Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Distsipliin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distsipliin, distsipliini, gordon, enesedistsipliin, piire, watson, vägivald, lastevanemate, tegusõna, sangar, narkootikumid, vandalism, tahe, kidron, pajumaa, defineerimine, seadmine, sagedasem, nimisõna, lastes, pahad, koolivägivald, ropendavad, isad, enesekehtestamine, autoriteedi, psühholoog, pedagoogiline, seminar, noorsootöö, osakond, roometKutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine .................................................................................................
Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) 13. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja
solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel põhinev elukorraldus. Koos kasvamine – see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu.Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Sellega koos käivad nii väärtused kui vastuolud. Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on, see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammut tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib
............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12 4. Distsipliin 4.1. ENSV- kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja?.........................14 4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15 5. Küsitluslehtede vastuste analüüs 5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17 5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19 5
ka tavalise õppetunni raames saab õpilaste huvi aine vastu suurendada, kui õppematerjali käsitletakse viisil, mis pneb selle üle aktiivselt mõtlema. Jõukohaste, kuid arusaamist nõudvate küsimuste esitamine paneb õpilased diskuteerima ja vaidlema, tegema oletusi põhjuse ja tagajärje seoste kohta, üles näitama leidlikkust ja loomingulisust. Koolitöö peaks pakkuma nii õpetajale kui õpilastele maksimaalset rahuldust. 27. Kounini käsitluse distsipliini alalhoidmine tunnis Õpetaja ,,kohalolek", olla teadlik klassis toimuvast ja jälgida kõike. Ajastamisvead(viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast ülesastumine võtab liiga suure ulatuse), Eksimused adressaadi valikul(teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine), Ülereageerimine(õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord
Neid mõisteid ei ole piisavalt uuritud ega ole teaduslikult tõestatud nende efektiivsus õendusabis. Õed teavad ja kasutavad inimese puhul terminit holistlik lähenemine ja väidavad, et inimene on biopsühhosotsiaalne tervik. Kust nad neid asju teavad? Kõik see – toimingud, õpetamine, õppimine, hoolitsemine on õenduse loomulikud osad. Tegutsemine, õpetamine, õppimine ja hoolitsemine - need kõik vajavad teadmisi, et edasi areneda. Muidugi ei ole õendus ainus distsipliin, mis peaks keskenduma oma teadmiste baasi arendamisele ja laiendamisele. Kõik distsipliinid – loodusteadulikud, arstiteaduslikud, ühiskonnateaduslikud - jne. vajavad arenguks uuringuid. Samuti tuleb tunda ühiskonnas toimuvaid protsesse. Hea on siinkohal tuua näiteks Eesti õenduses veel 20 – 15 aastat tagasi tundmatute teemade nagu eaka tervishoid ja esmatasandi tervishoid käsitlemine õppekavas olulises mahus nii teoorias kui ka praktikas. Kaasajal ei kujuta
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Need on detailsed ja esinevad sündmuste kronoloogilise järgnevusena. 16. Kuidas seletatakse tänapäeval unustamist (eriti, kui hiljem selgub, et mõnes teises olus suudetakse vajalikku informatsiooni meenutada)? 1) Interferents ehk vastastikune häirumine. 2) Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus. 3) Mõjutatud juhuslikest detailidest (tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud). 4) Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida ei ole mõtet täpselt meelde jätta). 5) Ei korrata küllalt palju ja kohe. 6) Ei looda mõtestatud seoseid. 17. Kas pikaajalise mälu maht on pigem (1) piiratud või (2) piiramatu? Piiramatu. 18. Mis on metakognitsioon? See on inimestele omane võime mõelda ja jälgida oma mõtteprotsesse
ta rohtu segades ei eksiks jne. Täpselt samuti nõuame õpetajalt, et lapsed are- neksid täisväärtuslikeks kodanikeks. Iga inimene vastutab oma töö kvaliteedi eest, ka õpetaja. Me peame kindlustama õpilaste arengu. Kõige tähtsam ei ole see, et me tunnis materjali hiilgavalt esitame, kõige tähtsam on see, et õpilased materjali hästi omandavad. Me ei pea õpilaste silmis tingimata olema head õpetajad, me peame tagama distsipliini ja õpilaste edasiliikumise, me peame olema nõudlikud õpilaste suhtes. Vähenõudliku õpetaja käe all kasvavad mugavad lapsed. Kui õpilane pingutab, selleks et õpetaja nõudeid täita, muutuvad tema arengu- potentsiaalid aktuaalseteks võimeteks ja oskusteks. Kasvatamiseks tuleb õpilast suunata momendilõbude maitsmiselt tegevusele, mis arvestab kaaslaste huve või toob talle endale kasu tulevikus. See ei ole kerge täiskasvanutegi, lapsest rääkimata
Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist
saavutada eneseväärikustunnet ja jõudu, et ta täiskasvanuna suudaks tegutseda eesmärgistatult, egoistlike valedeta ning ehitada harmoonilist ja võrdõiguslikku ühiskonda." Kool valmistab noorsugu ette oma otseste eesmärkide jaoks. Freinet kahtleb õpetajate eeldustes õppimisprotsessi aktiivselt mõjutada ja rõhutab pedagoogiliselt rikka õppimiskeskkonna tähtsust. Töö organiseerimine loob uues koolis korra ja distsipliini. Õpetaja on õpilaste suhtes rohkem taustal olev korraldaja ja abistaja kui tugev mõjutaja. Kuigi uuendus peab olema põhjalik, peab ta siiski toimuma tasakaalustatult. Freinet kasvatusmõttes on esindatud eelkõige kasvatusprotsessi metateoreetiline ja kasvatuspraktika tase. Sisu raskuspunkt on selgelt kasvatuspraktika tase. Sisu raskuspunkt on selgelt kasvatuspraktika valdkonnas. Freinet esituse konkreetsuses peitub soosingu saladus tegevpedagoogide hulgas
koos arutledes. Kui õpilased on reeglitega ise nõustunud, siis järgivad neid paremini. · Austab teisi ja iseennast- mina saan tööd teha ja õpilased õppida. · Ei luba endale õpilaste solvamist · Tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga- kas asi on minus või klassis? · Usub, et nii õpetajal kui õpilasel on õigus oma arvamusele- vestlused ja arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm.
tuleks kasutada, õppemeetodeid,mis muudavad õppimise meeldivaks ja huvitavaks. Voorus õpilastel on reaalne huvi õppida, neil on huvitav. Puudus õpilased ei omanda õppekavas ettenähtud hädavajalikke teadmisi ega oskusi, kui õpetaja toob välja ainult nö meeldivat. 22. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Distsipliini olemus, soodsa õpikeskkonna loomine, õpetaja juhtimisstiilid, klassi materiaalse keskkonna loomine, klassi käitumiskorra kavandamine Iga tegevuse puhul selgitada, millal õpetaja peaks vastavad otsused langetama ja miks Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isiksuseomadustest. Ennetavad meetmed; õpetajate arusaamas distsipliinist, töö korraldusest mõjutavad nende suhteid klassi ja
tegelevad ka näiteks et erinevad pedagoogilised politsei- ja uudistesaated distsipliinid on omavahel või statistikabürood, ilma seotud. Samuti on et sageli jõutaks tõelise kaasaegsed seoseni teooriate ja teadusfilosoofid suhteliselt produtseeritud ühel meelel selles, et empiiriliste vaieldamatuid ja kindlaid uurimistulemuste vahel. piire eri teadusalade vahele Aktuaalne küll, ent mille tõmmata ei saa. See viib poolest teaduslik? kergesti ennatliku Lisaks tekitab järelduseni, et kui mitte nimetatud olukord ka kõigis, siis vähemalt küsimuse: mis on õigu- mõnedes pedagoogika- poolest ühendavaks alastes ainetes, näiteks elemendiks, mis lubab sotsiaalpedagoogikas, võib
omadused, mis avalduvad otseselt õpetaja eetikas, kohustustes, õpetamise kvaliteedis, õpilastega suhtlemisel tundides ja ka õpetajatevahelises koostöös. / Eisenschmidt, E. 2002.a./ 1.1 Õpetaja isiksus 1. Autoriteetsus. Õpetaja on klassi autoriteet, ta teab, mis on õpilaste jaoks oluline ning omab ülevaadet ainest. Autoriteetsus õpilaste üle toimib siis kui õpetajat austatakse ja tema sõna kuulatakse. Valitsema peab distsipliin. 2. Õiglus, õiglane kohtlemine. Õpetaja vastutab enda sõnade eest, hoiab talle usaldatud saladusi, kohtleb õpilasi võrdselt, ei soosi kedagi. Hindamisel on õpetaja objektiivne. Konfliktide korral tuleb need õiglaselt lahendada. 3. Ausus. Õpetaja peab olema aus nii õpilaste, kaastöötajate, kui ka iseenda vastu. Õpetaja on eeskuju ja ta ei tohi seda halvas mõttes ära kasutada. Ta peab olema siiras, mõistev, sõbralik ja tasakaalukas. 4
Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis. Kooli kui kasvatusasutuse rolli suurendamiseks peavad aitama kaasa koolipsühhooloogid, sotsiaalpedagoogid ja inimeseõpetuse tunnid. Uimastite kasutamise vähendamiseks aga peale süstemaatilise töö noorte endiga on vajalik ka lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. Esimeses peatükis räägitakse sõltuvusainete tarvitamisest Eestis. Uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud võib olla tänu sellele, et nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus on vähenenud
Ühiskonnas toimunud kiired muutused on mõjutanud riigi demograafilist situatsiooni ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve teisenenud käsitluse. Lapsepõlv on keskne teema nii tavakodanike, ametnike ja asjatundjate kui ka poliitikute aruteludes. Lapsepõlv pole midagi sellist, mis lõppeb siis, kui algab uus eluetapp, vaid see uus lisandub lapsepõlvele, tuleb selle kõrvale. Eesti ühiskonnas on problemaatiliseks kujunenud kiusamine ja kooli vägivald, alkoholi ja narkootikumide populaarsus noorte seas ning lastevanemate ükskõiksus laste kasvatamise suhtes. 2. Kiusamine ja koolivägivald Kiusamine ja koolivägivald pole koolielus kaugeltki uus probleemide ring. Ülestähendused sellest, et lapsed koolis tunnirahu rikkusid ja õpetajale oma käitumisega muret valmistasid, pärinevad juba Vanast Sumerist. Muutunud on aga viimastel aegadel see, et probleemide vastu, mis koolitöö ladusat kulgu häirivad, on
Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi lapsele kord minna, kas ta teeb haiget või riivab kellegi tundeid. Siit peakski sisse tulema õpetaja kui suhete reguleerija. Talle ei piisa ainult oma teadmistest, pedagoogilistest
Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus Mittesekkuv õpetaja esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel on laste vastu lahke ja sõbralik ega sea kindlaid piire usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini endast välja viiduna, vihastab ja karjub. ei mõtle tulevikule nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
Nad ei oska teistele kaasa elada ega mõista, mida teine inimene tunda võib. Nalja tegemisega võib agressiivne laps hoopis teist solvata, ise sellest aru saamata. Neil puudub ka sotsiaalne tundlikkus. Piinlikes olukordades, nähes teist kannatamas tunnetab nartsissist oma jõudu ja see tugevdab agressiivsust. Oma süüd nad ei tunnista ja tehtut ei kahetse. Ta tunneb häbi siis, kui teda on teiste silmis alandatud. Paljude relvaks on vaimne vägivald. Agressiivsed lapsed on rahutud, kannatamatud ja aktiivsed. Neil on hirm tegevusetuse ja igavuse ees. „Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama.“ Igavlemine tekitab halba enesetunnet, mis võib olla vägivalla põhjustajaks. Masenduse valab ta välja kõike ümbritsevat hävitades. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 12 – 14).
- Emotsionaalne põhjus 2. Lapse enda soovil - Sotsiaalne ängistus - Teatud hirm - Depressioon - Separatsiooniängistus Koolist keelduv käitumine Popitegemine Koolis on olnud varem meeldiv Koolis on ebameeldiv Antisotsiaalset käitumist pole Antisotsiaalne käitumine Distsipliiniprobleeme pole Probleemid distsipliini, agressiivsusega. Võib olla andekas laps Ahistust ei ilmne Koolihirm maskeerub kõhuvaluks, iivelduseks füüs jms Kodus kaitstud ja hellitaud Statistika: 12 Koolist põhjuseta puudumine 5-9kl 40% tavakool 5-9kl 89% kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased Põhjuseta puudumisel ja koolist üldse puudumisel on erinevad põhjused. Ühe vitsaga ei saa lüüa. Peab põhjustele mõtlema.
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
suskäsitust mõistlikus tasakaalus olevaks, sest nagunii ei suuda me hõlmata kõike. Ka on see käsitus küllalt avar, et sobida eri kultuuride erinevatest 20 Intelligentsus ja erivõimed väärtustest tingitud erinevate arusaamadega sellest, millised ülesanded üld- se on väärt vaimse energia rakendamist. Niisamuti peab ta sellist käsitust küllaltki universaalseks, olemasolevaid alternatiivseid teooriaid hõlmavaks. Üks intelligentsuse mõiste piire nihutanud teooria on Howard Gard- neri esitatud multiintelligentsuse teooria, mida ta kirjeldas oma 1983. aas- tal ilmunud raamatus “Frames of Mind” (tlk “Mõistuse raamid”). Ta toe- tus teooriat luues oma pikaajalistele kogemustele ajukahjustustega isikute neuropsühholoogiliste uuringute alal ja teisalt laste vaimse arengu uurin- gutele, samuti on ta saanud inspiratsiooni mingis valdkonnas erakordset talenti ilmutanud inimeste elulugudest
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Da
eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud sest 'probleeme polnud', lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel. Sotsiaalpedagoogika eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine kas mahub siia definitsiooni sisse? Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks. Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne): Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks
nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3
Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne). Kultuuriteadused jagunesid omakorda kaheks: sotsiaalteadused ja humanitaarteadused, mis ühinevad psühholoogia, kasvatusteadused, sotsiaalpedagoogika. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. Sotsiaalne tõrjutus, integratsioon. Sotsiaalpedagoogika on oma olemuselt rakendusteadus, mis on sündinud vajadusest mõista, teoreetiliselt analüüsida ning arendada seda pedagoogilist tegevust, mis on suunatud sotsiaalsete hädade ja sotsiaalsete probleemide pidurdamisele ja leevendamisele ning heaolu edendamisele. Sotsiaalpedagoogika uurimisobjektid:
Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest õppejõust, kes räägiks oma isiklikest praktilistest kogemustest koolis ning konfliktsituatsioonidest, mida ta ise on lahendama pidanud. Kahjuks midagi sellist seal ei kuulnud. Lektorite näited piirdusid eeskätt nendega, mida nad olid kuulnud tegevõpetajatelt. Noore õpetajana pean probleemiks seda, et liiga suur vastutus koolivägivallaga eest pannakse õpetajale. Ühiskonnas, kus vägivald on üks peamisi müügiartikleid, ei saagi kool teistsugune olla. Järelikult on vägivallale reageerimine iga kodaniku asi. Kui paljud teist on vahele astunud, kui kaks poisiklutti omavahel tülitsevad? Aga kooliteemalisi artikleid ja netikommentaare lugedes tekib ikka ja jälle tunne, et 12 kõikide murede lahendamist oodatakse eeskätt õpetajalt. Anname talle natuke palka
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
annaabi.ee 
