Christoph Adam von Stackelberg (0)

Christoph Adam von Stackelberg
Järgnevas essees räägin Eestimaa vabahärra ja haridustegelase Christoph Adam von Stacklebergi elust ja saavutustest, ning nende rollist eesti kultuuriloos. Christoph Adam von Stackelberg sündis 1777 .a Väänas Tolli, Vääna, Tilli, Novaja Derevnja ja Vormsi mõisniku ja vabahärra O. C. E. Von Stackelbergi ja A. G. von Dückeri pojana ja suri 1841 aastal.
Stackelberg lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, ülikoolis käis Saksamaal Göttingenis, kus õppis arsti- ja õigusteadust, täiendas ennast veel Šveitsis Johann Heinrich Pestalozzi käe all Yverdoni õpetajate instituudis.
Tema suurimateks panusteks Eesti hariduse- ja kultuurilukku on Kuuda seminari idee väljatöötamine ja selle rajamiseks sihtasutuse asutamine 1818. aastal, ning 1821 .a Tallinnas eestikeelse tütarlaste vaestekooli ja saksakeelse vaeste poeglaste töökooli algatamine. Lisaks nendele olulistele panustele oli Stackelberg 1819-34 Tallinnas kubermangugümnaasiumi direktor ja 1818-34 ühtlasi Eestimaa kubermangu koolide direktor (Kubermangugümnaasium sai endale järelvalveõiguse teiste Eesti kubermangukoolide üle).
Stackelbergi suurimaks mõjutajaks võiks lugeda ilmselt Šveitsi pedagoogi Pestalozzit. Seda saab järeldada kasvõi saksakeelse poeglaste töökooli algatamisest, sest siin on ilmseid sarnasusi Pestalozzi tegudega (Pestalozzi rajas 1774. a oma kodus Neuhofis kooli ja kodu vaestele ja kodututele, ta kombineeris tavapärase hariduse, moraalse ja religioosse kasvatuse praktilise tööga). Stackelberg oli huvitatud kuidas on Pestalozzi õppeviise edasi arendatud. Gustav Suits on Stackelbergi nimetanud lausa „Pestalozzi jüngriks“, kui see püüdis Fr. R. Kreutzwaldist (direktoriameti kõrval pidas Stackelberg ka Tallinnas pansioni, kus sai prii elamise teiste seas ka F. R. Kreutzwald ) koolitada plaanitsetava seminari õpetajat.
Kuuda seminar , mis alustas tegevust alles 1854.a Eestimaa kuberneri ja rüütelkonna vastuseisu tõttu, laskis välja 16 lendu ja seminari lõpetas ligikaudu 320 noort, kellest üle 290 töötasid vähemalt mõnda aega õpetajana. Seminari ülesandeks oli talurahvaseisusele vajalike elementaarteadmiste andmine kristliku jumalakasvatuse vaimus . Õppetöö toimus eesti keeles ja oli valdavalt tasuta, kuid õpilastel tuli ülalpidamiskulude katteks teha koolitalus tööd. Seesugune süsteem võimaldas paljudel, ka eesti soost pärinevatel lastel saada korralik haridus ja amet
Stackelberg andis suure panuse eestlaste haridustaseme tõstmisel. Eestlaste ja maarahva harimise huvist annab tunnistust ka tõsiasi, et Stackelbergi direktoriks olemise ajal võeti gümnaasiumisse õppima esimesed teadaolevad eestlased. Kooli võeti vastu igast seisusest poeglapsi, kes olid lõpetanud kreiskooli või omandanud sellega kaasas käivad teadmised mõnes teises õppeasutuses. Gümnaasiumi põhieesmärk oli valmistada õpilasi ette ülikooli astumiseks. Kooli asutamisest kuni 1835. aastani domineerisid koolis kaupmeeste ja käsitööliste pojad. Koolis õppis omajagu ka lihtrahva hulgast pärinevaid lapsi. Nende arv koolis oli valdavalt igal aastal umbes 12. Suurem osa nendest õpilastest lahkus koolist varem olles saavutanud oma ameti jaoks piisava hariduse.
Stackelbergi asutatud tütarlaste vaestekool oli tol ajal ainus eestikeelne kool Tallinnas. See oli üks kahest vaestekoolist. Neid koole kutsuti pärastise hooldaja, vaestekoolide direktori T. D. Lutheri järgi Lutheri vaestekoolideks.
Christoph Adam von Stackelbergi üllast ja heatahtlikust loomusest võib leida näite Stackelbergide perekonnapärimusest, mille järgi oli ta lapsena Vääna mõisa pargis tõotanud teha oma elus vaid head. Stackelbergi panus eesti haridusse on suur ja aukartustäratav. Kuigi ta võibolla ei toetanud avalikult eestlaste ja maarahva õiguste võrdsustumist sakslaste omaga , siiski on tema algatatud Kuuda koolitanud paljusid koolmeistreid ja õpetajaid talurahvakoolidesse, mis seda sihti näitavad. Igal juhul on tegemist väärika mehega, kelle saavutused ei pruugi olla meile hetkel hoomatavad.