Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dokumentide loetelu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alatine, kadastik, struktuuriüksus, töötaja, käskkirjad, juhiabi, protokollid, kasutamis, raamatupidamine, paberil, loetelu, sarja, säilitustähtaeg, personaliosakond, kirjavahetus, personalitöö, struktuuriüksuse4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3.5 Standardid 17 4.3.6 Hea tava juhised 18 5 Dokumendisüsteem 19 5.1 Üldist 19 5.2 Dokumendid ja muud teaberessursid 20 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid 22 5.4 Kasuajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 23 5.4
5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad. Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat. Kirjavahetuse säilitustähtajad on enamasti 5 või 10 aastat. Arhiivinimistute säilitustähtaeg on alatine. Õppetööga seotud dokumendid säilitatakse enamasti 5 või 10 aastat ning olulisemad (protokollid, isikutoimikud) alatiselt või 50 aastat.
3.6.12. lahendamise tähtaeg; 3.6.13. täitmismärge (kes täitis, millise toiminguga ja millal); 3.6.14. muud andmed, mis on dokumentide menetlemisel olulised või on nõutavad õigusaktideg 4. DOKUMENDIPLANKIDE HOIDMISE JA KASUTAMISE KORD 4.1. Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele vastava töötaja poolt, kelle pädevusse asja lahendamine kuulub. 4.2. Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja võimalikult lühike. 4.3. Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile. 4.4. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: 4.4.1. dokumendi liigist; 4.4.2. sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; 4.4.3
osa 1: ,,Kiri" 3. Kunda Ühisgümnaasium ei ole kehtestatud kõik kohustuslikud regulatsioonid, mis võib leida §4. Näiteks, pole teada asutuse asjaajamisperioodi, asutuse dokumendiringlust, asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord. On olemas vähe informatsiooni dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise korrast, dokumentide hoidmise ja hävitamise kord, ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord 4. Üldiselt Kunda Ühisgümnaasiumi asjaamiskord tundub loogiline, võttes arvesse selle sisukorra. Kuid on avastatud, et on puudu kaks alapeatüki ja pole teada kas see on kehtetu või see on lihsalt viga. Asjaasmiskord on lühike, kuid meie arvates on mingil määral puudu
asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal-on dokument millele avalik arhiiv on andnud hindamise tulemusena arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist, säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni). Dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised tsüklid: Aktiivse Väheaktiivse Mitteaktiivse
taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi protseduuri käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, ametniku, teenistuja (edaspidi taotleb õigusalase selgituse andmist (osas, mis puudutab asutust, kelle ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise või poole pöördutakse). teenistussuhte või töösuhte peatumise korral Standardid Standardid (2) Dokumendihalduse normatiivdokumentide hulka kuuluvad EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon.
sellele juurdepääsu, kui see teave on jäädvustatud paberile, faili või e-posti sõnumisse. 20. Kui dokumenti ei allkirjastata, siis mis on selle kuupäevaks (AÜA): Registreerimiskuupäev 21. Mida peab tagama asutuse teabehalduse korraldus (TKTA § 11) Teabe kvaliteedi ka kättesaadavuse; teabe hoiu, vahetamise ja kasutamisega seotud riskide maandamise ja kulude vähenemise; teabehalduse järjepidevuse ametniku või töötaja teenistus- või töösuhte lõppemisel 22. Kuidas asutus tagab teabehalduse järjepidevuse? 23. Kes võib infosüsteemis teavet sisestada, kasutada või muul viisil töödelda (TKTA § 13 lg 3)? Isik, kellel on asjakohased õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud 24. Teabe mõiste/tähendus tulenevalt avaliku teabe seaduse § 3 lg 1; arhiiviseaduse § 2 lõigetest 1 ja 2. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja
Koolitus 3. IT Temaatilist liigitust ei poolda arhiiviasutused, sest kaduma võivad minna dokumentide vahelised seosed, mis põhinevad asutuse tegevusel. Dokumendiliikidel põhinev dokumentide rühmitamine Väikesed organisatsioonid, kus on vähe funktsioone ja vähe dokumente rühmitatakse dokumente nende liikide järgi. Dokumendiliikide järgi rühmitamise korral on iga dokumendiliigi jaoks oma toimik Näit. 1. Kirjad 2. Käskkirjad 3. Protokollid 4. Aktid 5. Isiklikud toimikud DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE Dokument hõlmatakse organisatsiooni asjaajamises dokumendisüsteemi Selle käigus luuakse dokumenti kirjeldavad andmed e metaandmed Registreerimise kaudu seotakse dokument vastava funktsiooniga, mille täitmise käigus ta tekkis ning teiste dokumentidega Dokumendi registreerimine tõestab dokumendi olemasolu
tsentraliseeritult; ülejäänud operatsioonid - dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm - sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele (edaspidi plank) vormistatakse üldjuhul: 1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus. (3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime
Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeeritud kujul (failivorming). Ühest dokumendist saab teha eri failivormingutes versioone. Digitaalne info on salvestatud andmekandjale ja on selleks kogutud failidesse.
osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? Dokumendiplank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Üldplangile kujundatakse püsielemendina kirjapeaväli: riigivapi kujutis, logo, autor (asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse või töötaja ametinimetus ehk dokumendi väljaandja). Planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. Dokumendiliigi plank, nt ametikirja, käskkirja jt plangid moodustatakse üldplangi alusel. Kirjaplangile kujundatakse lisaks kirjapeaväljale (autor, logo/vapp) ka kontaktandmete väli (organisatsiooni aadress, e-posti aadress, telefon, faks, registrikood jm, näiteks veebiaadress, arvelduskonto number, käibemaksukohuslase number jt. 5
TEGEVUSE JA DOKUMENDI VAHELINE SEOS- dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. DOKUMENDI SISU, VORM JA STRUKTUUR- dok. on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dok. vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dok. sisu sõltubfunktsioonist, mille kohta dok. on antud. Vorm peab vastama õigusaktidest kehtestatud nõuetele, struktuur sõltub dok liigist ja sisust. DOKUMENDI ELEMENT- on informatiivelement, mis kuulub dok. vormingu koosseisu. DOKUMENDI PÕHIOMADUSED- Autentsus- dok. on just see, mis ta olema peab, loojaks või saatjaks on isik, kes selle saatma või looma pidi, dok. on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Usaldusväärsus- dok
1 SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Trafox Eesti OÜ. Olen selles ettevõttes ametlikult tööl käinud aastast 2008 ning mul avanes hea võimalus oma tootmise töö mõneks ajaks katkestada, asendades see kooliks vajaliku praktika teostamisega. Praktika algas 21.04.2014 ja kestis kuni 26.06.2014 (10 nädalat). Praktika eesmärgiks oli: Kirjeldada organisatsiooni, selle tegevust, töökorraldust; Analüüsida asjaajamise korralduse eest vastutatava töötaja ametiülesandeid, vastavust kutsestandardile Sekretär, tase 5; Analüüsida organisatsiooni dokumendihalduse korraldust, seda reglementeerivaid normdokumente, vastavust normdokumentidele; Luua, vormistada erinevaid dokumente; Registreerida dokumente, osaleda dokumentide menetlusprotsessis; Kasutada dokumendihaldussüsteemi; Teostada ja korraldada dokumendihaldust läbi dokumendi elukäigu;
koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks Nimeta riiklikud õigusaktid, mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis. Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest: Seadused (AvTS) Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA) Ministri määrused ja käskkirjad Kohaliku omavalitsuse määrused Eesti ja rahvusvahelised standardid Soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised jt nn hea tava juhised Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Raamatupidamisseadus Töölepinguseadus 2. Nimeta organisatsiooni sisemist töökorraldust reglementeerivad alusdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid).
9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas ,,Arhiiviseaduse" § 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirjaga (edaspidi ,,Arhiivieeskiri"); 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus- või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord; 14) muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest. (2) Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. (3) Dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks dokumentide liikumine
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,
rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. 3. Dokumendihalduse valdkonna standardid: ISO 15489:2004 4. Kes on AvTS järgi teabenõudja? Teabenõudja võib olla eraisik või juriidiline isik. Teabenõudja võib olla iga isik kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud korras. 5. Kuidas võib teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult 6. Sisemised dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid,
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus annab põhiprintsiibid, pole lepinguvabaduse põhimõtet. Töölepingu kujunemine
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt:
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemi
saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; (TuMS § 8 lg 1 p 5) - isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; (TuMS § 8 lg 1 p 6) - juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; (TuMS § 8 lg 1 p 7) - tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; (TuMS § 8 lg 1 p 8) - isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. (TuMS § 8 lg 1 p 9) 9. Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan? Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust,
SISSEJUHATUS Eraisiku pankrot ja võlanõustamine on viimasel ajal järjest rohkem jõudnud ühiskonna teadvusesse. Arvestades meedia kajastusi on teemat käsitletud nii professionaalselt kui ka emotsioonidest kantuna. Maksejõuetuse teemat on meedias tihti seotud SMS-laenude ja muude materiaalsete ahvatlustega. Sotsiaaltöö seisukohast on inimeste soovil olla rikkamad ja kulutada rohkem olemas ka negatiivsed tagajärjed. Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
tööks dokumendihaldusprogrammiga. Asjaajamiskorra nõudeid peavad täitma kõik ülikooli töötajad. dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine- Ülikooli saabunud korrespondents sorteeritakse ja jaotatakse kantseleis, kus avatakse ja registreeritakse rektoraadile (kui ei ole märget ISIKLIK) ja ülikooli nimele adresseeritud post. Kui isikliku kirja avamisel selgub, et see on ametlik, vastutab registreerimise eest kirja saanud töötaja. Struktuuriüksustele, asutustele või isikutele adresseeritud post saadetakse registreerimiseks edasi struktuuriüksustesse. Ümbriku avamisel kontrollitakse selles oleva dokumendi vastavust nõuetele. Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi. Saabunud dokument märgistatakse registreerimistempli jäljendiga, millele märgitakse ülikooli nimi, registreerimise kuupäev ja registrinumber. Templi asukoht on esimese
tööks dokumendihaldusprogrammiga. Asjaajamiskorra nõudeid peavad täitma kõik ülikooli töötajad. dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine- Ülikooli saabunud korrespondents sorteeritakse ja jaotatakse kantseleis, kus avatakse ja registreeritakse rektoraadile (kui ei ole märget ISIKLIK) ja ülikooli nimele adresseeritud post. Kui isikliku kirja avamisel selgub, et see on ametlik, vastutab registreerimise eest kirja saanud töötaja. Struktuuriüksustele, asutustele või isikutele adresseeritud post saadetakse registreerimiseks edasi struktuuriüksustesse. Ümbriku avamisel kontrollitakse selles oleva dokumendi vastavust nõuetele. Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi. Saabunud dokument märgistatakse registreerimistempli jäljendiga, millele märgitakse
toiminguist: (KMS § 11 lg 1) - kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; (KMS § 11 lg 1 p 1) - kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; (KMS § 11 lg 1 p 2) - omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. (KMS § 11 lg 1 p 3) 8 14. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse ühendusesisene käive? Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba
eelkõige panuste tegemisega." · Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing ... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni; ... Osaline õigusvõime saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid ... Kohaldatavad seltsingu sätted ... Tehtud tehingute eest vastutavad asutajad solidaarselt · Filiaal (ÄS § 384) ... Juriidilise isiku struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat õigussubjektsust ega õigusvõimet Liigitamine: · Era- või avalik-õiguslik ... konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Nt: ÄS, MTÜS, SAS ... Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Nt. Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus · Korporatsioonid (isikute ühendus) v
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
Dokumentide loetelu kehtestatakse tähtajatult asutuse struktuuri ja allüksuste kaupa. Dokumentide kohta märgitakse vähemalt: 1. arhiivimoodustaja nimi 2. osakonna või funktsiooni tähis ja nimetus 3. sarja tähis ja nimetus 4. säilitustähtaeg või arhiiviväärtus Dokumentide loetelu võib täiendada dokumentide haldamiseks vajalike lisaandmetega, näiteks sarja moodustavate dokumentide piirdaatumid, toimikute või muude üksuste arv, juurdepääsupiirang, asukoht või vastutav struktuuriüksus. Dokumentide liigituse põhiüksuseks dokumentide loetelus on sari. Dokumentide loetelu võib üles ehitada kas lähtuvalt struktuurist või lähtuvalt funktsioonidest. Igal asutusel on üldised funktsioonid, mida ta täidab: · juhtimine, · personalitöö, · raamatupidamine jne ja põhi- e erifunktsioonid need on funktsioonid, mis tulevad asutuse põhikirjast asutuse tegevusvaldkonnast.
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on l
konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega. Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
annaabi.ee 
