Hermes (0)

!
Hermes  
Hermes  oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, 
kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate , spordi, kaalude  ja mõõtude ning varaste jumal 
ja jumalate sõnumitooja. Tema oli Zeusi käskjalg, kes  lendas  käsku täitma niisama kiiresti 
nagu mõte. 
Hermes oli Zeusi ja tema armukese nümf   Maia  poeg. Meeldiv ja kärmas Hermes 
kandis  tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Ta oli jumalaist nutikaim ja 
kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba  noores  eas. 
Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas 
omale  lüüra . Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas 
ta loomad koopasse  ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik 
jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon  läks asja uurima, 
kuid Hermes  vandus  pühalikult Olympose jumalate ees, et tema ei tea  asjast  midagi. Zeus  
naeris selle peale ja Hermes näitas oma leiutist ja lüürat, mille Apollon kahjutasuks endale 
võttis. Kuna see võlus teda niivõrd kinkis ta Hermesele isegi kuldse  võlukepi. Kepikese abil 
uinutab Hermes unne seda, keda tahab, sellega  saadab ta unenägusid, sellega saadab ta ka 
surnuid allilma ning  see on tema tunnusmärgiks, kui ta täidab ülesandeid jumalate 
saadikuna. Kui ülesandega on kiire, kannab ta tiivulisi sandaale. 
Muud Hermese tüüpilised atribuudid on reisikübar ja  rahakott - see näitab teda õnneliku 
leiu ja kiire kasumi jumalana; sellele vastavalt austasid teda agarasti vargad ja  kaupmehed . 
Otse vastupidiselt kaitseb ja õnnistab Hermes ka kodu ja õue. 
Astronoomid nimetasid Päikese ümber kõige kiiremini tiirleva planeedi Merkuuriks; 
alkeemikud aga silmanähtavalt “elusa” elemendi, elavhõbeda, Hermese  rooma  nime 
Mercuriuse järgi, mida meie seostame eelkõige kaubanduse ja rändamisega. Seda tõestavad 
arvukad hotellid, ühingud, ühendused ja muud sarnased, mis on ristitud Merkuuriks. 
Hermese antiiksetest skulptuuridest on ilmselt kuulsaim Praxitelese oma, mis kujutab 
teda koos väikese Dionysosega teel nümfide juurde.