Sissejuhatav kursus: Infootsingud ja andmebaaside kasutamine (0)

Q: Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatav kursus: Infootsingud ja andmebaaside kasutamine

Eesti Maaülikool - Infoteadus - Andmebaasid ja infootsingud

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi?

Tööleht
Viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks
Nimi: Artur Jevgrafov
Eriala ja kursus : Maaehitus II
Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused:
Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCOhost. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCOhostiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga „ Infootsingud “. Ekspordi kausta „Infootsingud“ kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks.

Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed.
Läksin EBSCOhost sisse→Valisin „ Folder “→Kohe „Articles“ leidsin seda mida on vaja saada RefWorksi(1)→Valisin nuppu „ Export “→Valisin punkti „Direct Export to RefWorks“ ja vajutasin „Save“→Ta pakkus kuhu exporterida ja ma valisin RefWorks(2)(see mis oranž)→Valisin nuppu „View Last Important Folder“→ja ta kohe viis mind sinna ja näitas mulle mida ma exporterisin(3)
(1)
(2)
(3)

Loo RefWorksi kaust pealkirjaga „EBSCO“ ja tõsta sellesse kausta EBSCOst transporditud kirjed. NB! Viimati lisatud kirjed salvestatakse automaatselt kausta "Last Imported". Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed, loodud kaust ja kausta sisu.
Valisin „New Folder“ ja tegin kaust „EBSCO“→Pärast valisin kõike mida ma exporterisin EBSCOst RefWorksi(1) → suundasin seda kõik „EBSCO“ kausta.(2)
(1)
(2)

Loo kausta „EBSCO“ kirjetest bibliograafiline loetelu ILMA tekstisiseste viideteta. Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreenid (ka loodud kasutatud kirjanduse loetelust).
Vajutasin nuppu „Creat Bibliography“→Tuli valja akenn ku ma valisin seda (1)→pärast seda tuli paremal all roheline akenn valja kus oli kirjas „Completed“→ja kui vajutada „click here “ tuleb gi teine akenn lahti (2)
(1)
(2)
Harjutus 2:

Loo RefWorksi kaust pealkirjaga „ ESTER “.

Mine e- kataloogi ESTER ja teosta otsing vabalt valitud MÄRKSÕNAGA. Piira otsitulemusi nii, et kuvatud oleks ainult raamatud. Vali välja kolm raamatut ja sisesta nende kirjed KÄSITSI viitehaldurisse RefWorks.

Kirjelda ühe vabalt valitud raamatu kirje käsitsi lisamise protsessi. Selgitava materjalina lisa PrintScreen, kus on näha väljad, millesse andmed käsitsi sisestasid.
Tegin ESTER lahti→leidsin kolm raamatud märksõna järgi→läksin RefWorksi ja leidsin nuppu „New Reference “(1)→tegn lahti ja täidetasin tabelit( kasutasin „Book, Whole “ jne)(2)→valin all kaustu kuhu tahan salvestada ja vajuan „save“(3)
(1)
(2)
(3)
Suunised: Raamatu käsitsi lisamisel vali Reference Type`iks Book, Whole (tervele raamatule viitamine ) ning täida järgmised väljad: Authors (raamatu autor/autorid), Title (raamatu pealkiri), Pub Year (raamatu ilmumisaasta), Publisher (raamatu kirjastaja); olemasolu korral ka raamatu toimetajad (Editors) ning mitmenda raamatu trükiga tegemist on ( Edition ). Selles kuvas on sul võimalik valida ka kaust, kuhu kirjed tekitatakse (Add to folder), vali selleks kaustaks „ESTER“.

Tee valitud kolmele raamatule tekstisisesed viited ( laused , mille taga viited on, võivad olla täiesti väljamõeldised, sest tegemist on harjutamisega) ning koosta nende allikate bibliograafiline loetelu. Selle ülesande sooritamiseks on sul kaks võimalust. Kas kasutad RefWorks keskkonna käsklust „Cite“ viidete lisamiseks teksti ja bibliograafia koostamiseks „ Format Document “ funktsiooni või seadistad vahendi „Write-N-Cite“. Kirjelda valitud tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreenid. Pildimaterjalil peab näha olema viidete sisestamine ja ka lõpuks moodustatud kasutatud kirjanduse loetelu. Kausta sisust kasutatud kirjanduse loomine (nagu harjutuses 1) ei ole lubatud.
Valisin esimest raamatud→vajutasin „cite“(1)→pärast vajutasin „Format Document“ ehk „bibliography“ (2)
(1)
(2)
Sisestasin e-kataloogi ESTER märksõnaks civil engineering ning valisin välja kolm raamatut, mis mind huvitasid. Kõige huvitavam oli raamat, mis rääkis õ}}. Oma lõputöös läheb mul kindlasti vaja aga raamatut, mis kä}
Näide võimalikest lausetest (võite selle oma lausetele eeskujuks võtta): Sisestasin e-kataloogi ESTER märksõnaks pedagoogika ning valisin välja kolm raamatut, mis mind huvitasid. Kõige huvitavam oli raamat, mis rääkis õpetajast kui kunstikust (siin on viide allikale), kuid kindlasti kavatsen lugeda ka raamatut pedagoogilisest psühholoogiast (siin on viide allikale). Oma lõputöös läheb mul kindlasti vaja aga raamatut, mis käsitleb uurimismeetodeid (siin on viide allikale).
Kui sul tekkis õppematerjali läbides viitehaldur RefWorksi kohta mõtteid, küsimusi, ettepanekuid vms, mida teiste tudengite ja õppejõududega jagada soovid, siis kirjuta mooduli all olevasse foorumisse „Arutelu (RefWorks)“.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 19 allalaadimist

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #1

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #2

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #3

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #4

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #5

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #6

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #7

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #8

Sissejuhatav kursus-Infootsingud ja andmebaaside kasutamine #9

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

artuu Õppematerjali autor

Sissejuhatav kursus: Infootsingud ja andmebaaside kasutamine

Sarnased õppematerjalid

docx

VIIDETE HALDAMISE JA BIBLIOGRAAFIA KOOSTAMISE VAHEND REFWORKS

TÖÖLEHT VIIDETE HALDAMISE JA BIBLIOGRAAFIA KOOSTAMISE VAHEND REFWORKS Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused: Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCO. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCO andmebaasiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga ,,Infootsingud". Ekspordi kausta ,,Infootsingud" kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks. a) Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed. Logisin sisse Ebscosse ja paremalt menüüst valisin Export

Infoallikad ja infootsing

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

kasutamisele suunatud valdkonda. Raamatukogu eesmärgiks on suurendada maksimaalselt dokumentide kasutamist ühiskonna hüvanguks. Infoteadus on uurimisvaldkond ja praktiline tegevus, mille eesmärgiks on teadmiste efektiivne edastamine ja inimtegevuse tulemuste salvestamine sotsiaalseks, institutsionaalseks ja/või individuaalseks kasutamiseks ning infovajaduse rahuldamiseks. Ühiseks jooneks peetakse raamatukoguteaduse ja infoteaduse sotsiaalset rolli ja eesmärki tagada dokumentide efektiivne kasutamine. Gernot Wersigilt (1992) eitab raamatukoguteaduse kui iseseisva teadusala eksisteerimist. Tema argumendiks on, et ei ole veenev, et teatud organisatsioonid võiksid olla aluseks teadusliku või akadeemilise distsipliini tekkele. (nt pole olemas haiglateadust, vanglateadust jm). Tema arvates võib erinevad lähenemised kokku koondada teadmisteks, kuid see moodustab siiski pigem uurimisvaldkonna kui akadeemilise distsipliini.

Infoteadus

575

docx

Nimetu

kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida. Siin aga peaksid siiski nii veebirakenduste, andmebaaside kui ka ,,puhta" programmeerimise kohta olema sees põhitõed, mille abil on enamik ettetulevatest olukordadest võimalik ära lahendada ning nende oskuste põhjal olla piisavalt tasemel, et suuta soovi korral arvutifirmasse praktikale minna ja mõne ajaga sealsesse töösse sulanduda. Päris algajatele on valida kaks sisendpunkti, kust peaks saama alustada ,,tavainimese" arvutialaste teadmiste ehk siis teksti kirjutamise ja failide salvestamise oskusega. Lihtsam, ilusam ja värvilisem on ASP

Informaatika