NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRAIANUSE COLOSSEUM SAMMAS PANTEON(kõikide CARACALLA TERM AKVEDUKT(veejuhe) Jumalate tempel)
Oluline oli ka ilmekus, mõtted ning tunded, mida Paxitelese skulptuuride nägudelt selgelt välja lugeda võib. Skulptori kuulsaimaks tööks võib pidada Knidose Aphroditet (u. 350 e.m.a.), mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris. See kuju püstitati 4. saj. e.kr. Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette. Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast Jumal Hermes väikese Dionysosega (u. 340 e.m.a.) Selle töö puhul võttis kujur kasutusele uue poosi, mida hakati kutsuma "Praxitelese kumeruseks". Praxiteles oli äärmiselt oluline ning silmapaistev kunstnik. Tema stiili unikaalsus ületas kõik vanad meistrid. Skulptori stiilile omane manerism aga sillutas tee uue põlvkonna kujuritele. Praxiteles andis kehale loomuliku elu ning lummava olemuse, millele ükski teine skulptor polnud eales nii lähedale jõudnud.
kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel
! Hermes ! ! Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Hermes oli Zeusi ja tema armukese nümf Maia poeg. Meeldiv ja kärmas Hermes kandis tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Ta oli jumalaist nutikaim ja kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra. Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas ta loomad koopasse ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon läks asja uur...
meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nike tempel - Parthenon 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik- Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Rooma skulpuur- realistlik. Kreeka skulptuur- ilustav Odakandja (5.saj eKr),Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2
vaid see on lühikokkuvõte tema liikumisest. Pheidias ´´ Moirade figuurid Parthenoni idaviilult ´´ U 438- 432 e.m.a Ajahambast puretud kujudel on puudu mitte ainult pead ja käed, vaid ka rüüde voogavad voldid on siledaks muutunud Praxiteles ´´Hermes väikese Dionysosega´´ U 340 e.m.a See kuju demonstreerib ilu, mis vanaaja kriitiku meelest on südantsoojendav see peitub marmori säras, mis peaaegu, et kumab pinna alt Lysippos ´´Kaapija´´ U 330 e.m.a Rooma marmorkoopia Tugevalt isikupärane, kuid
Osad märterid kuulutati hiljem pühakuteks. *karakombides leiduvad esimsed HELLENISTLIK KUNST varakistlikud kunstiteod, peamiselt seina-ja *Liikuv, dramaatilisus Praxiteles. laemaalid. *veiniklaas kingiti sümboolselt lapsele 3a. Hermes väikese Dionysosega. *Sümbolid: Kuna titest oli sirgunud inimene. Nõjatujad-kujud toetuvad ühele jalale. Lambatall õlulhea karjas. Kalakristust. Ankurlootust. Paabulindsurematust. TuviPüha Vaimu. Kapitoolumi emahunt. Pronks
pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika. Kitara suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga,
üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra – 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos – levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud)
ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4 · Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid · ,,Tantsiv menaad" Tema figuuririkkad grupid pole säilinud. PRAXITELES Kaasaegsed hindasid teda. Iseloomustavad: tundeline stiil, peen anatoomia tundmine, rahulik tasakaal, graatsia · ,,Hermes väikese Dionysosega" Hermest ei kujutata jumaluse või ideaalkujuna. Tabatud on hetk, mil Hermes tõmbab hinge olles teel koos väikese Dionysosega. · ,,Knidose Aphrodidte" Esimene iseseisev elusuuruses aktikuju naisest kreeka kunstis. Hetk mil Aphrodidte asetab riided kõrvale ja läheb suplema. LYSIPPOS (tegutses ~ 370- 312 a eKr) ... võtab oma loomingus kokku senise arengu saavutused, lisab uut. ... arendas edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. ..
proportsioonid. Nt. tema töö „Odakandja“. Kujudele osati anda erinevaid poose. Nt. Myroni „Kettaheitja“, asend väga liikuv. Hellenistlik skulptuur Rõhutati kannatusi, traagikat, seda väliselt, siseelu ei kujutatud. Rohkem liikumist. Portreed isikupärasemad (filosoofidest, literaatidest). Figuurid saledamad. Kujutati rohkem lahtiriietatud naisi. Praxiteles „Hermes Dionysosega“ Tuntumad tööd: - Melose saarelt leitud Aphrodite, roomapäraselt Milose Venus. - Skulptuurigrupp „Lakoon“. - „Samotrake Nike“, säilinud vigastatult. - Pergamoni altari võitlusstseenidega reljeefid. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tänapäevani pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Vaasimaal
Kuningas Midasel on eeslikõrvad, seega inimesed said ikka teada. See lugu näitas, et tuleb eelistada võimsamaid jumalaid(what ever :D) 19. Mentor Telemachos (Ody poed) usaldas teda Ithaka elanikest kõige rohkem, Athena võttis tema kuju ja julgustas Telemachost minema Nestori juurde, et küsida Ody kohta. 20. Menaadid/bakhandid Viinast hullutatud naised, tormasid mööda metsi & mägesid, lärmasid ja laulsid, seotud olid Dionysosega. 21. Medusa Ta oli üks kolmest gorgost. Ta oli tiivuline, juuste asemel mürkmaod ja kui talle otsa vaadata, siis muutusid kiviks. Ta tapja oli Perseus.
sobivalt valitud toe vastu. Üldiselt kujutas tema ainult ilusaid noori mehi ja naisi. Tema kuulsaim töö oli Knidose Aphrodite. Ta on teda kujutanud ujumaminemise hetkel. See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette. Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali. Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega. Sparta koolkonnast oli esindajaks Lysippos. Tema oli Aleksander Suure õueskulptor. Ka talle meeldis teha noori inimesi, jumalaid. On ka teada, et ta on valmistanud üle 1500 pronksskulptuuri. Tema töid iseloomustab: pikad sihvakad jalad, väike pea. Ta püüdis kehtestada uut kaanonit "Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli. Kuulus skulptor on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem pole tehtud
Ekr. Algsed eod oli olemas juba rahvaluules, nimelt saatsid rituaalseid laule miimilised liigutused. Veel vahetumalt on draama areng seotud veini- ja viljakusjumal Dionysosega. 5. ja 4. s toimusid märtsis dionüüsiad (tähistasid kevade algust, 6 päeva). Jaan-veeb toimusid lenaia. Trgöödia olevat alguse saanud ditürombidest (ülistuslaul
Värsi ehitusega on seotud ka MELOODIA, mille elemendid on Platoni (427-347 a. e. Kr) järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM (liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga. Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige tõejumal Apolloniga (tema pilliks oli harmoonilisi kooskõlasid mängiv LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga), mida puhus ta kaaslane Marsyas ja mis mängib alati üksikut eredat meloodialiini). Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon. Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS, millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka (naiste pill) HARF. Puhkpillidest olid levinuimad AULOS (sugulane šalmei ja
teda õnneliku leiu ja kasumi jumalana. Tänu sellele austasid teda vargad ja kaupmehed. Hermes kaitses ja õnnistas ka kodusid, kogu Kreekas seisid kivist hermid. (Fink, 2000) 6 hermid* - sambad jumala habemiku pea, vägeva mehelikuse tunnuse ja käsivarreköntidega millele sai pühendkingitustena ripitada pärgi. Hermese antiiksetest skulptuuridest on kuulsaim Praxitelese oma (4.saj eKr, Olümpia Muuseum), mis kujutab teda koos väikese Dionysosega teel nümfide juurde (Fink, 2000). Pilt 4. Hermes ja Dionysos (2015) 7 1.5 Hermes, kas hea või halb? Ühelt poolt, jumalate saadikuna täidab käske ning toob rahvale sõnumeid, kuulutab rahva tahet jumalatele. Lisaks kaitseb teekäijaid ja juhatab oma herooldi kepi abil surnuid allilma. Viimane õpetas rahvale kaalu ühikuid, numbreid, tähestiku ja ilukõne. Hermes oli
Keraamikat valmistati pöörleval kedral 8 saj. eKr. inimeste ja loomade kujutised . 6 saj. algul musta figuuri stiil kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised. 6saj. lõpul punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused. 5 saj. seina- ja tahvelmaalid muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m
Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele loogika; psühholoogia; biolooogia; eetika; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane, rändas palju ringi ja kirjutas 9 raamatut ,,Historia" sellest, mis nägi. Üheks tähtsamaks kunstiliigiks peeti retoorikat e. kõnekunsti.Silmapaistvaim kõnemees oli Demostenes. Kõned jagunesid: pidulikud, kohtu- ja kõnekoosolekute kõned. Teater: näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusjumala Dionysosega. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. 534.a.e.Kr. etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat, kus monoloogid vaheldusid koorilauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks kogu maailmas. Ateena korraldas etendusi 2 X aastas. Etendused olid näitekirjanike võistlused. Vabas õhus. 3 näitlejat, kes olid vabad inimesed. Ka naiste osad. Teatris käisid kõik inimesed. Sissepääsu
Üks egiptuse obelisk Pariisi kesklinnas. Sfinksid Londonis jne, Vana kreeka Vaasimaalid Panathenaiade amphorad- sporditegevused, kingiti pidustuste korraldajatele, preestritele, sportlastele. Suured meistrid: Berliini meister 480-490eKr- eriline käekiri punane mustal, üks figuur, Douris- Iliase ja Odüsseia stseenid, vallatud stseenid Dionysose pidustustest, tantsivad habemikud, nõu põhjas üks suur ümar kujutis, erootilised stseenid Polygnotus Kleophrades Amphora Dionysosega- atleedid üleval ja Dionysos, nägu pole näha, viinamarja väädid ümber; Niobiidide maalija- vaba stiil, figuurid on suvaliselt üle vaasi, Meidias- toretsev stiil uhked esemed, riided, figuuride paigutamine taustale, Hilisklassika ja Hellenism 5.saj lõpp- 4. saj eKr Praxiteles- Apollon Saurokontos (sisalikutapja), 350e.Kr hulk õpilasi, Hermes Dionysosega. 219(koopia) 330e.Kr tugi ja nõjajala süsteem, tasakaalukus, õrnus, graatsia, rahulikkus. Oskuslik marmorpindade töötlus.
2) Koopiad ja Kreeka mõju- rikaste jaoks hakati valmistama Kreeka kunsti koopiaid. Kreeka mõjul levis idealiseeriv skulptuuri stiil. Koopiad võisid olla teistest materjalidest ja erineva kvaliteediga.. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri. Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale. Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid (madu Heraklest kägistamas) Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse) Pompeij Asub Vesuuvi nõlval Itaalias. 79
Kuna tema kultuslikud sümbolid -- kivihunnikud ja neisse püsti pandud kivi olid sageli ka teedetähisteks, sai Hermesest ka teede jumal ning rändurite kaitsja. Hermesel oli tegelikult väga palju erinevaid muid kohustusi ning teede- ning karjajumala kõrvalt oli ta veel ka unejumal, petturite jumal, mõtlemisjumal jne. Teda tihtipeale nimetati ka hingedesaatjaks kuna just tema oli see, kes saatis surnuid allmaailma. Hermes on tihedalt seotud ka Dionysosega kuna Zeus andis väikese lapse Hermese kätte, kartes Hera kättemaksu. Hermes andis väikemehe nümfidele, kus Dionysus rahulikul üles kasvas ning temast veinijumal sai. Kui Dionysos juba suur oli röövis Hera talt mõistuse ning igasuguse orienteerumisvõime, mistõttu sattus ta Egiptusesse, sealt Süüriasse ning lõpuks Früügiasse, kus Rhea ehk Zeusi ema Dionysose terveks ravis. Dionysose teine nimi oli Bakchos ning tema rooma vaste oli Bacchus.
kogemust üldse. Eeposte ja tragöödiate publik omab jumalatele kohast eesõigust: olla inimelu kannatuste ja võitluste eemalseisev pealtvaataja: eepostes küll ülekantud tähenduses, kui kõiketeadev jutustaja pühendab publiku asjadesse, mida näevad ja teavad ainult jumalad, kuid tragöödiates aga päris otse, kui vaatleme sündmusi olümposlikult distantsilt. Kuigi tragöödia juured jäävad varjatuks, on laialdaselt tunnustatud Aristotelese arvamus, mis seob tragöödia arengu jumal Dionysosega. Nende vahelist seost peeti probleemiks juba antiikajal. Arvatakse, et tollal üldlevinud ütlus "mitte midagi Dionysosest" kritiseeris algselt tragöödia liigset kaugenemist jumala tõelisest austamisest suurtel dionüüsiatel, mis olid tragöödiate ettekandmise peamiseks kohaks. See, et Dionysose kultus lähtus pigem rahvalikust traditsioonist, soodustas ilmselt tragöödia arengut. Aristotelese järgi on tragöödia arengus
saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Kreeklased kujutasid skulptuuridel jumalaid kuid Roomlased kõrgeid väejuhte..Roomlastel oli kujutamise eesmärgiks tõepära.Kreeka skulptuurid egiptusepärased, hiljem mida age edasi seda reaalsem kehahoiak 4. Mis on allegooriline kujutamine mõistukõneline või kujuline. millegi kujutamine mingi teise sümboli kaudu.
Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks
Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on forminks suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema
ning temaga abielluda, kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu, kuna ta oli truudust murdnud Dionysosele, kellega teda kultuses ühendati. Hilisema pärimuse järgi röövis Theseus ta Dionysoselt ning alles hellenismi ajal hakkasid luuletajad ja kunstnikud looma pilti truudusetu Theseuse poolt mahajäetud vaesest tüdrukust. Hüljatud Ariadne saatus ja tema suhted Dionysosega on kunsti meelisteema: maalikunstis Tizianil, muusikas C. Monteverdil, G. F. Händelil, J. Haydnil ja paljudel teistel (. Ariadne lõngaks nimetatakse juhtnööri, mille abil probleemile lahendust leida. Augeiase tallid Augeias (ka Augeas) oli kreeka mütoloogias Elise kuningas, suurte veisekarjade omanik. Tal oli tuhandeid loomi. Augeiase määratute sõnnikust tulvil tallide puhastamine ühe päevaga oli üks kaheteistkümnest tööst, mis Mükeene kuningas Eurystheus andis Heraklesele.
Medeia - Aietese tütar. Hästi kaunis. Kirkega ainsad nõiad antiikmütoloogias. Megaira - Teeba kuningas Kreon tütar. Printsess. Menaadid -veinijumala Dionysose saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui harilikke naisi. Nad kandsid tõrvikuid ja türsoseid ning eefeudest põimitud loore. Vahel olid eefeud põimitud nende juustesse. Nad riietusid metsloomanahkadesse. Menaadid laulsid Dionysost ja veini ülistavaid laule, tantsisid ja jõid veini. Koos Dionysosega rändasid nad üle mägede ja läbi metsade. Menelaos - Sparta kuningas. Menelaos oli Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg, Agamemnoni vend ning Helena abikaasa. Menelaos oli Trooja sõja kesksemaid tegelasi. Mercurius - kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga. Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega'). Minerva - rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna
350 e.m.a. Rooma Detail. marmorkoopia. Praxiteles. Praxiteles. Praxiteles. Arles'i Aphrodite. u. Hermes väikese Eros Centocelle'ist. 340 e.m.a. Rooma Dionysosega. u. 340 Rooma marmorkoopia. marmorkoopia. e.m.a. Lysippos. u. 370-300 e.m.a. Kreeka. Lysippos. Hermes. u. 340 e.m.a. Rooma pronkskoopia. Lysippos. Lysippos. Kraapija. u. 330 e.m.a. Kraapija.
· Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel · See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette · Aphrodite templi preestrid kiitsid selle pühamu heaks · Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali · Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega · Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos · Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli
Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles. Hermes Kettaheitja · Dionysosega Kaapija ·Samothrake ·Laokooni grupp Suurepärane Nike tehnika. Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu
Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles. Hermes Kettaheitja · Dionysosega Kaapija ·Samothrake ·Laokooni grupp Suurepärane Nike tehnika. Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu
Tema kõige kuulsam töö oli Knidose Aphrodite, mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris . Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel. See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette. Aphrodite templi preestrid kiitsid selle pühamu heaks. Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali. Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega. Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos. Ta oli Aleksander Suure õueskulptor. Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid. Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri. Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea. Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit. Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli.
Keraamikat valmistati pöörleval kedral 8 saj. eKr. inimeste ja loomade kujutised . 6 saj. algul musta figuuri stiil kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised. 6saj. lõpul punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused. 5 saj. seina- ja tahvelmaalid muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 9. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m
3 http://www.metmuseum.org/toah/hd/grmu/hd_grmu.htm 3 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega, näiteks aulost veini- ja viljakusjumal Dionysosega, lüürat aga kunstide ja ettekuulutuse jumal Apolloniga. Vana-Kreeka müütilistest muusikutest kõige tähtsam oli Orpheus, kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid.4 Orpheuse müüt Orpheus oli Apolloni ja Calliope poeg, imeline muusik, abielus Eurydikega. Tema kaunid lüürahelid ning hingemattev lauluhääl kodustasid iga metslooma ning jõed peatusid, et kuulata. (Arvatakse, et Orpheus leiutas ka heksameetri.)
millest suur hulk olid figuuririkkad grupid; neist pole aga jälgegi järel. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes", mis leiti väljakaevamistel Olümpias, aga osutus kreeka originaali asemel hilisemaks koopiaks. Siin on kehastatud jumalate saadikut mitte jumaluse või ideaalkujuna, ei austamise ega jumaldamise objektina, vaid kunstnik on tabanud silmapilgu, mil jumalate saadik koos jumalate poolt tema hoolde usaldatud väikese Dionysosega peatub teel nümfide juurde. Jumala inimesesarnasus ei mõju vaimse suurusena, vaid pigem andestatava nõrkusena, erilise iseloomujoonena. Et Dionysosel on juba lapsena nõrkus viinamarjade vastu, see viitab tema hilisemale veinijumala seisusele. Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi
oide "laul"). VI ja V sajandi piiril oli tragöödia Ateenas juba teoseks kreeka müüdi kangelaste kannatuste teemal, ja koor ei kandnud mitte "sokkude" või saatürite maski, vaid isikute maski, kes olid süzheeliselt seotud nende kangelastega. Tragöödia muundumine ei toimunud mitte ilma vastupanuta traditsioonilise mängu pooldajate poolt; kostis kaebeid, et Dionysose pidustustel kantakse ette teoseid, "mil pole midagi tegemist Dionysosega", kuid uus vorm sai võidu. Vana tüüpi koor ja mängu vastav lõbus iseloom säilitati (või taastati mõne aja järel) erilises näidendis, mida kanti ette pärast tragöödiaid ja mis sai nimeks "saatürdraama". See alati õnneliku lõpuga lõbus näidend vastas rituaalse jumalateenistuse viimasele aktile juubeldusele elluärganud jumala üle. Tragöödia edasises arengus väheneb koori roll, kasvab näitleja tähtsus ja suureneb näitlejate arv (see
Seinamaalid olid loomulikud, jäljendati loodust, nt maaliti seintele aknaid ja uksi. Vahel kasutati perspektiivi. Maalide temaatika mitmekesine: mütoloogia, kirjandusteoste sisu, loodusmaalid, natüürmort ehk esemete kujutamine, olustik. Inspiratsiooni saadi kreeka maalidest ja mütoloogiast. Pompeji majad: Müsteeriumite villa selles toimusid salajased müsteeriumid, seinal Dionysosega seotud rituaalide kujutamine Fauni maja Issose lahingu mosaiik, samuti mosaiik Niiluse ääres elavatest loomadest. Vettiuste maja kujutatud spordisündmusi (elutoa friisil), aga ka igapäevast elu. Samuti mütoloogilised stseenid nt Herakles madu kägistamas. Tahvelmaalikunst palju maaliti portreesid. Leitud on portreesid aga ainult Rooma võimu all olnud Egiptusest, kus pandi need surnutele skulptuuride asemel kaasa Faijumist leitud
Theseusele- pärjaga sai siseneda labürinti. Theseusel olid allilmsed seosed- ta röövis naisi- nt Helena, ja Persephone. Theseus üritas olla nii Persephone kui Ariadne partner- jälle allilmne seos. Theseus tahtis abielluda Dionysose pruudiga, nad läksid Naxose saarele, aga seal tulid jumalad vahele ja saatsid Theseuse koju ja Dionysos sai oma naise ikka tagasi. Ariadne sai tapetud kas Artemise poolt, v suri ta sünnitusel, v poos ta ennast üles- ära igatahes ta suri. See surm ja abielu Dionysosega on omavahel seotud. Ariadne seondub kreetaga. See kõik osutab dionysose Kreeta sugemetele. Tekib sarnasus laps-Zeusi ja Dionysose vahel. Seega võib arvata, et Dionysosel kumab taga mingi härg-jumalus. Dionysost peetakse suht uueks jumaluseks, sest Homerose eepostes mängib ta suht väikest rolli. Lood on pidvalt tema tulemisest, aga teda ei võeta vastu. Alates 7.saj tuleb ta alles igale poole- vaasidele ja veininõudele jne
· Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel · See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette · Aphrodite templi preestrid kiitsid selle pühamu heaks · Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali · Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega · Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos · Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli
pooet üles tuua. Ta valib Aischylose ja Euripidese vahel, kellele korraldab võistluse (Sophokles on osalemiseks liiga rahumeelne). Aischylos ja Euripides peavad üksteise luuleridade üle nalja heitma, neid parodeerima. Võistluse võidab Aischylos. Aristophanese arvates nõrgestas Euripides ühiskonda tähelepanu pööramisega üksikindiviidile. Ateenalasi kui koori kujutas ta konnadena soos. Näidend algab Dionysosega, kes igatseb vana aja poeete. Ta siirdub Hadesesse, tahtis tagasi tuua Euripidese. Paljude naljakate seiklustega jõuab ta Hadesesse, kus on komöödiapoeetide troon, mida valitseb Aischylos. Sophokles ei pretendeerinud troonile, Euripides tahtis aga ise troonile. Korraldati poeetiline konkurss. Dionysos jõuab konkursi alguse ajaks ning ta palutakse kohtunikuks. Dionysos otsustab, et Aischylos võiks maa peale hoopis tagasi tulla ja võitjaks saab Sophokles. Pealkiri
Kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, milles osalesid nii kodanikud ja mehed kui ka mittekodanikud ja naised. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Üheks esimeseks muusikuks peeti Apollonit- muusade juhti, keda kujutati tihti lüüraga käes. Kreeka kultusmuusika oligi seotud eelkõige Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt
Rooma usundile on iseloomulik veel see, et seal oli hästi organiseeritud preesterkond, mis moodustas omaette seisuse, erinevalt Kreekast, kus preestri kohustusi täideti muude ametite kõrvalt. Vana Rooma usundi vanima kihistuse moodustab talupoja usund, milles olid olulised igasugused maaharimisega seotud jumalused, nt Ops maa, ta oli vilja jumalanna, hiljem rikkuse jumalanna, oluline oli nt veel viljakuse jumal Liber, keda hiljem samastati Dionysosega, oluline oli veel metsade põldude jm kaitsja Silvanus ning loomakasvatuse ja põllutööde kaitsja Faunus. Oli ka olulisemaid olendeid, keda saab tuua kahte gruppi: laarid ja leemurid. Laarid on kaitsejumalad, kaitsevad maju, perekondi ning nende kujusid hoiti majades sees spetsiaalsetes kapikestes. Leemurid on halvad olendid, surnute hinged, kellest arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha
Nihasa Ameerika indiaani kurat Nija Poola allilma jumal O-Yama Jaapani nimi Saatanale Pan Kreeka lõbujumal, hiljem samastati kuradiga Pluto Rooma allilmajumal Proserpine Kreeka allimajumalanna Pwcca Walesi nimi Saatanale Rimmon Süüria kurat, austati Damaskuses Sabazios Früügia päritolu, arvatakse samastuvat Dionysosega Saitan Eenoki nimi Saatanale Sammael (Heebrea) Jumala mürk Samnu Kesk-Aasia kurat Sedit Ameerika indiaanlaste kurat Sekhmet Egiptuse kättemaksujumalanna Set Egiptuse kurat Shaitan Araabia nimi Saatanale Shiva (Hindu)hävitaja Supay Inkade allilmajumal T'an-mo Hiina kurat Tshort Vene nimetus saatanale ,,Must Jumal"
lõpu. Väike-Aasia rannikulinnad anti Pärsia võimu alla (tegelikult oli suur osa neist Pärsia alluvusse läinud juba sõja ajal). Pärsia kuningas võttis endale rahu tagaja rolli, kohustudes ründama igaüht, kes lepingut rikub. Pärsiale lisaks oli Kuningarahu kasulik eelkõige Spartale, sest üldisest autonoomia nõudest hoolimata jäi Peloponnesose liit püsima ja spartalaste liidusuhted ühelt poolt Pärsia ning teiselt poolt Sitsiiliat valitseva Sürakuusa türanni Dionysosega tegid neist Kreeka vaieldamatu hegemooni. Paljude kreeklaste ka mõnede spartalaste silmis oli Sparta ostnud hegemoonia Väike-Aasia kreeklaste Pärsiale loovutamise hinnaga. 37 Sparta langus, Teeba hegemoonia ja Ateena teine mereliit. Kuigi kuningarahu sõlmiti eeskätt spartalaste huvides, oli ta soodus Ateenalegi, sest möönis tema sõltumatust ja tunnistas taastatud mõjuvõimu
annaabi.ee 
