George Eastman (0)

George Eastman
Eastman sündis 12. juulil 1854. aastal Wathervill`is, 20 miili kaugusel edela Uticast, Oneida maal, New York `is. Ta oli kolmas ja noorim laps peres. Isa oli George Washington Eastman ja ema oli Maria Kilborn, mõlemad elasid enne kokkusaamist äärelinas Marshall`is. 1860. aastal kolisid nad Rochester `i. Kaks aastat hiljem tema isa suri ja Eastman lahkus kõrgkoolist, et peret toetada ja hakkas tööle kontoripoisina 14-aastaselt. Eastman oli tagasihoidlik , leiutaja, visionär ja filantroop.
1925. aastal Eastman ühel päeval ütles Kodak `i juhtimisest lahti, saades valitsuse esimeheks. Ta seejärel keskendus frilantrrpilisetele tegevustele. Oma viimasel kahel aastal Eastman oli suures piinas. Tal oli probleeme püstiseismisega ja ta kõndimine oli vaevarikas, see oli põhjustatud tema taandarenenud häirest, mis mõjutas tema selgroogu. Ta elas teadmisega , et tema ülejäänud elu on ratastoolis . 14 märtsil 1932. aastal ta lõpetass oma elu ühe ainsa kuuliga, mis oli pärit automaatsest relvast, otse südamesse. Ta jättis ka kirja kus oli kirjas nii: „ Minu töö on tehtud. Milleks oodata?” Eastman on maetud Kodaki`i parki Rochester`is, New York`is.
Oma elu jooksul andis ta ära hinnanguliselt 100 miljonit dollarit. Enamuse Rocheesteri Ülikoolile ja tehnoloogia instituudile Massachusette`le. Rochester`i instituudis on ehitis pühendatud Mr. Eastman`ile, tänutäheks tema toetuste ja annetuste eest. Eastman tegi ka mahukasid kingitusi Tuskegee ja Hamton`i instituudile. Temale on pühendatud rahvusvaheline muuseum piltidest ja filmidest, mis on avatud 1947. aastast. Eastman`il polnud järglasi kellele oma firma üle anda.
Septembril 1888. aastal Eastman registreeris firmamärgi KODAK, mis oli lihtsalt kombinatsioon tema lemmik tähtedest ja sai patendi oma kaamerale, mis kasutas rullifilmi. Ta kasutas loosungit „Sa vajuta nupule ja meie teeme ülejäänud.” Kaamera maksab 25US dollarit ja sellega saab teha 100 pilti ühe rullifilmiga. Omanik saab tagastada selle Kodak firmale, et nende pildid ilmutatakse ja saab uue rullifilmi asemele. Ilmutamine maksis 5US dollarit. 1883. aastal kuulutas Eastman välja rullifilmi Kodaki`i kaamerale, millega sai 100 pilti teha. Kodak kaamera oli kerge kaasas kanda ja pildistamise ajal võis seda käes hoida erinevalt varasematest fotoaparaatidest. George Eastman koos oma partneriga leiutasid esimese läbipaistva rullifilmi, mis tegi aluse Thomas Edison`i moodsale pildikaamerale.
Eastman omas oma nimelist muusikakooli, mis oli osa Rochesteri Ülikoolist. Esimeseks direktoriks sai Alfred Klingenberg, kes oli edukas Ameerika helilooja ja dirigendiks oli Haward Hanson . Hanson tegi Eastman`i kooli kõige populaarsemaks Ameerikas. Eastman oli isegi Phi Mu Alpha Singonia liige, rahvusvaheline muusika vennaskond.
PILDID
ALLIKATE KASUTAMINE
http://en.wikipedia.org/wiki/George_Eastman 27. 06. 2006
http://www.kodak.com/US/en/corp/kodakHistory/eastmanTheMan.shtml
27. 06. 2006
http://inventors.about.com/od/estartinventors/ss/George_Eastman.ht m
27. 06. 2006