rühmituste aktiivne koostöö. Moodsa kunsti esimene tegelik näitus oli 1973. aastal toimunud Saku'73 (teiste seas Tõnis Vint, Jüri Arrak, Aili Vint, Raul Meel, Leonhard Lapin), mille avamisele oli tulnud ka Üks esimesi ja tuntumaid Nõukogude stiilis mälestusmärke oli Enn Roosi ja Arnold Alase kavandatud Vabastaja monument (1947) Tallinnas Tõnismäel, pronkssõdur, mis sümboliseeris Eesti vabastamist Punaarmee poolt 1944. aastal. 1964. aastal süüdati samba juures igavene tuli ja see kujunes tähtsaks auavalduste paigaks. Kui Eesti sai iseseisvaks, siis igavene tuli kustutati ja pronksplaadi teksti muudeti: "Teises maailmasõjas langenuile". Monument sümboliseeris Eesti venelastele maa vabastamist Saksa okupatsiooni alt, eestlastele aga vabaduse kaotamist ja
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt.
Ta pääses tänu oma vene keele oskusele. Hiljem lasti valla kuulujutt, et ta on julgeoleku nuhk. Elu viimastel aastatel laulis Dietrich koraale ja saatis end viiulil. Perekond: naine Surmapõhjus: loomulik surm 4.44. Rosviida Lall Sünnikoht: Harala Eluiga: 22 aastat, 3 kuud ja 17 päeva Lugu: Ühel kaunil augustikuupäeval läks ta suure tee peale jalutama. Harala mõisa poolt tuli Lemvaltsi Aadu oma traktoriga. Kuna Rosviida oli heki taga, ei märganud Aadu teda enne kui hilja ja nii saigi Rosviidast kombainivikati ohver. Surmapõhjus: Jäi traktorile ette ja selle kombainivikat niitis ta maha. 17 4.45. Postiljon Sinivee Sünnikoht: Harala Amet: postiljon Olemus: kinnine inimene, kes eriti teistega ei suhelnud; ta oli ka uudishimulik, aga ta ei näidanud seda avalikult välja; kuna ta oli arg, piirdus vaid kirjade avamisega; vaikija; Lugu: Igavusest ja uudishimust avas ta mõnegi kirja. Enamasti olid need
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu. 1950 teadusteakadeemia viidi üle Tallinnasse, muudeti 1955 aastal teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks sektoriks. Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits
aastal hakati platsile haljastust rajama. Hiljem piirati monument aiaga ja selle siseserva istutati madalad puud, keskele suuremad puud. Osa platsist jäi tühjaks. 1879. aastal istutati juurde uusi puid, kujundati rohuplatse ja lisati pargipingid. 1929. aastal korrastati platsi haljastust ja ausamba ümber kujundati lillepeenar. Eraldiasuv kolmnurkne iluplats rajati kaubahoovi ette 1932. aastal. 1999. aastal külvati platsile muru ja ehitati purskkaev (autor Arnold Matteus, seadistamine ringvoolule 1999, projekt AS Kobras 1998). Platsi teed said kivikatte aastal 2000 (projekt AS Kommunaalprojekt). Barclay platsi ääres Ülikooli tänaval asub Barclay hotell. Peamiselt lehtpuudega haljasala Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel. Siin asub feldmarssal Barclay de Tolly monument. Barclay platsi purskkaev. Barclay de Tolly monument.1820. a. asus kaubahoovi vastas väike promenaad, mis ulatus Vallikraavi tänavani, kus asus avalik kaev. 11
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................
organell. Tähtsaks muutusid erinevate elementide erinevad kontsentratsioonid rakus sees ja väljas ning sel põhinevad elektrilised potentsiaalid. Kordamisküsimused · Teadke juhtivaid füsiolooge ja nende tööd 9 Saareke, lad. k insula, annab oma nime hiljem insuliinile. 10 On siiski ka väiteid, et see seos oli juba varem teada, nt traumaatiliste juhuste pinnal. 10 XIII. 6. LOENG Arst, patsient ja haigla staatuse ja funktsiooni muutumine ajaloos. Haigla sünd on küllaltki ebaselge. Antiikajast on teada, et haiged võisid ööbida arsti elamus või (nn uneraviga seoses) templis ning et olid ka asutused (valetudinaria), kus hoolitseti vanade orjade ja sõdurite eest. Samas haiglat kui sellist mainitakse alles 350. aasta paiku, st juba kristluse kontekstis. Tõepooelst hoolekanne oli osa kristlikust dogmaatikast ning
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realismi alguseks ning seda romaani peetakse �
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
sooned. Kuivõrd iial ei tea, millise soone kohale sind meestepundis trügitakse, otsustas Avo kõiki proovida et aimata, kuhu üks või teine soon sind viskab," rääkis õnnetust pealt näinud Avo vend Aivar. "Ääresoones oli pehme koht ja Avo püüdis sellest suurel kiirusel üle hüpata. Aga esiratas maandus pehmesse pinda ja kiilus hoobilt kinni. Avo käis üle kaela, ratas lendas tagant selga." Leok viidi õnnetuse järel Utrechti ülikooli haigla seljakliinikusse, kus talle tehti neli tundi kestnud operatsioon. Hollandi arstid teatasid seejärel Leokile kurva tõe: "Närv on katki. Talle endale öeldi ka, et jalgu liikuma panna pole võimalik ja et ta jääb poolest kehast halvatuks," rääkis Aivar Leok. Avo Leok ei vandunud saatusele alla ja käis Moskvas eriravi saamas. "Praegu on seis küll täitsa null. Tähendab, mõnel kohal on tundlikkus olemas, aga liigutada ma ei saa. Kohatine tundlikkus säilitab ometi usu
Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare edasine elu . . . . . . . . . . . . . . . . .
okupatsioonidevõimude poolt. 1918 a. Novembrist alates juhtis Kuperjanov Tartumaa Kaitseliitu selle ülemana ning võttis kaitseliitlastest formeeritud salgaga osa lahingutest Punaarmee vastu. 1919. aasta algul oli Kuperjanovil juba 300 meest, kellest 19 olid ohvitserid. 14. jaanuaril 1919a. Võttis osa oma partisanidega Tartu vabastamisest ning jätkas nendega pealetungi Valga suunas. 31. jaanuaril 1919. a. Lahingus Paju mõisa juures sai ta surmavalt haavata. J. Kuperjanov suri Tartu haiglas 2. veebruaril. Postuumselt autasustati teda kolme Eesti Vabadusristiga. Kuperjanovi mälestuseks nimetati partisanides pataljon ülemjuhataja käsukirjaga 3. veebruarist 1919.a. Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Tema auks paigaldati 1990-ndate aastate algul tollase Tartu Mellini kliiniku seinale jalaväe pataljon J. Kuperjanovi nime. J. Kuperjanovi nimi on antud ka tänavatele Tartus ja Valgas. 31 -4- -5- Pataljoni loomine
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
ülikooli Balti riikides. Otsustas Tartu kasuks. Olulised olid ka entusiastid, kes võitlesid selle eest,et ülikool tuleks. 1789.a Prantsuse revoutsioon kandis üle revolutsiooni laine. Tsaari keeld välismaal õppida. Saksakeelne ülikool. Toomkiriku varemetesse rajati TÜ raamatukogu. Wihelm Struve - astronoom Hermann Jacobi elekter Karl Ernst von Baer rajab embrüoloogia Nikolai Pirogov kirurg, anatoom, rajab ülikirurgia e sõjakirurgia Nikolai Lunin - vitamiinide olemasolu tõlgendaja Karl August Senff kultuuriloo tähtis tegelane Ferdinand Johann Weidemann eesti keele sõnastiku rajaja Parroti vaated: kõik peavad olema vabad ja võrdsed. Ka kriitilised vaated, ühed rügavad tööd teha ja teised naudivad. Esimesed 25 a ei olnud üliõpilaste seas ühtegi eestlast. Õppejõudusid oli eestastest ainult 5. Kõige rohkem oli sakslasi(85), venelasi. 19
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kontekstist rääkides kalendriv
1978-1988 Karl Vaino 1988-1990 Vaino Väljas · ENSV valitsus Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edaspidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Eesti NSV valitsuse peamine ülesanne oli Moskva ja kohaliku kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsusjuhid: 1944-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome 1990-1992 Edgar Savisaar · ENSV Ülemnõukogu Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli vormiliselt Eesti NSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu istundgjärkudel arutati mitmeid olulisi küsimusi, alates põhiseaduse muudatustest ja lõpetades eelarve kinnitamise
vangla teise ossa, jättes Mariale mulje, et ta mees on hoopis minema viidud. 13. märtsil 1953 suri kindral Johan Laidoner Vladimiri vanglas. Ta maeti vangla kalmistule. Maria laidoner vabanes 1954. aasta augustis vanglast. Tal oli keelatud tulla Baltimaadele ja esialgu jäi ta elama vanade intelligentide kodusse Muromi lähedal Melenkis. 1960. aastate algupoolele tuli ta Eestisse, elas Haapsalus ja elu lõpul Jämejala haiglas. Seal ta suri 12. novembril 1978 ning maeti Tallinnas Aleksander- Nevski kalmistule oma ema ja poja kõrvale. Johan Laidoneri haud Vladimiris on täpselt määratlemata ning ta põrn seetõttu kodumaale toomata. J. Laidoneri 24 aumärki on seni hoiul USA Maavägede Sõjaajaloo Keskuses ( US Army Center of Military History ) Washingtonis. Nad sattusid sinna tänu J. Laidoneri onupojale kolonel Villem Saarsenile, kes oli viimane Eesti sõjaväeluure juht enne okupatsiooni
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
kaotatud. Ernst ei saagi oma vanematest midagi kindlat teada. 15 päeva möödudes (ühe päeva on ta lisaks võtnud) naaseb ta oma rügemendi juurde Nõukogude Liidu territooriumil. Rindel tuleb Ernstil valvata nelja partisanist vene sõjavangi, kelle vastu Ernst on aga liialt heatahtlik, uskudes nende headusse ja süütusesse. Nende vabadusselaskmisel haarab üks partisanidest relva ja laseb Ernsti maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivimaal kuni aastani 1378. Mõõgavend
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas suunas kui Wilde plaanid olid, andiski Browne Wildele loa asutada eratrükikoda. See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Järgnevalt kadus ta avalikkuse silmist ligi 10 aastaks. Haigusaastad tähendasid Liivile kodutust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja -tunnetatu luulendamist. Alles 1902. aastal jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanikepõlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas tema loomingut. Tähelepanu ja tunnustus innustasid Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle, kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 18. novembril 1913. aastal. Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880. aastaisse. Need olid tüüpilised oma aja romantilised värsistused. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (18941913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909. Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
