Carl Friedrich Gauss (0)

Carl Friedrich Gauss
Carl Friedrich Gauss elas 30 April 1777 – 23 February 1855. Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane . Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, analььs, geomeetria , geodeesia, elektrostaatika , astronoomia ja optika .
Ta nдitas ьles eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tццliste nдdalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tдisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta хppis Braunschweigis ja Gцttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. Ьlikooli ajal 1796 nдitas, et sirkli ja joonlaua abil on vхimalik konstrueerida korrapдrast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vдhimruutudemeetodi. Doktoritццs tхestas algebra pхhiteoreemi. Vдhimruutude meetodi pхhjal tuletas ta „Gaussi meetodi“ taevakehade trajektooride kindlaks tegemiseks. Seda meetodit kasutatakse siiani satelliitide jдlgimisel. Aastatel 1802 ja 1809 kandideeris Gauss ka Tartu Ьlikooli professoriks. Tulemuste eest astronoomias mддrati Gauss 1807 Gцttingeni observatooriumi direktoriks. 1827 ilmunud tцц pani aluse diferentsiaalgeomeetriale. Gaussi kхvera nime kannab normaaljaotuse kхver. Kompleksarve nimetatakse ka vahel Gaussi arvudeks. Gaussi meetodi nime kannab meetod lineaarvхrrandisьsteemide lahendamiseks. Arvuteoorias tegeles algjuurte ja algarvudega. Tхestas ruutvastavuse teoreemi.
Aastal 1802 ilmunud tццs vхttis esmakordselt kasutusele mхiste „determinant“, mis temal tдhistas ruutvхrrandi diskriminanti.
Gaussi хpilastest on tuntuimad Dedekind ja Riemann .