Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Düsleksia väljaselgitamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
düsleksia, reid, käekiri, matemaatika, vahelejätmine, kasutage, töökorraldus, kirjutamisel, juhtunu, koordinatsioon, lugedes, loetu, lühikesed, loetav, ajavad, tehe, parane, etapis, hindama, soovitab, aspekte, õppekava, kirjaviis, paigutus, klassiõpetaja, paluge, viitab, sagedasem, selgitus, töömälu, kipub, hiljuti, ammu, ajataju, kangekaelne...........5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige
SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused................................................................................................................. 5 Düsgraafia esinemine koos teiste häiretega............................................................................ 6 Lugemisel tekkivad vead....................................................................................
................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia ..................................................................
..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. KIRJUTAMISE- JA LUGEMISE RASKUSED KUI SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED ......4 2. DÜSLEKSIA MÕISTE............................................................................................................... 5 2.1. Düsleksia definitsioonid....................................................................................................... 5 2.2. Düsleksia avaldumine...........................................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED..........................................................................................................7 3.1. Bioloogilised põhjused..............................................................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut.
peaks jälgima, et tekst oleks lühike; sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone; koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest; oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub; käsitleks tuttavat teemat või fakte; oleks illustreeritud. Õpiraskuste ajaloost 1877  Saksa neuroloog Adolf Kussamaul võttis kasutusele termini sõnapimedus 1887  Saksa arst Rudolf võttis kasutusele termini düsleksia, 1895  silmaarst James Hinshelwood kirjeldas omandatud sõnapimedust täiskasvanul 1963  Samuel A. Kirk võttis kasutusele termini õpiraskused (learning disability). 1996  dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks 2005  dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni Õpiraskused ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias
 Although a learning disability may occur concomitantly with other handicapping conditions (for example, sensory impairment, mental retardation, serious emotional disturbance) or with extrinsic factors (such as cultural differences, insufficient or inappropriate instruction), they are not the result of those conditions or influences." Häired võivad olla päris erinevad, probleem võib väljenduda väga erineval moel. Olulised raskused kuulamisel, rääkimisel, kirjutamisel, arutlemisel või matemaatiliste oskuste omandamisel. Probleemid tulenevad inidiviidist ja on seotud KNS düsfunktsiooniga. Puudutab inimest kogu elu vältel. Lapse eneseregulatsioonis võib erisusi olla, sotsiaalses tajus ja suhtluses samuti kaasneda probleeme.Võivad ilmneda koos teiste probleemidega, aga teisest probleemist ei ole õpiraskused tingitud. Suurbritannia määratlus (NHS)  Learning disabilities as difficulty to understanding new or complex information,
example, sensory impairment, mental retardation, serious emotional disturbance) or with extrinsic factors (such as cultural differences, insufficient or inappropriate instruction), they are not the result of those conditions or influences." Häired võivad olla päris erinevad, probleem võib väljenduda väga erineval moel. Olulised raskused kuulamisel, rääkimisel, kirjutamisel, arutlemisel või matemaatiliste oskuste omandamisel. Probleemid tulenevad inidiviidist ja on seotud KNS düsfunktsiooniga. Puudutab inimest kogu elu vältel. Lapse eneseregulatsioonis võib erisusi olla, sotsiaalses tajus ja suhtluses samuti kaasneda probleeme.Võivad ilmneda koos teiste proleemidega aga teisest probleemist ei ole õpiraskused tingitud. Suurbritannia määratlus (NHS)  Learning disabilities as difficulty to understanding new or complex information, learning new skills,
kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline  tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõ-namängude vastu; puudumisel düsgaafia, düsleksia. · Ruumiline  hea kolmemõõtmelise ruumi taju, hea nägemismälu, joonistab, saab asjad selgeks diagrammide abil, ei eksi labürindis; puudumisel ei suuda meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taipa perspektiivi, ei oska esemete välimust võrrelda. · Muusikaline  võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju; puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele
haridussüsteemi sees, mis on kõigis maades üldjoontes sarnane ning see järel vaatleme Suurbritannia sekkumise alast seadusandlust, erivajaduste märkamist Inglismaa ja Põhja- Iirimaa näitel. 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees 1996 aastal vastuvõetud Hariduse akti (Education Act) alusel peab olema kõigile õpilastele tagatud juurdepääs riiklikule õppekavale ning selle pakutavatele võimalustele. Kõik koolid sh erikoolid on kohustatud õpetama riikliku õppekava järgi, mis peab olema sobilikuks muudetud ka neile õpilastele, kes ei õpi samas tempos või sama stiili järgi kui tava õpilased. Erandkorras on koolidele jäetud võimalus õpetada HEV lapsi muudel viisidel kui seda õppekava ette näeb,, kuid seda võimalust kasutatakse väga vähe, kuna õppekava rakendus sätted on niivõrd paindlikud. Siin kohal toome ära kaasava õppekava neli põhimõtet: 1) Sobivate väljakutsete seadmine õppimiseks;
.................. 20 6.1.1 Nägemistaju.......................................................................................... 20 6.1.2. Kuulmistaju.......................................................................................... 20 6.1.3.Intermodaalne taju................................................................................ 21 6.2.Keele areng................................................................................................. 21 6.2.1. Düsleksia.............................................................................................. 22 6.4. Informatsiooni töötlus................................................................................. 22 6.5. Intelligents................................................................................................. 23 7. PIAGET’ TEOORIA.............................................................................................. 25 7.1. Sensomotoorne staadium..................
o Nooremas koolieas o Probleemid õppimises (lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid) o Keskmises koolieas o Madal õpiedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid, kuna laps ei ole abi saanud Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 19 Spetsiifilised õpiraskused Lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Teatud valdkondades probleemid. o Spetsiifiline lugemishäire e düsleksia o Spetsiifiline õigekirjahäire e düsgraafia o Spetsiifiline arvutamisvilumusehäire e düskalkuulia Need on ka kõik diagnoosid. o IQ on keskmine või kõrgem. Ei ole vaimselt mahajäämust. o Probleemid peavad tekkima lugema, kirjutama või arvutama õppimise alguses. o Kognitiivsete protsesside (nii taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise probleemid ilmnevad eelkõige seoses kirjaliku, kõne või arvutamise ja muu matemaatikaga.
ülesandes (mida on vaja teha, mis tulemuseni peaksime jõudma). • Planeerimine (kuidas teha, mis järjekorras). • Ülesande täitmine. • Enesekontroll (kas saavutasime loodetud tulemuse). Õpiraskustega lastel on iseloomulik orienteerumise, planeerimise ja kontrolli puudulikkus. Nad asuvad kiiresti ülesannet täitma ja hoolivad vähe tulemustest. Abiõppe lapsed kasutavad orienteeruval-planeerival etapil sageli pseudokompensatsiooni võttena võimalust rakendada enda asemel õpetajat. Nt matemaatika ülesande analüüsimise asemel esitavad nad õpetajale järjest küsimusi "Kas liita? Lahutada?" jne., kuni saavad vastuse 'jaa" Kui lapsed jaatavat vastust ei saa, võivad nad ühte ja sama tehet nimetada enam kui üks kord. Nad ei püüagi teksti ja tehteid vastandada, vaid on valmis ülesande lahendama mehaaniliselt. Iga täiesti uue vaimse toimingu omandamine läbib põhimõtteliselt viis etappi. Seejuures
kergema keelematerjali puhul sooritatakse ülesanne verbaalselt, raskema materjali korral aga kasutatakse abivahendeid.  Toimingu harjutamine väliskõnele tuginedes. Ülesanne sooritatakse küll peast, kuid hargnenult. Operatsioonide tulemus fikseeritakse verbaalselt. Väga ilmekas näide on algaja lugeja "vaikne lugemine". Isegi kui puudub hääl, on suuliigutused täiesti jälgitavad. Häälimine on märgatav (ja ühtlasi vajalik) ka kirjutamisel. Katsed on näidanud, et artikuleerimise takistamine kirjutamise ajal (lapse suu lahti, midagi suus) põhjustab tavakooli I-II klassis kirjavigade mitmekordset kasvu. Abiõppelapsi iseloomustab oma tegevuse vähene verbaliseerimine (toimingute) õppimise ajal, mis ilmneb ka keeleülesandeid täites.  Üleminek vaimsele tegevusele. Tüüpiliseks peetakse verbaliseerimise vähenemist, sosinkõnele tuginemist
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond KLÕ12 Kerli Sepp LUGEMA ÕPETAMINE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep, MA Tallinn 2011 Sisukord 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL.......................................................4 2.1.1 Küpsemisteooria.....................................................................................................4 2.1.2 Arenguteooria.........................................................................................................4 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria.................................................................................4 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria.......................................................................................4 3 E
Kõneorganid on korras. Suur tähtsus on sisemise kõne arendamisel. Motoorne alaalia: Laps saab aru, aga ise rääkida ei suuda. Vigastatud on liigutuskeskus üleüldse. Paremini õnnestub sosinkõne, sest selle artikulatsiooniala on väiksem. Aleksia (kr. Lugemise eitamine) Âlugemisoskuse omandamise täielik võimetus. Düsleksia  õpilane jätab lugedes sõna lõpust tähti ära. Düsgraafia  tähtede, silpide ja sõna ära jätmine ning ümbervahetamine kirjutamisel. Agraafia  kirjutamisoskuse omandamise täielik võimetus.
Loeng 1  Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid  Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem  Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas
Kirjutab kujusid ja tähenimetusi. jäljendada malli tähti, või numbreid ( kritseldamine) meenutavaid kujundeid ning nende ridu. Osaliselt Laps õpib mõningaid Laps kasutab Laps tunneb ära alfabeetiline etapp tähe-hääliku vastavusi, kirjutamisel ainult mõningaid sõnu mälu enamasti sõnade algus- mõningaid tähti, järgi, enamasti algustähe või lõpuhäälikuid, mis enamasti konsonante. abil. Ta kirjutab sõnu, võivad viia sõnade kasutades sõnade algus- äratundmiseni. ja lõputähti ning
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
sellele kas kurva või lõbusa lõpu jne. Matemaatilis-loogilise andeka lapse jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Ruumilis- visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul - näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi vms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatika tegevustes võiks ta kokku lugeda trummilööke või kujundada muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Naturalist – kus
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET........................................................................9 Esim
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1
nägemispuudega lastele igapäevaseks toimetulekuks; võimaldada psühholoogi teenus nii lapsele kui perele). Käitumisproleemidega lapsed:  KOOLI SISENE: Klassi- ja aineõpetajad (käitumisprobleemidega laste märkamine; esialgne nõustamine või nõustamisele suunamine). Klassiõpetaja, HEV koordinaator (õppekava (vajadusel individuaalse õppekava) väljatöötamine; käitumise tugikava väljatöötamine; individuaalse õppekava või käitumise tugikava täitmine, seire, korrigeerimine; käitumisprobleemidega laste hajutamine klassides (max 2 last klassis). Konkreetse lapsega tegelevad õpetajad ja spetsialistid (sotsiaalsete oskuste õpetamine ja treening; viha juhtimine ja enesekontrolli õpetamine; kõne arendamine; järelvalve kindlustamine (sh võimalus pikapäevarühmaks); vanemate kaasamine). Õpilasomavalitsus (õpilasakiiv; tugiõpilased).
järjest liigub välja poole ehk peenmotoorika poole. Kui võtta arenguvaldkonnad väikseateks juppideks lahti, saab rohkem infi. Enesekohased teadmised  mida laps teab enda kohta. Tegelt lapse arengutegevust planeerides peaks mõtlema , mis oskusi lapsel arendada ja mis oskuski ma hindan (see on see Eve Kikase raamat). Riiklikku jaotust vaata SLAIDILT. + teisi ka. Riiklikul on vähe lahti kirjutada üldoskusi, seega peaks E.Kikase raamatust juurde vaatama. Riikliku õppekava aluses võiks siis lapsi uurida ja hinnata! Sest kui laps edasi liigub, siis teised ka saavad teda hinnata samade õppekavade alusel, Siis nagu info liigub paremini ja on täpsem. Ja Rik Õp on kättesaadav ka paljudele ja lihtne kätte saadav. Hinnata tuleks seda, mida on õpetatud, mitte vastupidi! Et kui õpetada RikÕpi alusel, siis ka saab neid hinnata kohe. Üldoskuste peale ehitatakse konkreetsemad oskused!! Üldoskused on rohkem võimete moodi
võetaks arvesse tema individuaalseid iseärasusi; tagada lapsele struktureeritud õppimiskeskkond; kasutada lihtsustatud käsiraamatuid; avaldada tema saavutuste puhul alati tunnustust; ignoreerida negatiivset käitumist ja vältida taunivat hinnangut sellele niipalju kui võimalik; vältida puudulike hinnete panekut, mis on põhjustatud hüperaktiivse häirest, näit. halb käekiri, suutmatus võimlemistundides eakaaslastega koos joosta, palli püüda jmt; üleannetuste puhul mitte seada eesmärgiks andekspalumist, vea tunnistamist vmt; lubada õpilasel kasutada õppetundide helisalvestamiseks magnetofoni; 15 Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda
pedagoogilis-psühholoogilisele hindamisele, vaatlusele, lisateabe koondamisele ning meditsiinilistele uuringutele ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud 8 testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest. Kui kool nii otsustab, tagatakse andekale õpilasele individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) mainib andeka lapse ära ühel korral: ,,Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja."
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Margit Onga KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE Referaat Juhendaja: Pilvi Kula Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus............................................................
- Seljaajus on 31 paari spinaalnärve – keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika - Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad
o lühem eluiga Klinefelteri sündroom  lisakromosoom XXY (ema vanus riskiteguriks)  levimus 1:500-1:1000  sotsiaalsed ja käitumisprobleemid o ärevus, impulsiivsus, agressiivsus, kohanemisraskused, enesessetõmbumine, häbelikkus  kognitiivsed probleemid (EF defitsiit) o tähelepanu o kõne-keeleprobleemid kuni 85% o õpiraskused (lugemine, kirjutamine)  peenmotoorika o koordinatsioon, kiirus, tugevus  haiguste risk o sigimatus, rinnavähk, skisofreenia Alkohoolne fetopaatia (FAS)  FAS ema alkoholi liigtarbimise tagajärjel o 6 standardühikut alkoholi  levimus 1-2:1000 elussünni kohta  käitumisprobleemid  kognitiivne defitsiit, õpiraskused, VAM o tähelepanu, mälu, EF, verbaalsed võimed  motoorikaprobleemid  anomaaliad o düsmorfne nägu, väike pea, lihas-luustiku arengu peetus
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võr- randeid. Intelligentsus ja erivõimed 21 • Keeleline ehk lingvistiline – tundlikkus sõnade tähenduse ja järje- korra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. • Ruumiline – kolmemõõtmelise ruumi hea taju, hea nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürin- dis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taibata perspektiivi, ei osata esemete välimust võrrelda. • Muusikaline – võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusi- kaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju. Puudumisel võib ilmneda
Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoiminguid ja operatsioone. ¤ Kõnesegmentide ja keeleüksuste võrdlus opereerimine kahe süsteemi vahel lugema ja kirjutama õppimisel/õpetamisel. Lugema õpetamisel alustatakse alati 1-silbiliste sõnadega (silp on väikseim kõnesegment, silbist väiksemaid ühikuid kõnes ei artikuleerita). Lugemaõppimisel toimub keeleüksustelt üleminek kõnesegmentidele, kirjutamisel kõnesegmentidelt keeleüksustele. Kõne funktsionaalsüsteem (edaspidi kõne FS). ¤ Kõne FS on organismi psühhofüsioloogiline blokk, mis võimaldab mõtete keele abil väljendada või loetud-kuuldud keelendit mõista; koosneb tsentraalsest ja perifeersest osast ning neid ühendavatest närvidest. Tunnused: aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö(huulte asetus), realiseerimisele eelneb programmeerimine, operatsioonide järgnevus ajas, kõne FS iseeneset ei lagune.
annaabi.ee 
