Hermes (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Hermes

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Hermes Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Hermese tutvustus.............................................................................................. 4 1.1Hermes teaduses........................................................................................... 4 1.2Hermese järeltulijad......................................................................................

Ajalugu

4

doc

Hermes

Hermes Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime

Ajalugu

4

pdf

Hermes

Hermes Referaat ajaloost     Hermes   oli   vanakreeka   jumal.   Tõlkes   tähendab   tema   nimi   “piirikivide   hunnik”,   mis   on   üsna   imelik   nimi   ühele   jumalale.   Teisest   küljest   on   olemas   kreeka   sõna   “herm”,   mis   tähendab   “ruudu-­‐   või   ristkülikukujulist   kivist   või   pronksist  posti”.  Niisuguse  hermi  otsas  oli  tavaliselt  habemega  Hermese  peakuju.   Neid   herme   kasutati   teede   ja   piiride   märgistamiseks.   Ateenas   pandi   herme   ka   õnnetoojatena  maja  ette.     Hermese   isa   oli   peajumal   Zeus.   Hermese   ema   oli   nümf   Maia.   Maial   ja   Zeusil   oli   salajane  armusuhe  ja  sellest  sündiski  Hermes.       Hermes   oli   vanakreeka

Ajalugu

16

doc

HERAKLES

oma lapse Alkideseks, mis tulenes tema vanaisa, Alkeuse, nimest ning tähistas füüsilist tugevust (kr.k άλκC). Nime ‘Herakles’ (kr. k ‘Hera au’) soovitas Heraklesele aga Delfi püütia. Eks see nimi vihastas Herat veelgi enam, kuid võib arvata, et ennustus viitas pigem kaugele tulevikule, Heraklese jumalikustamisele ning leppimisele Heraga. Heraklese hälliajast on teada jutustus sellest, kuidas Hermes imik-Heraklese magava Hera rinnapiima imeda lasi, andes sellega Heraklesele võimaluse elu lõpul taevasse tõusta…kuid kui Hera ärkas ning avastas, et tema suurim vaenlane tema rinda imeb, tõukas ta lapse vihase käehoobiga minema. Mõned müüdid räägivad sellest kuidas Herakles Hera rinda liiga ägedalt imes ning kui Hera lõpuks lapse enda küljest lahti rabeles, siis tema rinnast välja purskunud piim moodustas taevasse Linnutee (kr. K

Kultuurilood

26

doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

(inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos

Antiikmütoloogia

8

docx

ANTIIKMÜTOLOOGIA

ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb.

Antiikmütoloogia

52

doc

Vana-Kreeka

16. Olümplased; Zeus, tema vennad ja õed, naised ja lapsed Zeusi vennad ja õed: vt. 13. 9 Zeus ­ taevas, Hades ­ allilm, Poseidon ­ meri. Maa ja Olümpos ühishalduses, Zeus tikkus võimu usurpeerima. Olümplased, 12 tk. (Vastandati mujalpesitsevaile). Zeus, Hera, Athena, Apollon, Poseidon, Artemis, Aphrodite, Hephaistos, Demeter, Ares, Hermes, Hestia. Z+Metis: Metis pidi sünnitama lapse, kes isa troonilt tõukab; Z sõi ta ära, sai hirmsa peavalu, Athena kargas Z. peast välja, kui Hephaistos Z. kolju suure kirvega lõhestas. Z+Themis (`taevane õiglus'): 3 hoori, 3 moirat (vt. nr. 17) Z+Dione ?Aphrodite Zeus+Hera: Ares (sõjajumal), Eris (tülijumalanna), Hebe, Eileithyia (sünnitusabijumalanna), Hephaistos (? isadus kahtlane), +Demeter: Persephone, ???????? Dionysos +Leto: Apollon&Artemis +Mnemosyne: 3 moirat, 9 muusat (vt. 17)

Ajalugu

5

docx

Kreeka jumal - Apollon

Apollon (ka Phoibos; Vana- Rooma: Apollo) vana kreeka mütoloogias oli Zeusi (vana kreeka mütoloogias peajumal ning taeva - ja äikesejumal) ja Leto (vana kreeka mütoloogia titaan, Koiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa saar pidama jäi. Ar

Ajalugu

Lisainfo

Kommentaarid (0)