Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

George Eastman (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus oli kirjas nii Minu töö on tehtud Milleks oodata?
George Eastman #1 George Eastman #2 George Eastman #3 George Eastman #4 George Eastman #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor D0ris Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
odp

George Bizet

George Bizet Tallinn George Bizet Georges Bizet, sünninimega Alexandre-César-Léopold Bizet, Sündis 25.oktoober 1838 Pariisis. Bizet oli prantsuse helilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperi "Carmen" järgi.Tema isa oli lauluõpetaja ja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja François Delsarte'i õde. Emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu. Georges Bizet suri 3. juunil 1875 ja maeti Père Lachaise'i kalmistule Pariisis. Lühikest aega enne surma tehti ta Auleegioni ordu rüütliks. George Bizet Kuigi Bizet on tuntud heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab

Muusika
thumbnail
2
doc

George Gershwin

GEORGE GERSHWIN (1898­1937) George Gershwin sündis 26. septembril 1898 Brooklynis, New Yorgis. Ta oli üks esimesi ameerika heliloojaid, kelle helitööd on tänaseni kasutusel õpetajate ,,tööriistana" näitamaks kõikjal ja kõigile ameerika sisenemist Stravinsky, Chopini, Beethoveni ja Mozarti muusikamaailma. Ameerika helilooja number üks tegi ajalugu ühendades sümfoonilise muusika dzässiga. Ooper "Porgy ja Bess" (1937) on ainus ameerika ooper, mis on kinnistunud maailmalavadel. Sündinud vene immigrandi perekonnas, õppis Gershwin kaubanduskoolis käies muusikat omal käel eratundides, eeskujuks rahvaliku muusika (popular music) rajaja Irving Berlini looming

Muusika
thumbnail
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis.........................................................................

Muusika ajalugu
thumbnail
26
docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6

Muusikaajalugu
thumbnail
6
doc

Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat

Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat 1. Üldiselt Paralleelselt kulgevad kaks suunda: traditsiooniline ja eksperimenteeriv. Traditsiooniline lähtub ekspressionismist (eeskujuks näiteks „Wozzeck“) ja neoklassitsismist, samuti esineb ikka veel hilisromantilisi-puccinilikke teoseid. Üldiselt võiks seda liini nimetada ka narratiiveks ehk läbiva jutustusega ooperiks. Eksperimenteeriv suund paneb küsimärgi alla teksti, traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge, visuaalne element on veelgi

Muusika ajalugu
thumbnail
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt ­ mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles

Muusikaajalugu
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

Variatsioonid- varieerimise printsiibile põhinev muusikavorm, milles sama muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikaliste elementide kogumit korratakse muudetud kujul. *Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast: Alt, mezzosopran, kontraalt, sopran, koloratuursopran Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) ­ klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20

Muusikaajalugu
thumbnail
28
docx

20. sajandi muusika

20. Sajandi Muusika Table of Contents Sissejuhatus.............................................................................3 Hilisromantism.......................................................................... 4 Gustav Mahler (1860 - 1911)............................................................4 Richard Strauss (1864 - 1949)..........................................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel........

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun