Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dividendid või palk?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dividend, elik, dividendid, osaühing, maksumaksja, maksustamise, säte, maksuamet, pirn, osanik, maksud, maksukohustuse, tulumaks, maksuhaldur, tolliamet, palgaks, öelnud, pirni, dividenditulu, riigikohus, tegelikku, äriõigus, maksuametis, ainuosanik, töötasu, tolliameti, maksuhalduri, ütlema, reformierakond, miinimumpalk, sisendatud, teravoma raha vabalt igaks otstarbeks aasta jooksul kasutada üles OÜ võimaluse dividendide kaudu kokkuvõttes rohkem puhastulu teenida. SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtluse eesmärk on ennekõike igapäevaseks äraelamiseks raha teenimine. Iseseisvalt raha teenimist alustatakse enamasti üksi, nö iseendale töö andmisest. Sellisel juhul on valida kahe ettevõtlusvormi vahel: kas olla füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või asutada osaühing (OÜ) ja olla selle ainuosanik ja juhataja. Ettevõtlikke inimesi huvitab kõigepealt, milline ettevõtlusvorm on kasulikum, ja kasulikkuse all mõeldakse reeglina seda, kui palju sama käibe juures raha isiklikku tarbimisse jääb. Seetõttu peaks ettevõtlusvormide võrdlus andma vastuse inimesele, kellel on valida FIE-na või OÜ ainuosaniku- juhatajana tegutsemise vahel, inimese enda seisukohast, ja ennekõike ettevõtluses teenitava raha isiklikus elus kasutamise vaatenurgast.
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE..............................................
Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus
Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega
lisandumist. Kingitused ja annetused (1) 1. Juriidiline isik annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA nimekirja kantud MTÜ-le või SA-le, haiglat pidavale isikule, usuliste ühenduste registrisse kantud isikule, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale. Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) onmaksuvabad teatud piirmäärade ulatuses. Maksumaksja ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni: · 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või · 10% kalendriaasta 1. jaanuriks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist. Kui tehtud kingitused ja annetused aasta kokkuvõttes neid piirmäärasid ületavad, maksustatakse piirmäära ületav osa
Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks;
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ? Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ? Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu. Ülesanneteks on: maksude kinnipidamise õigsuse ja ülekandmise tähtajalisuse kontroll, maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. 5. FIE tegevuse lõpetamine ja registrist kustutamine. Kui isik soovib oma tegevuse FIEna peatada, esitab ta äriregistrile vastava avalduse ja märgib sellel ajavahemiku, millal ettevõtlus peatatakse (äriseadustik § 3 lg 3). Isikut ei loeta maksustamise seisukohalt FIE-ks ajavahemikus, millal ettevõtlus on peatatud. Samuti ei tule ettevõtluse peatamise ajal maksta tulu- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seni kuni ettevõtlust pole peatatud, säilivad FIE-le kõik maksuseadustes ettenähtud kohustused. Kui FIE tegevus on vastavalt maksukorralduse seadusele peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse vara(d), mille soetusmaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, isiklikku
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
Ettevõtlusel on aga teisigi ülesandeid: ,,toota raha" ühiskonna toimimiseks; ostjate ja klientide vajaduste rahuldamine; tagada omanikele ehk füüsilisest isikust ettevõtjale sissetulek; anda võimaluse eneseteostuseks (FIE 2010). Ettevõte tähendab üsna sageli kõnekeeles ikka veel ainult äriühingut. See tähendus on niivõrd sügavalt juurdunud, et isegi majandusministeeriumi tellitud ja maksumaksja raha eest läbi viidud ettevõtlusuuringutes kirjutatakse ,,ettevõte" ja mõeldakse juriidilist isikut, samal ajal keelduvad uurijad aru saamast, et midagi on seejuures valesti. Äriseadustiku § 5 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb aasjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ehk siis lihtsamalt öeldes on ettevõte vara, millega ettevõtja tulu teenib
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku
Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord ja väljamaksmisel tehtavad mahaarvamised. Tihtipeale puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erisoodustustega, mis tekitavad küsimusi kas ja milliseid makse maksta?
võimul olijad on lubanud maksumaksjatele valimiseelselt. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele) 6. maksusüsteemi ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale. 5
riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 5
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks
laienevaks erisuseks raamatupidamise korraldamisel on võimalus pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt (RPS 43 lg 1). FIE on ka maksukohustuslane, kellele laienevad maksuseadustes sätestatud kohustused. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras (Maksukorralduse seadus, edaspidi MKS, § 57 lg 1). Kuid maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ehk maksuarvestust (MKS § 57 lg 2 p 1). Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. !!!!! Näiteks: 2011. aastal andis FIE üle piima 8 000 väärtuses. Samal aastal laekus talle raha piima müügist 7 100 (900 jäi laekumata). Samas laekus talle raha 2010. aastal toimunud teravilja müügist 500 . Kassapõhist arvestust kasutava FIE tulu
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4
töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksuvõlgu. Kuna äriühingud olid osaliselt eelnimetatud summad riigieelarvesse tasunud, siis kohustas maksuhaldur Bauhof Group AS-i tasuma 1 898 723 krooni. 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused OÜ Sevenfold ja OÜ MP-Logistics väljastasid iga kuu Bauhof Group AS-le juhtimisteenuste eest arveid. Arvete väljastamise aluseks olid 16.12.2005 sõlmitud konsultatsiooniteenuste osutamise lepingud. Nii OÜ Sevenfold juhatuse liige ja osanik M.V kui ka OÜ MP-Logistics juhatuse liige ja osanik M. P. olid 2006.aastal Bauhof Group AS-i juhatuse liikmeteks, kes said ka palka summades 20 000 ja 16 000 krooni. OÜ-d deklareerisid 2006.aastal käivet põhiliselt kaebajale väljastatud arvete alusel (OÜ MP-Logistics deklareeris lisaks ka raamatupidamisteenuse osutamist, kuid nimetatud teenust osutas M. P. abikaasa). Nimetatud äriühingute arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb kasutada juhatuse liikme tasudena, sest
Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist MKS §-s 49 sätestatud alustel. lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud :
Osaühingu omakapitalis toimunud muudatuste kajastamine toimub samalaadselt aktsiaseltsi omakapitali muudatuste kajastamisega. Osaühingu osakapitali tehtavate sissemaksete erand (1) 2011. aastal jõustunud muudatus: Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sel juhul osaühingu asutaja saab olla vaid füüsiline isik. Kui sissemakse ei ole täielikult tasutud, vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustiste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustist ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Osaühingu osakapitali tehtavate sissemaksete erand (2) Näide Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 10 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 2000 eurot
osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas). Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega satestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 satestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu maarusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete taitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. See kuulub taitmisele seaduse või maarusega ettenahtud korras, suuruses ja tahtaegadel ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks
Eeltoodu kätkeb endas ka maksukohustuslase kohustust ausalt ja tähtaegselt oma maksukohustused täita. EML peab vajalikuks korraldada koostöös maksuhalduriga maksumaksjate pidevat teavitamist ja koolitamist, et aidata kaasa üldise maksualase teadlikkuse ja õiguskuulekuse kasvule. Maksuraha kasutamise kontroll Riigieelarve peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Üldsus peab senisest rohkem kontrollima riigi ja kohalike omavalitsuste tegevust maksuraha kasutamisel. Maksumaksja raha raiskamise juhtumid tuleb avalikustada ja süüdlasi tuleb karistada. Avalike ülesannete delegeerimine erasektorile ja eraõiguslike struktuuride moodustamine ei tohi kahjustada avalike teenuste kvaliteeti ega maksuraha kulutamise läbipaistvust. EML peab õigeks sisulise haldusreformi läbiviimist, mille käigus vaadataks üle kõikide avaliku sektori funktsioonide reaalne toimimine, likvideeritaks paralleelstruktuurid ning
Võlakirja omanikud on kreeditorid 2. aktsiad on tähtajatud (v.a tagasiostetavad 2. võlakirjad on tähtajalised eelisaktsiad). 3. aktsiakapital on omakapitali kontol. 3. võlakirjad on pikaajaliste kohustuste kontol. 4. aktsionäridel on vaid jääkosalus aktsiaseltsi 4. võlakirjaomanikel on koos teiste lõpetamisel kreeditoridega eelisõigus firma varale firma pankroti korral. 5. dividendid ei kuulu kohustuslike maksete 5. intressid kuuluvad kohustuslike maksete hulka. Isegi kumulatiivsete eelisaktsiate hulka. Need tuleb välja maksta, vastasel juhul dividend on tingimuslik makse. Dividende võidakse algatada pankrotimenetlus. makstakse vaid juhul, kui on kasum ja rahalised võimalused. 6. dividendid ei ole kulu vaid puhaskasumi 6. intress on kulu. jaotus. Dividendimaksega kaasneb ettevõtte tulumaks. 7
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõt
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
· Kaubamärkide kaitse laieneb vaid kauba- ja teenuseklasside kaupa (kokku 45). On oluline, et see kaitstud klass ei hõlma vastava ettevõtja tegevusala. ... Nt. Polaris (Kindlustus) v. Polaris arvutid ... Vt ka RKTKo 25.03.2002.a. otsus nr 3-2-1-32-02. Ärinimi ei tohi olla eksitav ja peab olema ühtne · Ei tohi olla eksitav õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas (ÄS § 12 lg 1) ... Nt. Ltd. GmbH, OY ei lubata v.a. Johnson Ltd Eesti Osaühing ... Kui nimi on nt. hotellindusega seonduv, peaks põhitegevusala olema ka hotellindus · Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2) · Peab olema eesti-ladina tähestikus (ÄS § 12 lg 8), Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2), geograafilised piirangud (ÄS § 12 lg 4-7) · Ärinime peab olema ühtne: Tõlgete kasutamine ärinimest ei ole lubatud, kuid tõlgete äramärkimine põhikirjas ei ole keelatud.
kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe puudub, saaks nõuda deliktiõiguse alusel (harva ka käsundita asjaajamine). Kas osaühing saaks lepingust vabaneda? Leping tuleks kohtus vaidlustada, kuna juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.
äritegevusega loodud kapital. Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele. Omakapital on bilansi osa, millest nähtub ettevõtluse vorm (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu), kuna omanike poolt antud kapital kannab vastavat nimetust aktsiakapital, osakapital jms. Järgnevalt vaatleme aktsiaseltsi omakapitali. 12-14. Tulu, kulu, kasum/kahjum Tulem (kasum või kahjum) on ettevõtte edukuse üheks põhiliseks näitajaks. Tulemi arvutamisega otseselt seotud komponendid on tulud ja kulud. RPSi § 3 defineerib neid mõisteid järgmiselt:
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahali
Peale selle kuuluvad sellesse rühma veel arveldused aktsionäridega, mis kajastavad nõudeid aktsionäridele (osanikele) märgitud aktsiate (osade) osas. Muude lühiajaliste nõuetena võib käsitleda väljaantud majandus- ja lähetusavansse nn. aruandvatele isikutele (avansistidele). Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata: - intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt); - dividendid (aktsiatelt); - muud viitlaekumised (üür). Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses: - tooraine ja materjal; - lõpetamata toodang; - valmistoodang; - ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle
vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus.
ja esitatud andmete õigsuses. Kui maksukohuslane keeldub selgitustest, annab vastakaid ütlusi või on muu alus nende usaldusväärsuses kahelda. Hindamismeetodit kasutatakse siis, kui isiku kulud on mittevastavuses deklareeritud tuludega. Maksuhaldur tõendab, et tehtud kulud ei vasta tegelikult deklareeritud tulule ja maksukohuslase ülesanne on seda vastavust tõendada. Maksusumma määramisel hindamise teel kasutatakse erinevaid meetodeid: · Võrdlusmeetod- võrreldakse maksumaksja erinevate maksustamisperioodide majandustulemusi. (kui dokumendid on näiteks kadunud) · Analoogia meetod- maksumaksja majandustegevust võrreldakse temaga sarnaste maksumaksjatega. · Puhastulu meetod- maksumaksja vara väärtus, mis on antud perioodil omandatud, summeeritakse ja lahutatakse maksumaksja ja tema pereliikmete kulud, mittemaksustatavad tulud ja rahalised kohustused. Saadud summast lahutatakse deklareeritu
annaabi.ee 
