50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katskar
Õppematerjali autor
paberkandjal raamatuid koolikotti ning e-luger mahub ilusti kätte ära ehk on mugavam. Raamatute digitaliseerimise kohta oli vastaksid arvamusi: osad pidasid seda "heaks ideeks", teised "mõttetuks" . Enamik siiski pooldas seda, tuues põhjenduseks, et see lihtsustaks meie tänapäeva elu veelgi rohkem. Paljud olid siiski ka selle vastu, põhjendades, et raamat peaks jääme ikka korralike kaante vahele. Oli ka neid, kes kartsid, et e-raamatute pikaajaline lugemine kahjustab silmi. KOKKUVÕTE Seda uurimistööd kirjutama asudes oli töö autor veendunud, et teab e-raamatutest üsna palju ja näeb, kuhu inimkond selles valdkonnas liigub. Autor arvas, et tänapäeva õpilased on niivõrd tehnikaga seotud, et enam vanu traditsioone ei austa. Selgus aga, et oma teadmisi hinnati natuke üle. Praegu pole e-raamatud veel väga populaarseks saanud, kuid kõik digitaalne paistab tänapäeva maailmas erakordselt kiiresti edu saavutavat. Samas pole oodata, et
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi,
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks
Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus, et selline lugemine ei ole täisväärtuslik ning põhjustab noorte inimeste vaimset allakäiku. (Puksand 2012) Põhikooli kirjandusõpetuses tähendab lugemine lugemishuvi tekitamist, lugemisharjumuse kujundamist ning lugemisoskuse omandamist, viimane omakorda hõlmab kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010)
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid