Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milleks mulle raamat? (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks mulle raamat?
  • Millegi sellisega nagu lugemine?
Milleks mulle raamat?
On ju tänapäeval olemas televisoon , arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine?
Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima . Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine , on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. Raamatutele on tekkinud mitmed uuemad ja mõndade arust paremad viisid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio -raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu „Rehepapp“ ja „Mees, kes teadis ussisõnu“) , kuid inglise keeles on võimalik leida pea iga vähegi tuntud raamatu audio versioon , mille abil on väga hea võõrkeelt praktiseerida, arendada ja sõnavara laiendada.
Meelelahutuskirjandusel on võrreldes filmidega eelsus kuna see jätab lugejale vabaduse kujutada ette vastavalt oma soovile ning raamatut on mugav kaasa võtta. Lugemine rikastab sõnavara, ergutab fantaasiat ja laiendab silmaringi. Lugemine aitab vabaneda argipäeva muredest ja kiirusest, võtta aja maha, ning lõõgastuda. Seda tehes saab inimene rännata kaugeisse ja sageli olematutesse paikadesse.
Raamatud olid, on ja jäävad, isegi kui nad varsti enam paberil ei pruugi olla. Raamatuid tuleks hoolikalt valida, et kehva otsuse tõttu ei kaoks isu lugeda. Kõikide nende ülaltoodud positiivsete omaduste ja audio-raamatu kujul eriti mugavaks tehtud tarbimise võimaluse tõttu peaksime me kõik tegelema vähemalt vahetevahel tegelema raamatute maailma sukeldumisega.
Milleks mulle raamat #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katariinaling Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Milleks mulle raamat
1
doc

Milleks mulle raamat?

Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt

Eesti keel
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Kõige selle inimlikult maise ja jumalikult igavese tajumine ning sellega arvestamine ongi elutarkus, mida lugemine endas kannab. Eesmärgiks pole, et see, kes vaevub lugema, peaks nõustuma, vaid et ta mõtiskleks.11 Tekst on kui teose kude. See, mis on lugeja ees avatud ja valmis lugemiseks. Lugemise tähendus tekib teksti ja lugeja suhtlemise, nendevahelise dialoogi tulemusena. Hermann Hesse oma essees ,,Raamatute lugemisest" räägib kolmest lugemismudelist. Esimene neist ­ raamat juhib, lugeja järgneb. Ainestikku võetakse objektiivselt, tunnustatakse kui tõelust. Teine ­ lugeja järgib oma loomust, temast saab laps ja ta hakkab asjadega mängima, leivast saab mägi, millesse tunnelit puuritakse , voodist urg, aed ja lumeväli. See lugeja teab, et igal asjal võib olla varuks kümneid ja sadu tähendusi. See lugeja ei järgne kirjanikule nagu hobune kutsarile, vaid kui jahimees jälgedele.

Eesti keel
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Sophoklese müüdid on inimlikud. Kangelased on erakordsete oskustega ja erakordsete tegudega. Inimesed on ideaalsed inimesed ideaalse käitumisega. Usk inimesse ja tema vaimsetesse jõududesse. Raskuspunkt inimesel, tema tegudel ja otsustel. Toob tragöödiasse 3. näitleja. Sophokles „Kuningas Oidipus“.  Teeba linn, antiikaeg.  Teeba kuningas Oidipus, noor Teebast pärit mees. Enesekindel, tugev, äkiline.  Probleemiks on Teebas katku leviku pidurdamine, milleks tuleb leida Laiose mõrvar. Hiljem selgub, et Oidipus ise on mõrvar, tegu saatusetragöödia, kus inimesel pole võimalik oma saatuse eest põgeneda. Kui Laiosel ja Iokasel sündis poed Oidipus, kuulutas Teeba oraakel neile, et laps tapab oma isa ja heidab ühte emaga. Laios laseb kerjusel ta mägedesse surema viia, tollel hakkab lapsest kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem

Kirjandus
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, et ilukirjandusteosed on „kaasas- kantavad monumendid” (rigney 2004: 383), mis loovad meeldejäävate kujun- dite abil minevikupilte ja kannavad neid edasi ruumis ja ajas. „tasuja” toimi- mist kaasaskantava monumendina on uurinud marek tamm. ilmumishetkel, 1880. aastal sai 18-aastase Eduard Bornhöhe „tasujast” avatakt ajalooliste

Kategoriseerimata
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Hilinejad - rida autoreid, nagu Kross, Niit, Kaalep, kes võinuks ootuspäraselt olla 40ndate teisel poolel, aga ei tule. Autorid, kes ootasid paremaid võimalusi ja 50ndate lõpus hakkavad raamatud tulema. Võimendab debüüdilainet, mis siin on. /--/ Artur Alliksaar (1923-1966) 1966 Nimetu saar 1968 Olematus võiks ju ka olemata olla 1976 Luule 1997 Päikesepillaja Elukäik traagiline, formaati hästi ei mahu. Surmaaastal ilmus esimene raamat. Tema luulet ei tahetud avaldada, eriti uut laadi, milleni ta 60ndateks jõudis. 65 oli tal kokku pandud ka debüütkogu, käsikiri kandis pealkirja "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" seda arutati ja leiti, et imelik asi ja seda pole vaja avaldada. Loomingu raamatukogus ilmub "Olematus..." seal on Rummo eessõna. Väikestviisi esseistilik, annab olulisi lähtekohti Alliksaare tõlgendajatele. "Olematus" annab läbilõike A

Eesti kirjanduse ajalugu II
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

vaidlusaluses küsimuses tegelikult pole tehtud, ei saagi valikuid põhjendada millegagi peale enda subjektiivse arvamuse. Suhtleja lihtsalt tahab nii väljenduda või ta lihtsalt mõistab seda teksti niimoodi, ja toetust tema sellisele tahtmisele ei ole tulemas kuskilt. Niimoodi arvamiseks läheb tarvis üsna palju enesekindlust: suhtleja peab pidama end tegijaks ehk agendiks, kes vastutab ise oma sõnade eest. Ülejäänud raamat räägibki tegelikult suhtlejast, tema teadmistest, arvamustest ja vastutusest neljas oskussuhtluse valdkonnas. Termino- loogia peatükis alustame mõiste- ja tähendusseostest. Viimastest eriti sünonüümia, polüseemia ja homonüümiaga toimetulek on oluline eeldus sõnastike tulemuslikul koostamisel ja kasutamisel. Lähtudes sõnastike eesmärkide ja sihtrühmade klassifikatsioonist, võrdleme koostamismeetodeid nende aluseks oleva andmestruktuuri põhjal;

Inimeseõpetus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", 6 esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud)

Kirjandus
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

6. Tundub, et nõustamiskabinetist lahkumise ja näiteks koos kliendiga parki jalutama Tänapäeval on enamik nõustajaid oma kabineti sättinud nii, et ruumis puuduvad mineku osas tuntakse teatud ebakindlust. Murelikuks võib teha muidugi vastutuse igasugused füüsilised barjäärid. teema, kuid mulle näib, et ebakindluse põhjused ei ole seotud juriidiliste küsimustega. Eelduste kohaselt peaks nõustamine toimuma selleks ette nähtud, Paljude aastate vältel aktsepteerisin ma nõustamisruumi suhtes kehtivaid kirjutamata kindlaksmääratud ruumis.

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun