e-luger seda teksti oma ekraanil näitama. Nagu näha siis kui poleks olemas e-raamatuid siis ei oleks vaja ka e-lugerit ning kui e-raamatud on olemas, aga e-lugerit poleks siis ei oleks võimalik e-raamatuid lugeda ehk üks ei saa olla ilma teiseta. E-lugeri ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides, see on enamikul lugeritel 6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel. Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni). Kuid kui lugeri ekraan on puutetundlik, siis on see peamiselt ristuvate infrapunakiirtega,
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste ...
Sellisel väga ülla eesmärgiga aastal ei saa minu meelest olla halbu külgi, on ju raamatud loodud selleks, et neid loetaks. Inimeste kodudes on raamaturiiulid üheks esimestest kohtadest, kuhu haritud külalise pilk liigub, nende põhjal kujuneb esmamulje inimese erudeerituse kohta. Cicero, Rooma filosoofi meelest sarnaneb maja, kus pole raamatuid, kehaga, mida ei elusta hing. Raamtumaailmasse on tunginud audio-ja e-raamatud, mille tootmine kasvab kiiresti, kuid tarbimine takerdub ühe asjaolu, hinna taha. Selleks, et lugeda e-raamatut, peab omama ka e-lugejat, mis maksab 2000-3000 krooni või rohkemgi. Teades, kui palju peab maksma enne, kui lugema saab hakata, võib inimene minu meelest täiesti õigustatult osta kõvade kaantega raamatu poest või, mis veelgi parem ja tasuta, minna raamatukokku ja laenata lugemismaterjali. Audioraamatud, mis samuti saadaval on, võivad mõne aja pärast lämmatada
Sissejuhatus Referaat on teemal Piibel. Töös käsitletakse kokkuvõtvalt Piibli loomist, tähendust ja tõlkimist. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses osas on juttu Piiblist üldiselt, teine osa annab ülevaate Vanast Testamendist. Kolmas osa annab ülevaate Uuest Testamendist e. Evangeeliumist. Neljas osas on juttu Piibli tõlkimisest. Alapeatükkidena on välja toodud Piibli tõlkimine eesti keelde. 1. Piibel Piibel on kristlaste püha raamat. See on kirjanduslik koguteos, mille on kirja pannud Jumala poolt inspireeritud autorid. Piiblil on seljataga pikk ajalugu: tema kõige vanemad osad pärinevad 12. sajandsit eKr, uusimad 2. sajandist pKr. Aastasadade jooksul on Piibel aidanud inimestel leida tarkust, lohutust ja tuge elus ning teeb seda ka tänapäeval. Piibel on elav sõna kristliku usu algusaja eluvee allikas nii kogudusele kui ka igale inimesele. Piibel käsitleb elu süvaküsimusi, millele igaüks soovib vastuseid leida. Lugedes arvukaid ...
Eduard Vilde Rasmus Liiv 8.p 1.Millal Eduard Vilde elas? V:Eduard elas 4. märts 1865. a 26. detsember 1933. a 2.Pane kirja Vilde haridustee V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Must...
Vali endale parim luger!. Eesti Päevaleht. Kasutatud 15.09.2015 http://epl.delfi.ee/news/lp/vali-endale-parim-luger?id=65652648 11. Karlson, K. (2014). Tuhat raamatut ühes seadmes: e-luger – kellele ja milleks. Forte. Kasutatud 15.09.2015 http://forte.delfi.ee/news/digi/tuhat-raamatut-uhes-seadmes-e- luger-kellele-ja-milleks?id=68323441 12. Kobo eReader. Wikipedia. Kasutatud 15.09.2015 https://en.wikipedia.org/wiki/Kobo_eReader 13. Tammet, M. (2014). E-raamatud: Kas raisata raha e-lugerile või piisab nutifonist?. Õhtuleht. Kasutatud 15.09.2015 http://www.ohtuleht.ee/607763/e-raamatud-kas- raisata-raha-e-lugerile-voi-piisab-nutifonist
Judaism Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Judaism on etniline usund, millel pole konkreetset loojat ega ajaloolist alguspunkti. Olulisemad isikud judaismis on Aabraham, Mooses ja Taavet. Judaismi pühakiri on Tanah, palvemaja on sünagoog ning usuline keskpunkt on Jeruusalemma templi läänemüür ehk Nutumüür. Judaismile on oluline poisslaste ümberlõikamise traditsioon ning vaid lubatud toidu (e koer) söömine. Judaismil on 14 miljonit järgijat maailmas. Judaismi ajaloolised etapid. Usku läbib põhimõte, et nad usuvad ühteainsasse Jumalasse ja on äravalitud rahvas, kes on valitud leina ja kannatuste jaoks. Iisreal on rahvaste vennaskonnas esimene, kellele Jumal andis kümme käsku kogu inimkonnale. Juudid nimetasid end Aabrahami lasteks, kellele Jumal andis 2000eKr tõotuse. Paabeli vangipõlv. Pärsia kuningas Kyros vallutas Babüloonia 539eKr, suhtus usuküsimustesse vabameelselt, andes juutidel...
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest. Paabeli vangipõlv. Pärsia kuningas Kyros vallutas Babüloonia 539eKr, suht...
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal- ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet...
Selle puudumise korral muutusin ma närviliseks ja vihaskes. Seega ei ole ka liigne lugemine hea. Noori suunab rohkem arvutisse ka see, et paljud kodused tööd tuleb teha arvutis ja kui töö käigus on vaja leida informatsiooni on ikka lihtsam otsingumootorisse sisse trükkida märksõna ja võtta sealt vajalik info. Õpilastel polegi põhjust ega vajadust uurida teavet raamatutest, mis on pealegi palju raskem ja aeganõudvam. Viimasel ajal on ka järjest populaarsemaks muutunud e-raamatud. Kuigi ma ise seda ei poolda, arvan siiski, et võimalus lugeda raamatuid arvutis muudab lugemise hinnatumaks. Ainus asi, mis mulle e-raamatute juures meeldib on see, et kuhugi sõites, reisile minnes on lihtsam ja kergem võtta kaasa e-luger. Üldiselt eelistan ma ikkagi pigem lugeda raamatuid paberkandjal kui arvutis. Samuti säilivad raamatud paremini kui tehnoloogilised e-lugerid. Ma arvan, et tegelikult on siiski nii, et internetti ja lugemist ei saa vastandada. Seega ei saa me
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
Milleks mulle raamat? On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. Raamatutele on tekkinud mitmed uuemad ja mõndade arust paremad viisid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu") , kuid ing...
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Vii...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
KRIITILINE VAADE VÄIKESTELE TÜDRUKUTELE MÕELDUD RAAMATUTELE Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eesmärgid ja ootused............................................................................................. 4 Raamatute illustratsioonid...................................................................................... 4 Lasteraamatute pealkirjad...................................................................................... 5 Lõpetamata tegevused........................................................................................... 5 Palju roosat............................................................................................................. 5 Lugejate vanus..............................
Kogud Mõisted · Kui puudub kogu, siis pole ka raamatukogu! · Traditsiooniliselt on raamatukogu kogu tähendanud eelkõige info organiseerimist ja selle kättesaadavuse hõlbustamist kasutaja jaoks. Mis on raamatukogu kogu? · kogu süstemaatiliselt korraldatud teavikute kogum · kogu eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist täiendavate koordineeritult koos...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3. Raamatuala korraldus Eestis nõukogude võimu esimesel aastal................4 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine................................................5 5. Trükinduse ümberkujundamine................................................... ..6 6. Kokkuvõte 1940, 1...
Ostlemine muutub lihtsaks ja vähem aeganõudvamaks tegevuseks, kuid samas muudab inimesed passiivseteks. Peale selle pakub virtuaalmaailm meile tohutul hulgal erinevat informatsiooni ja on muutunud oluliseks osaks teabe edastamisel. Tähtsaks infoallikaks on saanud Vikipeedia, mis on suurim virtuaalkeskkonnas olev entsüklopeedia. Samuti on veebis olevad raamatud lihtsamini kättesaadavad ja seetõttu muutub paberkandjal olevate raamatute tähtsus märgatavalt väiksemaks. E-raamatud on aga enamasti tasulised ja suureks tuluallikaks internetiäridele. Inimesed on hakanud ka ajalehti ja ajakirju üha vähem koju tellima, kuna palju lihtsam on sama informatsiooni kätte saada virtuaalsete maailmade vahendusel. Kõik see mõjutab aga meie ühiskonda, kuna suur osa kultuurist ja majandusest on muutumas virtuaalseks. Veebipõhine virtuaalmaailm ei ole midagi käegakatsutavat, kuid on siiski tähtis osa meie igapäevaelust
TÖÖLEHT VIIDETE HALDAMISE JA BIBLIOGRAAFIA KOOSTAMISE VAHEND REFWORKS Nimi: Artur Jevgrafov Eriala ja kursus: Maaehitus II Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused: Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCOhost. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCOhostiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga ,,Infootsingud". Ekspordi kausta ,,Infootsingud" kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks. a) Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed. Läksin EBSCOhost sisseValisin ,,Folder"Kohe ,,Articles" leidsin seda mida on vaja saada RefWorksi(1)Val...
Rakvere eragümnaasium REFERAAT KIRJANDUS ,, PIIBEL ,, Anett Uska 10.A 14.04.2010 1. SISU & alginformatsiooni Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna "Piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis üldiselt tähendab raamatut. Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes kasutusel sama sõna. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste loendamine Rooma impe...
Itaalia Koostaja: Liisa Tamm 7.c Riigi asend Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos (Lõuna- Euroopas). Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel 37 ° N ja 47 ° N pikkuskraadi ning 7 ° E ja 18 ° E laiuskraadi vahel Üldarvud Rahvaarv: 60 626 400 (2011) Rannajoon: 7600 km Pindala: 301 230 km2 Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Rahvussümbolid Itaalia vapp Keskmes: punaste ääristega valge viisnurk, sümboliseerib Itaalia ühtsust. Vasakul: oliivioks, sümboliseerib rahu, esindab Lõuna-Itaaliat Paremal: tammeoks, sümboliseerib tugevust ja väärikust, esindab Põhja-Itaaliat Taustaks: hammasratas Rahvussümbolid Rahvusloom: Itaalia hunt/Apenniini hunt Rahvuspuu: jalakas Vaatamisväärsused Veneetsia kanalid, liigutakse veesõidukitega Itaalia suurim sadam, tähtsaim turismilinn Tuntuim auovaba linn Vaat...
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Vana Testamendi jaotumine. Judaistlik Kristlik Esimene Moosese raamat (1 Mo.) Toora e. Teine Moosese raamat (2 Mo.) Seadus Kolmas Moosese raamat (3 Mo.) Neljas Moosese raamat (4 Mo.) Viies Moosese raamat (5 Mo.) Joosua (Jo.) Ajalooraamatud Varased Kohtumõistjate raamat (Ko.) Prohvetid Esimene Saamueli raamat (1 Sa.) Teine Saamueli raamat (2 Sa.) Esimene Kuningate raamat (1 Ku.) Teine Kuningate raamat (2 Ku.) Ruti raamat (Ru) Esimene Ajaraamat (1 Aj.) Teine Ajaraamat (2 Aj.) Esra raamat (Es.) Nehemja raamat (Ne.) Estri raamat (Er.) Kirjutised Psalmid e. Vana Testamendi laulud (L...
Eesti keele väljendusõpetus HLE6060 Materjalid Kirjandus: Õpik: "Eesti keele väljendusõpetus" R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt Tartu 2007 Lisamaterjal: · M. Erelt, T. Erelt "Eesti keele käsiraamat" · ÕS http://www.eki.ee/dict/qs2006/ · M. Erelt "Lause õigekeelsus" Tartu 2007 Iseseisev töö arvestuseks: · Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste ak...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................4 Areng..........................................................................................................................4 Paaritumine......................................................
ANNERIIN TRUU IK 12 SEISUKOHT RAHVARAAMATUKOGUDE POSITSIOONIST Eestis tegutseb 558 rahvaraamatukogu. Mõned neist on paremas majanduslikus olukorras kui teised. Osad rahvaraamatukogud on arenenumad tehnika vallas, mõned aga teeninduse ning organiseerimise ja initsiatiivi poolest teistest üle. Probleeme aga esineb kindlasti igal pool, lihtsalt kohati paistavad need rohkem silma: lagunenud raamatukoguhooned, vanad majad, mis pole üldsegi mõeldud raamatute hoidmiseks- säilitamiseks ega ka inimeste teenindamiseks, halb valgustus ruumipuudus, raskendatud juurdepääs puuetega inimestele. Kõik meie ümber on pidevas muutumisprotsessis. Mõned muutused on kohe märgata, teised toimuvad ilma, et me neid märkaks või enesele teadvustaks. Ma usun, et raamatukogunduses on just viimast tüüpi muudatusi tegelikult päris palju. Muudatused, mis seonduvad sellega kuidas raamat, teavik lugejani-kasutajani tee leiab. Tavakasutaja ei t...
Fakte juutide elust ja usust Karin Toom. 7.Teater sisukord * Judaismi põhiõpetused. * Judaismi sümbolid. * Juudi kogukonda kuulumine. * Juutide aasta. * Teadmised oma päritolust. * Juudi perekond. * Meeste välimusest. * Lõpetus. Judaism põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud Rahvale. Kohus peale surma. Judaismi sümbolid * kuusnurkne s i n i n e t ä h t , m i d a k u t s u t a k s e Ta a v e t i * S e i t s m e k ü ü n l aj a l g e . täheks. Menoraa M u u t ke t e k s t i l a a d e M u u t ke t e k s t ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond AÜTH-2 KÄRSTNA PÕHIKOOLI RAAMATUKOGU LAENUTUSPROGRAMMILE ÜLEMINEK Äri analüüs ja pakkumiskutse Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte iseloomustus...................................................................................................4 1.1 Missioon.................................................................................................................. 4 1.2 Visioon.....................................................................................................................4 1.3 Eesmärgid...................................................................................................
Perekonnaäriga paralleelselt fokusseeris bin Laden oma energia ja ressursid islami ning islamismi edendamisele. Sel ajal ta toetas Saudi põhiseid islamiste Lõuna-Jeemenis, kes tõrjusid kommuniste, kuigi on teada väga vähe Osama rollist selles võitluses, siis oli Osama siiski pea kaks kümmet võtmemängija selles kokkupõrkes.3 2 www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=443; 10.05.2011 3 Inside Al Qaeda : Global Network of Terror; Gunaratna, Rohan lk. 16-17; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud Osama bin Ladeni mõistmiseks tuleb aru saada tema elu vorminud religioossetest tõekspidamistest ja usuinnust, mis motiveeris tema tegevust kuni surmani. Ta on muhameedlane, kes nii nagu teisedki mõttekaaslased usuvad, et Allah ehk Jumal on universumi isand. Muhameedlasele kohaselt uurib ta islamiusuliste pühakirja Koraani, mis sisaldab kõike usklikule eluks vajalikke suuniseid paradiisi jõudmiseks. Koraani kohaselt on
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele lä...
Raamatukirjandus nüüdisajal Kirjandus on inimestele väga igapäevane ja tavaline asi. Nii nagu paljude asjadega, teame, et see eksisteerib koos meiega, aga ei mõtle sellele rohkem. Üldiselt ei püüa me mõista selle sügavamat tähendust ja seda, mida kirjandus meile pakub. Kirjandusest rääkides, on esimene mõte tihti raamat, sellele vaatamata on kirjandusel eri vorme ja väljundeid. Erinevat vormi kirjandus on inimese jaoks vajalik: ajakirjandus toob inimeseni aktuaalseid teemasid, ilukirjandus aitab inimeste jaoks luua teisi reaalsusi, mida võrrelda enda eluga või millesse põgeneda, teaduskirjandus hoiustab erinevat infot, luule seevastu on täis erinevaid tundeid, mida autor soovib lugejani viia. Kirjanduse üheks olemuseks ongi kirjakunst ehk raamatukirjandus. Raamat kui eseme teostus on üks klassikalisemaid raamatukultuuri vorme. Raamatu autor on soovinud lugejateni tuua enda mõtteid ja kogemusi. Raamat kui ese ...
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). ...
Vee kvaliteet 246 a) Esitage ühe relevantse raamatu reeglitekohane kirje: J. O. Nriagu, J.S.S. Lakshminarayana . (1989) Aquatic toxicology and water quality management. New York : Wiley 2. (2 P) Leidke TTÜ raamatukogu e ajakirjas Journal of Cellular Biochemistry artikkel "Vitamin D and multiple sclerosis" Esitage: a) e ajakirja otsivahend: Panin A-to-Z : Tallinna Tehnikaülikoolile avatud e-ajakirjad ja e-raamatud otsingusse ajakirja nime, leidsin Journal of Cellular Biochemistry. b) otsistrateegia: Panin otsingusse artikli nime (võtsin ,,D" ära) ning valisin tulemuste (15) seast ,,Vitamin D and multiple sclerosis" c) artikli autorid: Anita Raghuwanshi, Sneha S. Joshi and Sylvia Christakos 3. (3 P) Leidke TTÜ raamatukogu eraamatust Handbook of Chemistry and Physics polümeeri polycarbonate dielektriline konstant (dielectric constant). Esitage:
Hinduism Kristin Sõber 10.e http://1.bp.blogspot.com/-ce0SaoKg9FI/Twsp_h69- 0I/AAAAAAAAAF8/s8MdXXW0mw4/s1600/hindu-symbol-12.gif Juured ulatuvad umbes 3000 a eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse i...
suuresti ka selleks, et meelitada suuri investoreid Eestisse. Üle terve Eesti koolides töötav E-Kool ja selle süsteem on loodud selleks, et õpilastel, lapsevanematel ja õpetajatel oleks kiirem ja mugavam ülevaade õpilase õppeedukusest, kuid see võtab ära kõige olulisema aspekti õppetöö juures, milleks on suhtlemine õpilase, õpetaja ja lapsevanema vahel. Aja möödudes on sinna mugavdamiseks lisatud materjalide üleslaadimise võimalus, e-raamatud ning emailisüsteem, kuid see pole sama, mis otsene interakteerumine. Veebiteenused nagu E-kool ja E-residentsus piiravad spontaanset suhtlust. Internetikeskkonnas on info muutunud piiratuks. Info aheneb vastavalt sellele, mida inimene tahab näha. Veebilehed ja -keskkonnad sisaldavad algorütme, mis püüavad ennustada inimese eelneva veebiajaloo põhjal, mida isik soovib näha. Muidugi on see mugavam, kui ise otsimine, kuid selle
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko EESTI RAAMATUKOGUD JA E-TEENUSED Referaat Tartu 2015 1 Sisukord 2Sissejuhatus...............................................................................................................................3 3Raamatukoguvõrk.....................................................................................................................4 3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik............................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiur...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on tehnika suur osa meie elust. Tehnika on peaaegu igal pool kasutusel ja seda hakatakse veel rohkematel aladel kasutama ja arendama. Praegu on inimestel suureks küsimuseks, et kas koolides võiks hakata kasutama e-õpikuid või jääda raamatutele ning kui võtta, siis mis kasu nendest oleks. E-õpikud oleks minu arvates palju kasulikumad, kui raamatud. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Kuna õpilastel läheb vaja nii palju raamatuid lähevad koolikotid päris raskeks ja üks suurtest plussidest on see, et e- luger või mis iganes tahvel on kõvasti lihtsam, kui hunnik raamatuid. E- õpikutega on näiteks ühete kindlat teemat õpikust üles otsida lihtsam ja rutem ning e-õpikutele pääseb lihtsamini ligi, kui raamatutele. E-õpikud läheks ka koolile kasuks, sest siis ei lähe koolil nii palju raha uutel õpikutel ja vihikutel. Kui mingil õpikul avastatakse viga, siis on seda liht...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidk...
annaabi.ee 
