Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine .................................................................................................
Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) 13. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja
koos arutledes. Kui õpilased on reeglitega ise nõustunud, siis järgivad neid paremini. · Austab teisi ja iseennast- mina saan tööd teha ja õpilased õppida. · Ei luba endale õpilaste solvamist · Tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga- kas asi on minus või klassis? · Usub, et nii õpetajal kui õpilasel on õigus oma arvamusele- vestlused ja arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm.
Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus
Enesedistsipliin...Kui inimese oluline omadus Enesedistsipliin, mis see tähendab ? See on inimese iseseisev distsiplineerimine . Enesedistsipliini me leaime nii meie huvides kui ka suurel määral ka teiste huvides . Seega tekib küsimus motiivides : mis on see oluline omadus , mis paneb meid ennast distiplineerima ? Üks ainuke aspekt , mis paneb inimesi distsiplineerima on tervis . Kuna tervis on selgelt meie enda heaoluga seotud , siis oma tervise eest hoolt kandmine võib tõesti olla enesedistsipliin meie enese pärast . Samas , inimene tarvitades mürke ( suits, alkohol) ei kontrolli ennast selles küsimuses . Seetõttu tekib kahte arvamust : esimeseks on see , et on inimesi , kes suudavad ennast distsiplineerida ja oskavad endale vajadusel vastu vaielda ja teised annavad end motiveerida kellelegi või üldse iseendale . Huvitav , mis on meie väärtuste hierarhia , primaarne väärtus ? Selleks võiks olla turvalisus või vabadus . Mis on nendest olulisem
See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks. Pean oluliseks rõhutada, et õpetajatöö ei piirdu tunnis või isegi koolimajas tehtava tööga kõik algab kodust. Korralik ettevalmistus on oluline kõigi teiste eesmärkide saavutamiseks. Põhjalik ja sisutihe tund kindlustab, et tund oleks õpilastele huvitav ning aitab kaasa ka distsipliini hoidmisele tunnis. Äärmiselt oluline on, eriti nooremate õpilaste puhul, et nad saaksid aru, mille jaoks nad tunnis parajasti teatud harjutusi teevad. See eeldab aga et õpetaja on enda jaoks need vastused eelnevalt välja mõelnud. Samas ei ole kodu ainult ettevalmistamise koht pean tähtsaks ka kosutavat ja regulaarset puhkust. Selle väärtusest sain kiiresti aru, väsinuna kooli minnes on õpilaste kontrollimine keerulisem kui muidu ja närvikulu kordades suurem
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja suudab ennast kehtestada klassi ees ja selle ka säilitada aitab see kaasa nii õpetamisele kui õppimisele. Distsipliini tagamise võtmesõnaks ongi enese kehtestamine ja seletustöö. Välistatud aspektid sealjuures peaksid olema võimul (karistamine, süüdistamine) põhinevad
Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus Mittesekkuv õpetaja esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel on laste vastu lahke ja sõbralik ega sea kindlaid piire usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini endast välja viiduna, vihastab ja karjub. ei mõtle tulevikule nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist
............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12 4. Distsipliin 4.1. ENSV- kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja?.........................14 4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15 5. Küsitluslehtede vastuste analüüs 5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17 5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
