Christoph Adam von
Stackelberg Järgnevas
essees räägin Eestimaa vabahärra ja haridustegelase Christoph Adam
von Stacklebergi elust ja saavutustest, ning nende rollist eesti
kultuuriloos. Christoph Adam von Stackelberg sündis
1777 .a Väänas
Tolli, Vääna, Tilli, Novaja Derevnja ja Vormsi mõisniku ja
vabahärra O. C. E. Von
Stackelbergi ja A. G. von Dückeri pojana ja
suri 1841 aastal.
Stackelberg
lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, ülikoolis käis Saksamaal
Göttingenis, kus õppis arsti- ja õigusteadust, täiendas ennast
veel Šveitsis
Johann Heinrich
Pestalozzi käe all Yverdoni õpetajate instituudis.
Tema
suurimateks panusteks Eesti hariduse- ja kultuurilukku on Kuuda
seminari idee väljatöötamine ja selle rajamiseks sihtasutuse
asutamine 1818. aastal, ning
1821 .a Tallinnas eestikeelse tütarlaste
vaestekooli ja saksakeelse vaeste poeglaste töökooli algatamine.
Lisaks nendele olulistele panustele oli Stackelberg 1819-34 Tallinnas
kubermangugümnaasiumi
direktor ja 1818-34 ühtlasi Eestimaa
kubermangu koolide direktor (Kubermangugümnaasium
sai endale järelvalveõiguse teiste Eesti kubermangukoolide üle).
Stackelbergi
suurimaks mõjutajaks võiks lugeda ilmselt
Šveitsi pedagoogi
Pestalozzit. Seda saab järeldada kasvõi saksakeelse poeglaste
töökooli algatamisest, sest siin on ilmseid
sarnasusi Pestalozzi
tegudega (Pestalozzi rajas 1774. a oma kodus Neuhofis kooli ja kodu
vaestele ja kodututele, ta kombineeris tavapärase hariduse, moraalse
ja religioosse kasvatuse praktilise tööga). Stackelberg oli
huvitatud kuidas on Pestalozzi õppeviise edasi arendatud. Gustav
Suits on Stackelbergi nimetanud lausa „Pestalozzi jüngriks“, kui
see püüdis Fr. R. Kreutzwaldist (direktoriameti kõrval pidas
Stackelberg ka Tallinnas pansioni, kus sai
prii elamise teiste seas
ka F. R.
Kreutzwald ) koolitada plaanitsetava seminari õpetajat.
Kuuda
seminar , mis alustas tegevust alles 1854.a Eestimaa kuberneri ja
rüütelkonna vastuseisu tõttu, laskis välja 16 lendu ja seminari
lõpetas ligikaudu 320 noort, kellest üle 290 töötasid vähemalt
mõnda aega õpetajana. Seminari ülesandeks oli talurahvaseisusele
vajalike elementaarteadmiste andmine kristliku jumalakasvatuse
vaimus . Õppetöö toimus eesti keeles ja oli valdavalt tasuta, kuid
õpilastel tuli ülalpidamiskulude katteks teha koolitalus tööd.
Seesugune süsteem võimaldas paljudel, ka eesti soost pärinevatel
lastel saada korralik
haridus ja amet
Stackelberg
andis suure panuse eestlaste haridustaseme tõstmisel. Eestlaste ja
maarahva harimise huvist annab tunnistust ka tõsiasi, et
Stackelbergi direktoriks olemise ajal võeti gümnaasiumisse õppima
esimesed teadaolevad eestlased. Kooli
võeti vastu igast seisusest poeglapsi, kes olid lõpetanud
kreiskooli või
omandanud sellega kaasas käivad teadmised mõnes
teises õppeasutuses. Gümnaasiumi põhieesmärk oli valmistada
õpilasi ette ülikooli astumiseks. Kooli
asutamisest kuni 1835. aastani domineerisid koolis kaupmeeste ja
käsitööliste pojad. Koolis õppis omajagu ka lihtrahva hulgast
pärinevaid lapsi. Nende arv koolis oli valdavalt igal aastal umbes
12. Suurem
osa
nendest õpilastest lahkus koolist varem olles saavutanud oma
ameti jaoks piisava hariduse.
Stackelbergi
asutatud tütarlaste vaestekool oli tol ajal ainus eestikeelne kool
Tallinnas. See oli üks kahest vaestekoolist. Neid
koole kutsuti
pärastise hooldaja, vaestekoolide direktori T. D.
Lutheri järgi
Lutheri vaestekoolideks.
Christoph
Adam von Stackelbergi üllast ja heatahtlikust loomusest võib leida
näite Stackelbergide perekonnapärimusest, mille järgi oli ta
lapsena Vääna mõisa pargis tõotanud teha oma elus vaid head.
Stackelbergi panus eesti haridusse on suur ja aukartustäratav. Kuigi
ta võibolla ei toetanud avalikult eestlaste ja maarahva õiguste
võrdsustumist sakslaste
omaga , siiski on tema algatatud Kuuda
koolitanud paljusid koolmeistreid ja õpetajaid talurahvakoolidesse,
mis seda sihti näitavad. Igal juhul on tegemist väärika mehega,
kelle saavutused ei pruugi olla meile hetkel hoomatavad.
Kõik kommentaarid