troopikataimedele. Suuresti tänu Ledebouri teenetele kasvas aias 1827. aastaks 10 449 taimeliiki, millest osa küll hukkus, ent seemnete ulatusliku vahetuse läbi hoiti liikide arvu siiski kõrgel. Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase õpilane A. Bunge, mitmetes kaugetes ekspeditsioonides ning korraldas aia restaureerimist ning juurdeehitusi. Pärast Bunge´i oli aia direktoriks professor M. Willkommi, kes oma lühikese ametisolekuaja jooksul lõi botaanikaaias kasvatatavatele taimedele kindla süsteemi, määras uuesti kõik liigid ning etikettis need. Willkommi lahkumise järel ning E. Russomi juhatuse ajal elas botaanikaaed üle majanduslikult väga raske aja, millest välja aitas alles 1895. aastal direktoriks saanud professor N. I. Kuznetsov. Pärast viimase siirdumist parematele jahimaadele 1915. aastal jäi
1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender. k. 1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel Kipper. l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium. o. 1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q
1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. 1874-1895 oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Temaga koos töötas ülemaednik C.Bartelsen.Peale Bartelseni tuli N. Kuznetsovi 1895-1915 uueks direktoriks, kelle käe all toimus mitmeid uuendusi, ja taime taksonite arv küünids kümne tuhandeni.Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918- 1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 19231924.
1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks Richard Viidalepp. 1945-51 juhtis Kirjandusmuuseumi Alice Habermann. Aastatel 1946-1995 oli Kirjandusmuuseum ENSV Teaduste Akadeemia humanitaarasutus, kus uuriti, koguti ja korraldati materjale, valmistati ette publikatsioone ja korraldati näitusi. 1953. aastal omistati muuseumile Fr. R. Kreutzwaldi nimi. Aastail 1951-52 tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ja direktoriks oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor Heinrich Tobias. 1952-1954 oli direktori kt Salme Lõhmus. Aastatel 1953-1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseum nime E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis. 1958. aastal ilmus esimene köide Eesti Kirjandusmuuseumi poolt publitseeritavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed". Nüüdseks on kogumikku ilmunud 19 köidet. 1990
Võru kreisikoolis või põllumajanduskoolides ja tüdrukutele kodumajanduskoolides, seda eriti Eesti Wabariigi ajal. 19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a. Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel Pihlapuu Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline Direktoriks oli siis Lyvia Siska Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi Siis vähenes õpilaste arv, kool läks uuesti 4-klassiliseks Direktoriks Laine Pruus Viimase aasta kooli direktor oli Luule Verrev Viimane Erastvere kool Oli puidust kahekorruseline hoone Esimesel korrusel oli kooli köök, raamatukogu, õpetajate eluruumid ja majandusruumid Teisel korrusel klassiruumid, õpetajate tuba ja lavaga kooli saal Kooli suleti 1974.a.
loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks
Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep (1964-1969). Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks
Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid. · 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu. · 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale. · 1950 - Direktoriks saab akad. Aksel Kipper; tõstatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres). · 1950 - Tartus asutatakse aktinomeetriajaam, mille juhatajaks saab 1951. aastal Juhan Ross. · 1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI). · 1953 - G. Kusmin avaldab tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali teooria. · 1957 - Observatooriumile eraldatakse Tõravere kõrgendikul maa.
mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2. Komisjoni ülesandeks on haruldase liikide kaitse alla võtmise taotluste menetlemine. 3. Käesoleva käskkirjaga kinnitan kaitsealuste liikide väljaselgitamise juhendi. (allkiri) Mart Maantee Keskkonnaameti arendus-osakonna juhataja Koopiad:Tallinna Loomaaed,Keskkonnaministeerium
pooleteise aastane sundpaus. Suurte raskustega suudeti selgeks teha, et ehitus tuleks ikka lõpetada. Hoone pidulik avamine toimus 15. veebruaril 1985. aastal. Tuli tõdeda, et "Eesti Projekt" arhidekt Hindrek Piiber oli oma leiva auga välja teeninud. Suur saal nagu amfiteater, korralik lava, avarad fuajeed, suur tantsusaal, raamatukogu, baar, köök, ruumid töötajatele jne. Avamisele eelneval päeval toimus Vanalinnastuudio etendus "Grupipilt" - uues majas esimene üritus! Maja direktoriks jäi endiselt Aino Paju ja kunstilise juhiks Harry Veldi. 1990. aasta septembris lahkus direktori kohalt Aino Paju. Uueks direktoriks sai Elve Veldi, kes juhatas rahvamaja 1999. aasta kevadeni. 1999. aasta augustist on rahvamaja juhataja Martti Samolberg, kes on lõpetanud Viljandi Kultuuri Akadeemia Teatrikateedri Teatrikunstieriala II lennu.
likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phiteoreemi. Vhimruutude meetodi phjal tuletas ta ,,Gaussi meetodi" taevakehade trajektooride kindlaks tegemiseks. Seda meetodit kasutatakse siiani satelliitide jlgimisel. Aastatel 1802 ja 1809 kandideeris Gauss ka Tartu likooli professoriks. Tulemuste eest astronoomias mrati Gauss 1807 Gttingeni observatooriumi direktoriks. 1827 ilmunud t pani aluse diferentsiaalgeomeetriale. Gaussi kvera nime kannab normaaljaotuse kver. Kompleksarve nimetatakse ka vahel Gaussi arvudeks. Gaussi meetodi nime kannab meetod lineaarvrrandissteemide lahendamiseks. Arvuteoorias tegeles algjuurte ja algarvudega. Testas ruutvastavuse teoreemi. Aastal 1802 ilmunud ts vttis esmakordselt kasutusele miste ,,determinant", mis temal thistas ruutvrrandi diskriminanti. Gaussi pilastest on tuntuimad Dedekind ja Riemann.
1871.a. toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uut 4- osalist keelpillikvartetti. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Ta sõitis välismaale, kus lõpetas ooperi "Jevgeni Onegin". See on üks tema tippteoseid. 70-date lõpus Andis menukaid kontserte Euroopas. Hakkas pihta tema rändurielu, kohtas palju tuntuid heliloojaid. 1885. aastal kolis Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks Käis dirigeerimas Venemaal ja Euroopas. 80- ja 90datel kirjutatud teosed "Võlutar", "Padaemand", "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teos. Ta soovis, et tema muusika pakuks inimestele rasketele aegadel tuge. Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal.
Direktor Lippmaa hukkus sõja ajal (1943), kui hävisid linna pommitamise tõttu ka Tartu Ülikooli botaanikaaia peahoone ja kasvuhooned. Päästetud kasvuhoonetaimed paigutati laiali Ülikooli ruumidesse. Taastamistöödega pidi tegelema A. Valga(1944-1956). Edaspidi juhtisid aia tegemisi H.Trass(1956-1962 ja 1964, V. Masing (1962-1964) ning E. Lellep (1964-1969). 3 Seejärel oli pikka aega direktoriks H. Kimmel( 1969-1986). Sel ajal oli suurteks saavutusteks tiigi puhastamine aastal 1970 ja uue palmimaja valmimine aastal 1984. Tähelepanu pöörati enamasti kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele algatati ka meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai Ülikooli botaanikaaed 2,5 hektarilise Tartu linna lõunaosas, Soinastes. kus 1990 järgmise direktori A. Pärna(1986-1995)
Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile (seni tuntuile lisaks). Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 - 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823 - 26) oli oma aja parim. Sama merereisi tegi Krusensterni käe all kaasa Otto von Kotzebue. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827 - 42 oli ta samas direktoriks. 1842. a omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845. a üks Vene Geograafiaseltsi asutajaid. Krusenstern oli hea meremees ning ka hea sõber, nagu ütles Otto von Kotzebue. Kuulus meresõitja on maetud Nikolai I erikäsu kohaselt Tallinna Toomkirikusse, Hagudisse on talle püstitatud mälestusmärk. Karmen Vikat 5b
istus. Muusikaharidusega vanematel oli loomulikult kodus klaver, mida poiss hea meelega aeg-ajalt klimberdas. "Eks geenid mängisid ka oma osa," arvab Kikerpuu nüüd, selgitades, et piitsaga polnud teda vaja kunagi pilli taha ajada. Kustas Kikerpuu koolis käimise ajal muudeti 1954. aastal Reaalkool segakooliks ja 1956. aastal korraldati esimene vilistlasõhtu. Kustas Kikerpuu Reaalkoolis õppimise ajal oli direktoriks Aleksei Tsõgankov. Siis kui ta Reaalkoolis õppis oli praeguse Tallinna Reaalkooli nimi Tallinna II Keskkool. Kustas Kikerpuu lõpetas 1956 aastal Reaalkooli 71. lennu.
5. lossivaremed olid kohas a)kus käis palju rahvast b)mida kõik kartsid c) mida külastasid vähesed turistid 6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu : a) see on riiklik saladus b) see kelder ei huvita nagunii kedagi c) kui kellelegi räägite kahetsete 8. Andres sai tsirkuse direktoriks ,sest a) ta oli kõige pikkem ja sportlikum b) ta oli kõige osavam ja väledam c)ta oli lastest kõige vanem 9. Kelle luges uudist juveelivargusest ajaleheartiklist mis kandis pealkirja a) Stockholmi pankurilt rööviti juveelid b) suur juveelivargus Östermalmil c) juveelivarastel õnnestus saagiga põgeneda 10. Kalle saatis Stockholmi politseile kirja , mille alla ta kirjutas a)Kirk Blomkvist , eradetektiiv b)Karl Blomkvist , eradetektiiv c) Karl Blomkvist , meisterdetektiiv 11
Modernsetes riikides kujuneb ka välja bürokraatia ja valitsemine, mis põhineb kindlatel reeglitel ega teeni mitte üksikisiku huve vaid laiema avalikkuse omi. Individualism- Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, esile tõuseb mina. Traditsiooniline väärtuste nõrgenemine- Inimene on autoriteetne tänu oma võimetele- teinud karjääri ja saanud suurettevõtte direktoriks- või demokraatlikult valitud parlamendisaadikuks. Modernne ühiskond- Ühiskonna tüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumusi ja trende. Eelmodernsed ühiskonnad- Pole kindle ühiskonnavorm, vaid jaguneb: *Küttimisest ja korilusest elatuvateks ühiskondadeks, *Varajasteks põllumajandus- või karjakasvatusühiskondadeks, *Traditsionaalseteks ehk arenenud mittetööstuslikeks ühiskondadeks.
1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Pikka aega (1874-1895) oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Järgmise direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aias silmnähtav areng: ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede ja stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küünis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seatakse ümber Engleri süsteemi järgi.
See kestab kuni 1859. Samal ajal annab kontserte ja kirjutab muusikat. 1862 sõidab viini kus tunnev vaimustust ja inspiratsiooni. Seal tutvub kriitiku ja kirjaniku E. Hanslikiga, sisendab optimismi. Hanslick oli finantsgeenius, kes trükkis ta loomingut. Brahms valiti viini lauluakadeemia õppejõuks. Sel ajal käis tihti hamburgis naiskoori juhatamas. Klaverisooloõhtud. Töökohtades mängiti tema loomingut. Teadvustatakse uut heliloojat ja piaisti. 1872 valiti viini muusikaühingu direktoriks- töötas parimate muusikutega. Viin aukodanik. Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon võrreldav peephoveniga, jumalus. Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei sallinud kasse ja lasineid vibuga. ,,kui ma kedagi ei solvanud, vabandust." Looming Moto- ,,tagasi viini klassikute juurde". Muusika oli lüüriline kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita
Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (18231826) oli oma aja parim. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas". Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse. Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk.
aga ka 84 pilti välismaa meistritelt. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 3 1918 . « » . . , 1927 . . 3.juuni 1918.aastal kuulutati Tretjakovi galerii Venemaa Föderatiivse Nõukogude Vabariigi omandiks ja selle nimeks sai Riiklik Tretjakovi Galerii. Selle direktoriks määrati Igor Grabar. Tema aktiivsel osavõtul samal aastal asustati riiklik muuseumi fond, mis oli kuni 1927.aastani üks suuremaid ja tähtsamaid ajalooliste täiendamiste allikaks Tretjakovi Galerii jaoks. P 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . 1928.aastal tehti tõsine kütte ja ventilatsiooni remont.1929.aastal veeti voolu. 1932.aastal ehitati kolm uut saali, mis ühendasid omavahel Tretjakovi galerii peahooneid Nikola kirikuga
Ilmutamine maksis 5US dollarit. 1883. aastal kuulutas Eastman välja rullifilmi Kodaki`i kaamerale, millega sai 100 pilti teha. Kodak kaamera oli kerge kaasas kanda ja pildistamise ajal võis seda käes hoida erinevalt varasematest fotoaparaatidest. George Eastman koos oma partneriga leiutasid esimese läbipaistva rullifilmi, mis tegi aluse Thomas Edison`i moodsale pildikaamerale. Eastman omas oma nimelist muusikakooli, mis oli osa Rochesteri Ülikoolist. Esimeseks direktoriks sai Alfred Klingenberg, kes oli edukas Ameerika helilooja ja dirigendiks oli Haward Hanson. Hanson tegi Eastman`i kooli kõige populaarsemaks Ameerikas. Eastman oli isegi Phi Mu Alpha Singonia liige, rahvusvaheline muusika vennaskond. PILDID ALLIKATE KASUTAMINE http://en.wikipedia.org/wiki/George_Eastman 27. 06. 2006 http://www.kodak.com/US/en/corp/kodakHistory/eastmanTheMan.shtml 27. 06. 2006 http://inventors.about.com/od/estartinventors/ss/George_Eastman
Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (18231826) oli oma aja parim. Peale ümbermaailmareisi 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai erikäsul Tallinna Toomkirikusse.Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. Krusensterni auks nimetatud objektid:
Ta naaseb Peterburi ja annab end uue võimu käsutusse. Mõnda aega kuulub ta isegi Erakorralisse Juurdluskomisjoni, käib vanglas üle kuulamas tsaarivalitsuse ministreid. Siis jõuab kätte oktoober, võimu haaravad Bolsevikud. Erinevalt paljudest haritlastest tervitab Blok ka seda riigipööret, kutsub üles ,,kuulama revolutsiooni muusikat", kirjutab poeemi "Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus. Ta määratakse Peterburi Suure Draamateatri direktoriks, töötab repertuaari kallal, tahab tuua lavale ,,Röövlid", ,,Sinilinnu". Ühtaegu halveneb olme. Saabub nälg. Kui kõik hobused on ära söödud, jääb üle ainult juua kuivatatud porganditest keedetud teed. Enamik haritlasi tahab emigreeruda. Poeet Sollogubile ei anta väljasõiduviisat, tema meeleheitele viidud naine uputab end Neevasse. Teine poeet, monarhist Nikolai Gumiljov arreteeritakse ja lastakse maha. Tahab puhkama sõita ka haige Blok, ootab viisat, kuid see saabub liiga hilja
elementaarteadmiste andmine kristliku jumalakasvatuse vaimus. Õppetöö toimus eesti keeles ja oli valdavalt tasuta, kuid õpilastel tuli ülalpidamiskulude katteks teha koolitalus tööd. Seesugune süsteem võimaldas paljudel, ka eesti soost pärinevatel lastel saada korralik haridus ja amet Stackelberg andis suure panuse eestlaste haridustaseme tõstmisel. Eestlaste ja maarahva harimise huvist annab tunnistust ka tõsiasi, et Stackelbergi direktoriks olemise ajal võeti gümnaasiumisse õppima esimesed teadaolevad eestlased. Kooli võeti vastu igast seisusest poeglapsi, kes olid lõpetanud kreiskooli või omandanud sellega kaasas käivad teadmised mõnes teises õppeasutuses. Gümnaasiumi põhieesmärk oli valmistada õpilasi ette ülikooli astumiseks. Kooli asutamisest kuni 1835. aastani domineerisid koolis kaupmeeste ja käsitööliste pojad. Koolis õppis omajagu ka lihtrahva hulgast pärinevaid lapsi. Nende arv
,,Sõda Kärbestega" (,,Wikmani Poisid" Jaan Kross) Algas uus kooliaasta, juba teist nädalat kooli direktor olnud härra Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi sütitades leiti tühjad purgid, tühjendati tikutoos kärbestest purki
prantsuse keele õpetaja Eileen Rich, keda ta oli Ramatis näinud. Eileen haaras väikse püstoli ja proovis tulistada direktori ja Julia ema suunas aga üks vanem seitsmekümnendates õpetaja(Chadwick) hüppas kuulile ette. Tuli välja ,et vanaproua Eileen on alates 70 aastaseks saamisest olnud spioon ja tapja aga Eileen ei sooritand kõiki mõrvu Meodowbank´is . Proua Vansitardi tappis proua Chadwick kuna ta oli kade ,et tema ei saa uueks kooli direktoriks aga ta on terve elu olnud seal õpetaja ja kooli rajaja. Chadwick sai direktorilt selle enne surma andeks. Lõpuks sai Ali Yusuf´I naine juveelid endale ja lasi ka leiu eest ühe teemanti Juliale anda, leidmise eest.
Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise kasvatuse õpetajaks oli Voldemar Resev-Resel, hüüdnimega Resu. 1939. aastal kirjutas Ilmar Mikiver
* Joseph E. Stiglitz - 19972000 * Nicholas Stern - 20002003 * François Bourguignon - alates 2003 Eesti maailmapangas Maailmapanga kõrgeimaks võimuorganiks olevas juhatajate nõukogus (Board of Governors) esindab Eestit rahandusminister. Maailmapanga alalises täidesaatvas organis, direktorite nõukogus (Executive Board) kuulub Eesti Põhja-Balti valijaskonda (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu). 2009-2012 on Põhja-Balti valijaskonna direktoriks rootslane Anna Brandt. Valijaskonna kontoris Washingtonis, on Eestil ametis nõunik. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks ja alates 2008. aastast panustab Eesti koos 185 liikmesriigiga Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA). IDA annab pikaajalisi intressivabu laene riikidele, kus keskmine sissetulek elaniku kohta on alla 1065 USA dollari aastas,
kirjeldusi, et tema neid analüüsiks. 1922. aastal esitas Anna oma töö lapseea fantaasiatest Viini Psühhoanalüüsi Ühingule ja sai ka ise psühhoanalüütikuks. EDU VIINI PSÜHHOANALÜÜSI ÜHENDUSES 1925–1928 oli ta Viini Psühhoanalüütikute Ühenduse juhataja. 1925–1934Rahvusvahelise Psühhoanalüütika assotsiatsiooni sekretär. 1935. aastal sai ta Viini Psühhoanalüütilise Õppe Instituudi direktoriks. KAHE NAISE SÕPRUS 1925. aasta sügisel kohtus Anna nelja lapse emaga, Dorothy Burlinghaimiga. Ta lahutas oma laste isast, sest mehel oli psüühiline häire, mis naise arvates mõjutas laste heaolu. Anna ja Dorothy muutusid aastaste jooksul järjest lähedasemaks, nad olid eluaegsed sõbrad ja tegid palju koostööd psühhoanalüüsi valdkonnas. Ehkki spekuleeriti ka nende lesbilise suhte
Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise kasvatuse õpetajaks oli Voldemar Resev-Resel, hüüdnimega Resu. 1939. aastal kirjutas Ilmar Mikiver
seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C.R.Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8 aastat, ootamatu surm katkestas mitmekülgse töö, millest jätkunuks mitmele mehele elutööks. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Pärast C.R.Jakobsoni surma pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond. 1948.aastal asutati C.R.Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks direktoriks sai C.R.Jakobsoni vanim tütar Linda. Praeguseks on korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad hooned. Muuseumi peahoones asub C.R.Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi kuivati C.R.Jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu lehmad, valgepealised lambad, tori tõugu hobused, kuked kanad - kalkunid.
õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude gümnaasiumisse vastu Tartu ülikooli rektori Georg Friedrich Parroti pojad Wilhelm Friedrich ja Johann Friedrich. Õpperingkonna kuraatori abiga sai gümnaasium endale ülikooli vahetus naabruses asuva endise liiva Aadlipreilide Asutuse tühjaks jäänud hoone. Uut kooli juhtisid kuni 1814. Aastani Tartu ülikooli koolikomisjoni poolt määratud professorid. Seejärel nimetati gümnaasiumi esimeks direktoriks Otto Benjamin Gottfried Rosenberger, oli sellel kohal kuni 1838. Aastani. Tallinna Kubermangugümnaasium asutati 13. Jaanuril 1805 senise gümnaasiumi kolme varema klassi baasil. Järelejäänud kahest nooremast klassist kujundati aga üheklassi lisamisega saksa õppekeelega kreiskool, sisuliselt gümnaasiumi ettevalimistuskool. Mõlemad õppeasutused töötasid kuni 1828. Aastani ühistes ruumides. Siis anti kreiskoolile endise
millest kujunes välja Draamastuudio teatri Noorsooteater. Ta sõitis Tšehhi ka seda kunsti õppima. Kodumaal hakati nähtud tehnikat ka enda näitlejatele õpetama. Nii sündis Draamastuudio teatri Nukuteater. Teater oli välja kasvanud nn lapsekingadest ja Draamastuudiost sai Eesti Draamateater. Teater rekonstrueeriti ning sellest pidi saama Eesti kõige moodsam ja mugavam teatrihoone. Oluline verstapost tema biograafias on 1938. aasta, kui loodi Riiklik Lavakunstikool, mille direktoriks ta kutsuti, olles ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Ühtlasi tekkis tal ka võimlus rohkem lavastamisele keskenduda. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. Lisaks jätkus LK teatripedagoogitee Eesti Riiklikus Teatriinstituudis direktor P. Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1950. aastaks oli lõpetanud kolm lendu ja kool suleti. Algab
Ta oli natuke jalast vigastada saanud ning ta pidi kandma spetsiaalseid jalatseid, samuti oli ta väikest kasvu mees. Aastal 1865 kolis ta üle Le Petit Moulin Rouge restorani Pariisis, kui ta oli vaid 19-aastane. Ta elas seal kuni sõjapuhanguni, ehk Prantsuse- Saksa sõjani aastal 1870, mil ta sai sõjaväe peakokaks. Tema armee- kogemust viinud teda kurssi konservitööstuse toiduga. Peale sõja lõppu kolis Escoffier tagasi Pariisi, kus hakkas ta nüüd Le Petit Moulini direktoriks. Sellele kulus la usa kuus aastat. 1878 avas ta oma restorani, Le FAISAN d'Or (Kuldne Faasan) Cannes'is. 3 Cesar Ritz ja karjääri hiilgeaeg Peale seda hakkas Escoffier tegema koostööd Cesar Ritziga, kes oli oma ülemkoka ootamatult kaotanud. Kaks meest moodustasid partnerluse. Escoffier võttis peakoka koha üle ning koos hakati tegema suuri muudatusi
13.5.13 Firma · Ettevõttest · Missioon · Eesmärgid 13.5.13 Ettevõttest · Talleggi eelkäija oli Tallinna Linnuvabrik, mis alustas tegevust 1956.aastal. Alustati 12-st linnukasvatajast, kes said koolituse Leningradi Linnuvabrikus. Esimeseks juhatajaks sai Nikolai Burmann. Esimesel aastal toodeti 24 000 muna ja 7,4 tonni linnuliha. · 01.03.1993 asutati AS Tallegg. Aktsionärideks olid peamiselt ettevõtte enda töötajad. Ettevõtte direktoriks oli 1987.aastal valitud Ants Käsper. Sel ajal hakkas suurenema liha ja vähenema muna osatähtsus ettevõtte toodangus. 1996.aastal toodeti liha 2808 tonni ja 1997.aastal juba 5524 tonni. Hetkel on ettevõtte juhatuse esimeheks on 2006.aastal valitud Teet Soorm. 13.5.13 Ettevõttest (2) · Praegu on Talleggi turuosa 38% kogu Eesti linnulihaturust ja ta kuulub Toiduainetetööstuse TOP 100-s kolme esimese hulka. Eelmisel aastal tootis
kirjandsuse tasulist sundeksemplari saadi 1946.aastast kõigilt TRÜ profiili kuuluvailt teadusaladelt. Lääne-Euroopas ilmunud kirjanduse osakaal juurdekasvus vähenes. II maailmasõja järel rakendati töös nõukogude raamatukogunduse printsiipe ja töömeetodeid. Raamatukogu fondid olid sõjajärgse ajaga võrreldes kasvanud ligi 2,5-kordseks. Seoses sellega olid raamatukogu ruumid juba ammu kitsaks jäänud. 1949.aastal suurenes raamatukogu töötajaskond kaks korda ja raamatukogu direktoriks sai Kaja Noodla. Algatati mõte endise ülikooli kiriku ümberehitamisest raamatukogu tarvis. 1950. a. alguses hakati koostama Tartu ülikooli ajaloo ning õppejõudude ja kasvandike bibliogtaafia kartoteeki. 1951. aastast sai uueks direktoriks Aimi Hiir. Kirikust ümber ehitatud hoone võeti õpperaamatukoguna kasutusele 1956.aastal. 1957.aastal lõpetati ligi kümme aastat kestnud raamatuvarade inventeerimine. 1958.a
Esimesed kirjanduslikud loorberid sai 1773 ,,Götz vin Berlichingen", ajalooline draama 16. sajandi talurahva ainetel. 1772 alustas juurapraktikat Wetzlari kohtus. Tõeline tuntus saabus romaaniga ,,Niire Wertheri kannatused" 1774. 1775 läks administratiivtööle Weimarisse, kuhu jäi kogu eluks. Itaalia reisist inspireerituna kirjutas mitu näidendit: ,,Iphigeria Taurises", ,,Egmont", Torquato Tasso". Goethe sai Weimari õueteatri direktoriks, tutvus Schilleriga. Kirjutas satiirilise loomaeepose ,,Reinuvader rebane". !808 ilmus tema suurteos ,,Fausti" teine osa. Kokku kestis Fausti loomine 60 aastat. 7. Goethe kunsti gredo. ,,Suure mõistuse ees langetan pea, suure südame ees kummardan maani" (J.W. Goethe) Kunsti ülesanne on arendada mõistust, kasvatada ja väärtustada tundeid luua inimeses nende harmoonia. 8. Goethe luuletuste põhiteemad
7 Vanemuine 1914 1940 1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks.
Avamäng "Julius Caesar"; 4) Keelpillikvartetid; 5) Koorilaulud - Eks teie tea (vaimulik) jt Artur Kapp (1878-1952) - Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas -Pärit Suure-Jaanist. ( Sinna ka maetud!) -13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis -Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks. -1920.a. taas Eestisse- "Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis (asut.1919) -Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Käpp, R. Päts jt -Loomingu omapära: - kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat -eelistab instrumentaalseid suurvorme -teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline
muusikasündmuste toetaja, Nadezda von Meck. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885. aastal kolis Tsaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda
muusikasündmuste toetaja, Nadezda von Meck. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885. aastal kolis Tsaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks.
intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv. Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8. Kool töötas kokku neljas majas: 1-4 klassid Sambla tänava koolimajas, 5-6 klass endises Saarde vallamajas, 7-11 klass peahoones Kantsi tänaval. Paljud õpetajad töötasid mitmes majas nii, et pidi vahetundide ajal ühest majast teise jooksma.
hoidlatesse Lasnamäele, tänaseks asub raamatukogu üle linna laiali 7 erinevas hoones; o raamatukogu ühendati ülikooli arvutivõrku, mis võimaldas pääsu Internetti; o algas CD -ROM andmebaaside kasutamine; o 31. detsembril lahkus raamatukogu direktori ametikohalt Konrad Kikas (juhatas raamatukogu 1961. aastast alates) · 1995 o 17. jaanuaril valiti raamatukogu uueks direktoriks Meelis Ideon; o EV Kultuuri- ja Haridusministri määruse nr. 5 (19.01.1995) alusel on TTÜR teaduslik keskraamatukogu, kelle ülesandeks on võimalikult ammendavalt koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks tehnikateaduste alased originaal- ja vahendusinformatsiooni väljaanded ning töödelda, analüüsida ja levitada informatsiooni teavikute ja andmebaaside kohta tehnikavaldkonnas;
Boriss Jeltsin sündis Butka külas Sverdlovski oblasti Talitsa rajoonis. Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht. 12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda. 24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani.
1918-19 oli J. Vahtra Võrus tegev kunstivarade kaitsmisel ja säilitamisel. 1918-21 töötas joonistusõpetajana Võru tütarlaste gümnaasiumis ja 1921-24 Võru Õpetajate Seminaris. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. 1935 kunstikooli "Pallas" õppejõud. 1936-40 "Noor-Eesti Kirjastuse" kunstiline konsultant. 1940 Määrati Jaan Vahtra Võru maakonna keskkultuurimaja direktoriks. Selleks ajaks oli J.Vahtra Eesti viljakamaid raamatuillustraatoreid. 1944. aastal rajas Võru ajalehe ,,Töörahva Elu" ja oli selle esimene toimetaja. 1947 27. Jaanuaril suri Võrus ning maeti Põlva kalmistule. JAAN VAHTRA Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. 1930ndate keskpaidast keskendus peamiselt kirjandusele.
aastal Sverdlovski oblastis. Ta oli pärit rikaste talunike perest ja tema vanaisa tehti kulakuks ja küüditati. Hiljem räägiti, et kui Jeltsin oleks oma vanaisast elulookirjelduses kirjutanud, ei oleks temaga üldse tegemist tehtud ja ta poleks saanud nii kõrgele kohale. Ta õppis ehitajaks ja tegeles vahepeal kõiksugu erinevate ehitustöödega nagu tema isa. Töötas ehitusorganisatsioonides. Tema edukas karjäär edenes kiiresti, saades 32-aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Jeltsini juhtimisel ehitati väga kiiresti maju. Jeltsini parteikarjäär Jeltsin astus 1961. aastal Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. Kuna tal ei olnud kogemust poliitilises elus oli väga kuulekas ning jälgis teisi ja õppis nende pealt. Ta määrati järjest kõrgematele kohtadele ja nii kogus võimu. Ta hakkas rahvale meeldima, sest ta toetas rahvast. Riskis, et inimesed saaksid paremat elu. Näiteks lubas üliõpilastele anda elamispinna, kui
• 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline areng • kolhoosid Kirjanduselu 1940ndatel • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: • pagulaskirjandus • tagalakirjandus • Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus • 1942-43 – loodi ENSV Riiklikud Kunstiansamblid (sinna koondusid näitlejad, kirjanikud, jt). Direktoriks oli Johannes Semper. Kokku anti umbes 1500 kontserti. • 1943 – Moskvas asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. • Tagalas anti välja umbes 240 eestikeelset raamatut. • Moskvast eestikeelsed raadiosaated Eestis ilumunud kirjandus • Eesti nõukogude kirjandus oli mõjutatud teatud teguritest: a) Kirjandused riigistati b) Kontakt välismaaga c) ENSVs alandati raamatute hindu ja suurendati tiraaže
Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke. Revolutsiooni ajal ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv, mis allus rahvuskogule (seadusandlikule võimule). Esimeseks direktoriks (1804.-ni) oli Gaston Camus. Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe: 1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest! 2. Arhiivide avalikkuse printsiip igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid. Ajaloolise väärtusega dokumendid koondati raamatukokku
1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemaste muudeti Tehniliseks Kõrgkooliks. Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik katsekoda, kus toimus rakendusuuringud, kuid ka süvateadus. Kesksel kohal oli Eesti loodusvarade kasutamine ehituses, energeetikas ja keemiatööstuses. Tehnikumi direktoriks sai Enn Nurmiste, kes juhtis asutust aastatel 1932 kuni 1936. Ta sündis 13. juulil 1894. Tallinnas ning sünnijärgne nimi oli tal Nikolai Neuhaus. Ta vahetas oma nime kaks korda. 1926. aastast oli ta nimi Enn Neuhaus ning 1935. aastast Enn Nurmiste. Ta õppis aastatel 1912 kuni 1918 Tartu Ülikoolis Matemaatikat. Enn suri 3. märtsil 1968. aastal oma sünnilinnas. 1934. aastal alustati Tartu Ülikoolis inseneriõpet, kuid kaks aastat hiljem toodi riigivõimu
annaabi.ee 
