Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "E-õppe korraldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kursus, kursused, eõppe, eelduseks, õppeprotsessis, õpetamine, õppetegevus, klassiruumis, alaseid, tehnoloogia, raamistiku, õppes, elektroonilisele, tegevusjuhised, vabaaine, täiendkoolituse, õppematerjalid, kokkuhoid, kasutamisel, materialid, lihtsasti, paindlikkus, jälgimine, artsuue termini kui õppevormiga. [13 lk 6] Eelkõige on e-õpe efektiivne esmakursuslaste baasmoodulite õpetamisel, kus üliõpilaste arv ühel kursusel on väga suur. Samuti võiks e-õpe areneda täiendkoolituse ja vabaainete baasil. E-kursus on mistahes elektroonilisele kandjale salvestatud õppematerjal ja muud õppetööks vajalikud vahendid (ülesanded, tegevusjuhised, testid jne.). E-õppe kursused võivad olla [3 lk 4]: · tasemeõppe kursused kindlas ainekavas, eelkõige mõeldud tudengitele; · vabaaine kursused, eelkõige mõeldud tudengitele; · täiendkoolituse kursused, mõeldud kõikidele soovijatele. E-õppe juurde pöördutakse sageli siis, kui on loota et e-õpe võib aidata mingi olemasoleva probleemi lahendamise. E-õpe ei peaks olema "asi iseeneses". E-õppe eesmärgiks peab olema kvaliteetse hariduse andmine ja ka õppimisvõimaluste loomine laiemale inimeste ringile
loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes. Arenguvestlus - süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja (õpetaja ja lapsevanema ning õppija)
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev..............................................................................................
Välisriikide õpilaste informeerituse ja huvi tõstmiseks on tähtis osaleda rahvusvahelise õppe programmides, kaasata protsessi potentsiaalseid praktikavõimalusi pakkuvaid ettevõtteid ning tulevasi tööandjaid nii Eestist, kui välisriikidest. Tõsta informeeritust ja populariseerida EHTE-s õpetatavaid erialasid professionaalsel tasandil. Tehnoloogiline mõju Õppeprotsessis on oluline, et õppevahendid oleksid kaasaegsed ja oleks võimaldada tehnoloogiliselt kaasaegset õppekeskkonda. Tehnoloogia areng tähendab lisainvesteeringuid, mis on majanduslikult kulukad ning millega peab olema kursis ennetavalt. EHTE ülesandeks on erinevate valdkondade spetsialistide pidev koolitamine tagamaks võimekus innovatsiooniprotsessidega kaasas käia. Konkurentsis püsimiseks tuleb panustada kaasaegsesse õppekeskkonda, mis toetaks õppurite hariduse kvaliteeti. Samuti on EHTE-l oluline roll täienduskoolituskeskusena ning elukestva õppe edendajana
osaliseks. Õpetaja - klassi suhtumine innustab teda rääkima õpilasi haaravats asjadest pikemalt, kui probleemist, mis jätb ükskõikseks. Auditooriumites elevust tekitavad teemad- samuti lektorile tasustuseks. Tasustusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv j ihaldatav. Mõned teevad pahandust, et saada õpetaja tähelepanu. Õpetaja ei taju, mis võiks ühele või teisele õpilasele olla tõhusaks tasustuseks oodatud käitumise eest. 26. Otsese õpetamine kui õppestrateegia. Neli faasi, mis tuleb läbida selle rakendamisel õpilase tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Otsene õpetamine- õppetöö organiseerimise viis, kus traditsioonilises klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll. (Uurimused ja praktika kinnitavad, et klassi-tunnisüsteem annab alternatiivsete lähenemistega võrreldes õpetamisel häid tulemusi) Õpilaste eelistustega arvestamine õppetöös. Õpilaste põhjendatud klassifitseerimine
PMI sertifitseerimissüsteemil on ISO 9001 tunnustus. PMP sertifikaadi saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. bakalaureuse kraad; 2. 4500 tundi projektijuhtimise kogemust 5 erinevas projektifaasis; 3. töökogemust kokku 36 kuud (3 aastat) ja need kuud peavad mahtuma 6 aasta sisse; 4. osalenud PMI poolt tunnustatud kursusel 35 astronoomilise tunni ulatuses. Neljandas punktis mainitud tunnustuse saavad kursused, kus käsitletakse projekti kvaliteedi, eesmärgi, aja, maksumuse, inimressursside, infovahetuse, riskide ja alltöö juhtimist ning nende omavahelist integratsiooni. Kursuse mahtu mõõdetakse spetsiaalsetes ühikuteks (Certification Examination Units – CEU). 1 CEU on võrdne 10 astronoomilise õppetunniga. Kui sertifikaadi taotleja ei oma kõrgharidust on eeldused pisut teistsugused: 1. keskharidus; 2. 7500 tundi projektijuhtimise kogemust 5 erinevas projektifaasis; 3
rühmameetodite rakendamisel on kõigi õpilaste tööle pühendumine. Halvasti organiseeritud rühmatöös kalduvad võimekamad õpilased kogu töö ära tegema ja teised kirjutavad nende pealt maha. Kodutööde- ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Iseseisev töö on õppetunnis kasutatav uue materjali õppimiseks ja kinnistamiseks. Klassi ja koolivälise iseseisva töö põhivormiks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks .Enamasti on aga õpetaja vahetu õpetamine tõhusam kui iseseisev õppimine. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme funktsiooni: kinnistavad kooli õpitut, arendavad õpilaste õpioskusi ja ühtlustavad õpilaste õpitempo erinevusi õpitulemustes. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. 1. Enne iseseisva töö andmist tuleks veenduda, et õpilased tulevad sellega toime. Töölehe nõuded peaksid olema endastmõistetavad ja sooritatavad ülesanded hõlmama materjali, millega tulevad toime kõik õpilased
Valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös" kuulub tinglikult informaatika õppeaine alla, kuid keskendub informaatika põhiküsimustele üsna kitsas kontekstis, mis on piiritletud otseselt gümnaasiumiastmes tehtava uurimistöö vajadustega. Selle kursusega tutvustatakse õpilastele praktiliste tegevuste kaudu meetodeid ning tarkvaravahendeid, mis lihtsustavad uurimisandmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja esitlemist. Kursus jaguneb seitsmeks viietunniseks mooduliks, millest viimane on ette nähtud õpetaja juhendamisel toimuvaks iseseisvaks tööks oma lõpparuande kallal. Esimesed kuus moodulit keskenduvad järgmistele teemadele: infootsing ja viitamine, uurimisandmete kogumine, andmetöötluse alused, järeldav statistika, andmetöötlus kvalitatiivse uuringu puhul ja uurimisaruande vormistamine. 2013. a sügiseks peaks valmima kursust toetav õppekomplekt.
80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte 90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused
mälu ja pikaajaline mälu. 7) Sensoorse registri, lühiajalise/töötava ja pikaajalise mälu eripära ja talitluse tähenduses. Orienteerumisrefleks – selle kutsuvad meis esile mõned väliskeskkonna stiimulid. Orienteerumisreageeringutele toetuvad ka õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske nagu „Tähelepanu!“ Tähelepanu köitmine on õppimise esimeseks eelduseks. Sellega tuleb aga käituda võimalikult säästlikult, kuna õpilastel võib kergesti kujuneda harjumus üldjuhul ärritajat eirata, kui märguandele ei järgne reageerimist väärivat sisu. Sensoorne register – selles säilib laekuv informatsioon vähem kui poole sekundi vältel. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. Lühiajaline mälu – informatsioon läheb sensoorsest registrist lühiajalisse mällu. See
vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise keele õpetamine piirdus sõnavara, grammatika ja vestlusteemade harjutamisega ning kui iga tehtud viga parandati. 1960-ndate aastate keskel Montrealis alguse saanud programm oli keelekümbluse eelkäijaks ja üleüldse esimene programm, milles rõhutati teise keele kui aine sisu edasiandmise vahendi tähtsust ja mitte keele kui niisuguse õppimist ning kus teine keel omandati eelkõige üldhariduse kõrvalsaadusena. 2. Keelekümblusmudelid
veendunud, et mis tahes vanuses saab lapsele õpetada erinevaid teadusdistsipliine, kui kohandada nende sisu lapse tunnetuslikele võimetele kohaseks. J. Piaget’ intellekti arenguteooria põhiolemus. PIAGET’ vaidlustas levinud arusaama, et laste mõtlemine sarnaneb tk- te omaga ja täiustub vaid järk-järgult. PIAGET’ tõestas katsete najal, et laste vaimne areng toimub kvalitatiivselt erinevate (vaimse tegevuse) astmete järgnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise eelduseks. Piaget’ teooria kohaselt on tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Ta arvas, et laste arengutempo on määratud nende sisemise küpsemise mitte niivõrd arengukeskkonna mõjust. Keskkond mõjutab vaid siis, kui organismi bioloogiline küpsemine on saavutanud vajaliku arengutaseme. Väite kinnituseks GESELLI ja THOMSONi (1929) katse – uuriti kui palju saab lapsi treenida trepist kõndima enne, kui nad seda ise teevad
tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest. Selle praktiliseks rakendamisks koostati spetsiaalsed õpikud, kus õppematerjali esitatakse
Võib vast julgelt väita, et ilma hariduse ja ellujäämiseks vajaliku miinimumita ei suuda kodanikud mõtestatud viisil osa võtta ühiskondlikust debatist ega perioodiliselt toimuvatest valimistest. Samuti nagu omandi vaba 5 valdamise põhimõttest ei saa rääkida ilma politsei ja tuletõrje olemasoluta, on õigus elule ja tervisele, mis on omakorda kõikide muude põhiõiguste teostamise eelduseks, kaitstud üksnes siis, kui avalik võim loob toimiva kiirabi- ja tervishoiusüsteemi. Esmalt on avaliku võimu ülesandeks soodustada igati seda, et need isikud, kes ise suudavad toime tulla, suudaksid ka edaspidi seda teha(1). Teiseks tuleb aga luua võimalused toime tulema hakkamiseks neile haavatavatele ühiskonnagruppidele, kes seda ilma kõrvalise abita ei suuda(2). Sellises kohustuses luua isikutele nende vajadustest lähtuvalt võrdsed võimalused
4) kohast sõltumatud töötajad ehk digitaalnomaadid. Rahvusvahelise mobiilsuse mõju tööturu tulevikule pole lihtne prognoosida, sest tegemist on võrdlemisi uue nähtusega. Mobiilsus on otseselt seotud laiemate tööturu suundumuste ja mõjuteguritega nagu tööturu piirkondlikud ebakõlad, teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus, paindlike töövormide levik, globaalsed ettevõtted, tehnoloogia areng ning vananev ühiskond. Erinevad tööturudünaamikad mõjutavad mobiilseid gruppe erinevalt (vt tabel 2) Rahvusvaheliselt mobiilsete töötajate absoluutarv ja ka mobiilsuse osakaal Eestis võrreldes püsirändega 2035. aastaks pigem kasvab. See kehtib nii Eestisse saabuvate välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta. Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida talentide puhul
osaleda koolitustel. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi toimimise põhieesmärk on kindlustada igale Tartus elavale lapsele võrdne haridusvõimaluste kättesaadavus kõigil haridustasemetel vastavalt tema võimetele. Tartu linna arengustrateegia ,,Tartu 2030" kohaselt on kutsehariduse arenguks oluline: Visioon Tartu 2030 Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tehnoloogilised tegurid Viimase kümnendi jooksul on tehnoloogia pealetung olnud üüratu. TKHK on tänu tehnoloogiliste vahendite ja infotehnoloogia arengule teinud läbi muutused ilma milleta oleks kooli jätkusuutlikus tõsise küsimärgi all. Koolil on hästi välja arendatud kodulehekülg, kust on võimalik saada informatsiooni alates õpetatavatest erialadest ning õppekorraldust puudutavatest küsimustest kuni TKHK poolt pakutavate toodete/ teenusteni. Sealhulgas on võimalik teha hotelli broneeringut
neile väljakutseid pakuvad. Andekatele sobivad keerukad ülesanded, mis vajavad abstraktset mõtlemist, loovat lähenemist ning analüüsioskust. Võimalikeks variantideks on väitlemine, loov kirjutamine ja uurimistööd, samuti ülesanded, mille õpilased peavad ise algusest lõpuni looma. Sepp (s.a.) kirjutab, et andekate arendamisel on tähis rõhuda kriitilise mõtlemise ja metakognitsiooni oskuste kujundamisele õppeprotsessis. Kriitiliseks mõtlemiseks peetakse mittelineaarset, avatud ja kompleksset mõtlemist, mille juurde kuuluvad analüüs, süntees ja hindamine. Kriitilist mõtlemist arendavad ülesanded annavad võimaluse erinevateks lahendamise viisideks, neil ei tarvitse olla üheseid ja kindlaid vastuseid, need sisaldavad endas erinevaid interpreteerimise võimalusi ning võimalust tajuda korda kaoses (samas). Metakognitsiooni mõistetakse kui mõtlemist oma mõtlemisest. Õpilase teadlikkus oma
edusammudest, teiselt poolt vastutus ja kohustus, kuidas ja mis vahenditega tagada lapse arengule vajalikud tingimused. Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess, mis nõuab huvi, tahet ja motivatsiooni mitte üksnes lapselt endalt, vaid ka teda ümbritsevalt keskkonnalt. Lapse jaoks on oluline võimaluse andmine, sest see on eduka tegevuse eelduseks. Otseselt kooliealiste laste andekuse probleemiga on meil intensiivselt hakatud tegelema 1993. aastal professor I. Undi poolt loodud uurimisgrupis ,,Andekas laps". Eelkooliiga on põhjust pidada kriitiliseks perioodiks, sest selles eas laste arengutempo on kiire ja ühtlasi on ta ka vastuvõtlik kõigele pakutabale. Seega kerkib just eelkoolieas probleem, kuidas lapse individuaalseid võimeid märgata, neid identifitseerida ning andeid arendada (Vikat 2002: 27).
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume täiendavad analüüsi- ja hindamismeetodid, mis võimaldavad mõõta ja hinnata kultuurialase veebirakenduse kvaliteeti. Käsiraamat on jagatud nelja põhiossa järgmiselt: 1) üldmõisted, lähtealused ja soovitused;
Kursuse nimetus: Koristustööde planeerimine ja arendamine Kursuse maht: 2 õppenädalat Kursuse väljatöötajad: sisu autor on Lia Padu Järvamaa Kutsehariduskeskus, Sihtrühm: Puhastusteeninduse Riikliku õppekava alusel puhastustööde juhtimist õppivad õpilased. Kursus sobib kasutamiseks ka nende erialade töötajate täiendkoolitusel. Kursuse toimumise vorm: kombineeritud õpe, millest 20% on auditoorseid tunde ja 80% õppetööst toimub õpikeskkonnas Moodle. Täiendkoolituses on kursus läbitav 100% veebipõhiselt. Kursuse eesmärk: • analüüsida juhtimisstiile; • arendada puhastustööde planeerimist ja korraldamist; • kujundada kvaliteedi mõõtmiseks vajalikke hinnanguid; • edastada puhastustööde arendamises suundade uuendusi; • arendada iseseisva töö oskust. E-kursus on vajalik puhastustöö korraldajatele puhastusteeninduse probleemide mõistmiseks ning puhastusteeninduse planeerimise ja kvaliteedi teadlikkuse tõstmiseks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
nende elluviimisel. 2. Toetame Euroopa julgeolekustrateegiat ning globaalset riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste julgeolekuriskide vähendamiseks ja turvalisema maailma loomiseks. Euroopa kaitsepoliitikat tuleb arendada tihedas koostöös NATOga, mis loob eelduse edukaks võitluseks rahu ja inimkonna heaolu ohustava terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku vastu. 3. Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julgeolekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes operatsioonides. 4. Rõhutame globaalse koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tugev- damiseks ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Peame vajalikuks Eesti panuse
sõlmimiseks 9. TULEMUSTE ANALÜÜSI JA OTSUSTUSVÕIME. Saadud informatsiooni põhjal järelduste tegemine, võrdlus, 10. PROGNOOSIVÕIME TULEVIKUKS, otsustuse tegemine. Laine Simson, Ph.D 16 Personalijuhtimine 2013 MIDA ME HINDAME? A: VÄLIMUS JA MANEERID · riietus · kehahoiak, käitumine · kõnekeel, · kehakeel, miimika, näoväljendused · hoolitsetus · närvilisus B: HARIDUS · õppeasutus, mille on lõpetanud · kursused (miks just need, mis meeldinud, miks?) · hinded koolis (keskmiselt) · auhinnad jne õpingutega seoses C: TÖÖALANE TEGEVUS · ametikohtade iseloom · kuidas vahetanud, sattunud · milline töö meeldib rohkem, vähem, miks? · suhted juhiga, kolleegidega · põhjused töökoha vahetamiseks momendil · tööalased eesmärgid, karjäärinägemus (lühemas-kaugemas persp.) D: ISIKSUS, HOIAKUD · huvialad, harrastused · klubid, seltsid (oli, on) · isiklikud eesmärgid, väärtused
Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitus. Kehaline kasvatus. Meedia- ja kirjandustekstide valiku kaudu saadakse elukogemusi. Plakateid ja esitlusi koostades kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut. Väitlustes propageeritakse tervislikku eluviisi ning dramatiseeringutes ja rollimängudes saab läbi mängida mitmesuguseid elulisi olukordi. Tehnoloogia. Õppe- ja teabetekstide kaudu kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte, kasutada eetiliselt nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel ning järgida tehnilisi vahendeid kasutades ohutus- ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid. 1.6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeainetes eesmärkide seadmisel, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.
Põhikoolis tuleb kindlasti eraldi tegeleda töö vormistamise ning kujundamisega, harjutada viitamist, sisukorra genereerimist, leheküljenumbrite lisamist, töö joondamist, jooniste ja tabelite tegemist, teksti paigutamist lehele jne. Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse kasutada Excelit vm programmi, peab õpilane eelnevalt selle programmi kasutamise selgeks õppima. Uurimistööks vajalikke oskuste piisav harjutamine on eelduseks, et õpilane suudaks nõuetele vastava töö kirjutamisega hakkama saada. Ettevalmistusperioodil on soovitav tutvuda ka teiste sama valdkonna õpilasuurimustega (näiteks Akadeemiakese vahendusel). Heaks eeltööks on mitme erineva uurimistöö osade võrdlev analüüs. Näiteks võib analüüsida erinevate uurimuste sissejuhatusi, kokkuvõtteid, hüpoteesi/uurimisülesande sõnastust, keelekasutust jm.
Mõjuvõim Selge, positsioonist lähtuv positsioonist Suhtevõrgustikul või Organiseerimine Hierarhial põhinev maatriksstruktuuril põhinev Infoallikad Rutiinsed, väljakujunenud Uued, muutuvad Kuna tehnoloogia areng toob kaasa uued toodete ja teenuste loomise võimalused ning toodete elutsüklid järjest lühenevad, siis on paljude organisatsioonide jaoks kujunenud muutuste sisseviimise vajadus püsivaks väljakutseks. Järjest vähem juhte saab juhtida stabiilset süsteemi ja järjest enam on neid, kes peavad juhtima projektilaadseid ettevõtmisi. Keskastmejuhi tööks võib olla projektide seeria juhtimine. Erinevate huvigruppide esindajad hindavad projekti edu erinevaid kriteeriume kasutades.
Põhjusteks on loome- ja tajuoperatsioonide erinevus, mis tuleneb nimetatud tekstitüüpide struktuurist. Emakeeleõpetuse töökorraldust abiõppes iseloomustavad järgmised tunnused: kontsentrilisus, õpitegevuse erinevused sõltuvalt kooliastmest (I-V ja VI-IX) ning etappidest (1-П, Ш-V, VI-УШ, V1I1-IX), raskusastmele täpne reguleerimine ja iga teema etapiviisiline käsitlemine (sh. materialiseeritud tegevuse kasutamine), õpetamine osaoskuste kaupa ning algoritmide rakendamine põhitoimingu kujundamisel, pedagoogi osalemine praktilise tegevuse verbaliseerimisel jms. Esimesele arenguetapile (I-П klass) on iseloomulikud järgmised iseärasused: Juhtiv psüühiline protsess on veel taju (osaliselt võrreldav eakohase arenguga lapse omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu
· EESMÄRK: olemasoleva puude või tervisehäire parandamine, leevendamine või selle süvenemise ennetamine · Med.reh. tugineb puude meditsiinilisele käsitlusele, kus puuet nähakse isiku probleemina, mille on põhjustanud haigus, trauma või muu tervisehäire. · Ravitakse inimest, kellel vastav probleem esineb. Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999). · Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine. Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi): HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed erinevate spetsialistide hinnang TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine)
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Turustatavad turismipaketid on võimalik liigitada järgnevate teemade alla: · ekskursioonid ja aktiivsed tuurid, rollimängud (nt vanalinna tuur ,,Keskaegse kaupmehe lugu" koos näitlejatega; rollimängud keskaegses Tallinnas jne); · kultuur, kontserdid, toitude valmistamine, galaüritused (nt mõisa ja aia külastus ning kontsert, komandandi ball, õhtu või hommik kunstnikuga, rahvustoitude valmistamise kursus, näidendi või filmi tegemine); · aktiivsed välistegevused (nt viikingite küla ja mängud metsas, köieseiklus, militaarmängud, seiklused looduses ja veega seotud tegevused, kanuusõit ja matkamine rabas, off-road autosõit, rallisõit kaardilugemisega, matk räätsadega talvises metsas, talvine metsamäng, meeskonnamängud metsas / vabas looduses). 15
valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist
o Geomeetria o Murdude aritmeetika ja protsendid o Tekstülesanded ja sotsiaalmatemaatika Esimese 4 kontsentri seisukoht: matemaatika tuleb elust ja läheb ellu. Viienda valdkonna omandamine on eelkõige elulähedaste situatsioonide lahendamine. Viies valdkond peaks andma lastele teadmise, et kuidas ta elus hakkama saab. Matemaatika tunni planeerimisel on soovitatav jätta pool aega tekstülesande lahendamisele. Matemaatika õpetamine lihtsustatud õppes: (Loe läbi aineraamat!! Annab aimu ainest.) Tuleb arvestada, et intellekti puudega lapsed omandavad uusi teadmisi aeglaselt ja suurte raskustega. Sellepärast on õppekava üles ehitatud nii, et klassiti on esitatud õppematerjal väga väikeste annuste kaupa. 6 Aine paigutuse osas võib ainekavas märgata teatud ette tõttamist. On olemas eelharjutuste
annaabi.ee 
