Minu digitaalne kirjaoskus Digitaalne kirjaoskus on võime leida, mõista, hinnata ja analüüsida infot kasutades digitehnoloogiat. Pedagoogilisest vaatepunktist hõlmab digitaalne kirjaoskus oskust otsida teadmisi ning mõista digitaalsete lahenduste kasutamis- ja kaasamisvõimalusi. Digitaalse kirjaoskuse arendamine on oluline osa kaasaegses ühiskonnas, et inimene saaks olla osaline digitaalses ühiskonnas ja teadlikult võtta osa aruteludes. Digitaalse kirjaoskuse alla lähevad ka tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval
number, seda kiirem ja võimsam on protsessor. RAM muutmälu (RAM) on jõudluse üldnäitaja, mida mõõdetakse kas megabaitides (MB) või gigabaitides (GB): mida suurem number, seda kiiremini hakkab programm töötama. Graafikaprotsessor ja mälu graafikatöötlusüksus (graphics processing unit GPU), on sarnane arvuti protsessorile (CPU). GPU on kavandatud nimelt teostama keerulisi matemaatilisi ja geomeetrilisi arvutusi, mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. Tehnoloogia arengu tõttu ei pea videokaardil tingimata olema üks GPU moodsamatel kaartidel võib GPU'sid olla kaks või enam. Graafikaprotsessor vähendab oma tööga arvuti keskprotsessori töökoormust. Kui graafikaprotsessor loob kujutise, siis ta vajab kohta, kus hoida infot lõpetatud piltide kohta. Selleks kasutab ta videokaardi mälu (RAM), ladustades andmed iga pikseli, tema värvi ja asukoha kohta ekraanil
1990-1991 AS Laulusillad, juhatuse esimees 1989-1990 Klubi "Muusik", asedirektor 1986-1989 Tallinna Linnahall, asedirektor 1980-1986 Moskva Advokaatide Kolleegium (Injurkollegija Eesti NSV Esindus), konsultant Võõrkeeled: soome, inglise, vene keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 4. Jaak Aaviksoo - Kaitseminister Kaitseministeerium Teenistuskäik 1998 2006 Tartu Ülikooli rektor 12.1996 5.1998 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja 01.1996 11.1996 haridusminister 11.1995 12.1995 kultuuri-ja haridusminister 07.1992 11.1995 Tartu Ülikooli esimene prorektor 1011.1995 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kt alates 1992 Tartu Ülikooli optika ja spektroskoopia professor 1976 -1992 TA Füüsika Instituudi noorem-, vanem- ja juhtteadur Täiendkoolitus
TRÜKITEHNOLOOGIA 2. KURSUS PIRET VALK EKA 2015 REAKTIIVVÄRVID Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav. Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne osa, mis kiuga ke
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
Google muutub domineerivaks kompilaatorid,Krüpto), Veel praktilisem suurteks osadeks süsteem jaotub,milliseid suuri DEC). arvutiteadus (Andmebaaside teooria ja valmistükke süsteem kasutab. otsimootoriks + võrguteenuste pakkujaks.XML-põhised tehnoloogia, Failisüsteemid, Arvutigraafika, Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina 1967 – I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel veebiteenused ärirakendustes.CSS ja javascript Võrgusüsteemide).Kommertsrakendused – mitmesuguste komponentide kokkupaneku teel. lastele(Papert)
1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? tohutu hinnaga.See andis hoogu ka nende firmade hinna Õppimine,Keeled ja kompilaatorid,Krüpto), Veel kasvule, kes kasumit tekitasid.2000 aasta alguses oli praktilisem arvutiteadus (Andmebaaside teooria ja 1939-44 Mark I (Aiken) IBMi tehnoloogia, Failisüsteemid, Arvutigraafika, NASDAQ index veidi üle 4500. 2002 sügis oli see Võrgusüsteemide).Kommertsrakendused elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t). 1139!2000-2002 olid nii NASDQ kui DOW pidevalt Laiatarberakendused(Opsüsteemid, draiverid langenud. Analoogia eestis: börsimull 1997
BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED ESSEE Õppeaines: Ehitusinfo modelleerimine (BIM) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 07.02.2016 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 BIM tehnoloogia rakendamise positiivsed ja negatiivsed küljed BIM ehk ehitusinformatsiooni modelleerimine oli veel mõned nädalad tagasi minu jaoks tundmatu sõna. Laiemat pilti nende kolme tähe olemusest ei tea ma õigupoolest tänaseni. Kuna ehitusinfo modelleerimist on tänaseks päevaks arendatud juba üle kümne aasta ja seda kasutatakse justnimelt ehitusvaldkonnas, siis puutun sellega kokku minagi. Kirjutise eesmärgiks ongi tutvuda lähemalt BIM sisu, põhimõtete, kasutusvaldkondade, eeliste ja
PC + 1) ja loetakse käsukood mälust registrisse. Käsu täitmine tähendab, et juhtautomaat genereerib iga käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale. Käsukoodi dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud konkreetse käsu täitmiseks. Protsessorise loetakse käsud ja andmed, mällu kirjutatakse resultaate. Käsu täitmise e. Von Neumanni tsükkel (fetch decode execute) 1. Käsukoodi laadimine 2. Käsuloenduri modifitseerimine (pc = pc + 1) 3. Käsukoodi dekodeerimine 4. Käivitatakse käsutäitmise mikroprogramm 5. Resultaadi salvestamine registrisse. Käsu täitmiseks peab protsessor: 1. Pöörduma mälu poole 2. Lugema sealt käsukoodi 3. Dekodeerima selle 4. Tegema vastavaid loogilisi otsuseid vastavalt käsukoodile 5. Väljastama juhtsignaali 6. Leidma uue käsu ning salvestama selle käsuregistrisse. Protsessori üldstruktuur (sulgude sees sama)
rehkendus releedega 1941: Z3 maailma esimene programmeeritav digitaalarvuti 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti John Vincent Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti Enigma: alates 1920 aastatest Lorenz SZ 40 and SZ 42 ja eheimfernschreiber: Saksa lennu ja merevägi Colossus Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks,Alan Turing. Lorenz-sakslaste krüpteerimismasin Howard Aiken IBM'i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944 Viis esimest operatiivset digiarvutit: Zuse 1941 mai, AtanasoffBerry Computer Summer 1941, Colossus 1934/1944, Harvard Mark I IBM 1944, ENIAC 1944 1947 William Shockley, Walter Brattain, John Bardeen Bell Telephone Laboratories-st leiutasid point-contact transistor võimendi 1949 Maurice Wilkes EDSAC esimene praktiline programm, mille tehnoloogia põhines vaakumtorudel 1950 ERA esimene avalikult esitletud arvuti
ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordinaate ja servomootoritega, mis andsid võimaluse vahetult arvutiga fotosid paigutada. Siiski tehti tööd ikka ehtsate (analog) fotodega ja ikka vajati kõrge täpsusega mehhaanilist ja optilist varustuse osa nn analüütilist plotterit. Selle järgi nimetati antud etappi analüütiliseks fotogramm-meetriaks. III etapp Digitaalne meetod Nagu kõik teavad on viimastel aastakümnetel arvutite võimsus tõusnud hingevõtva kiirusega. Miks mitte kasutada digitaalpilt ja teha töö otse arvutis? Tänapäeval on isegi lihtsas personaalarvutis piisavalt võimsust ja salvestusmahtu, et käsitseda digitaalpilte. See on praegune etapp – digitaal fotogramm-meetria. Foto – Originaal aerofoto filmil
and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused
rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus. Tööhõive, väärtused ja perekond on samad, mis infoühiskonnas. Postindustriaalühiskond- ühiskond, kus enamik tööealistest on hõivatud teenindavas sektoris. Tööhõive: masintootmine. Väärtused: olla firma omanik, jurist, arst, heaolu. Perekond:
tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avalikuhüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu". Kui 1990ndatel oli Euroopa Liidu liikmesriikidele oluliseks teemaks ennekõike IKT võrkude arendamine, siis 2000. aastatel tõusid tähelepanu keskpunkti digitaalne kirjaoskus ja võrgusisu. Lisaks tehnoloogiliste ja majanduslike aspektide arvestamisele on aina enam tõstatatud infoühiskonna rolli kultuuri, hariduse ja teaduse edendamisel. Seda käsitletakse nüüd multidistsiplinaarse valdkonnana, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri. Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda
väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse põhielemente, ilma et tingimata leiduks ühte täiuslikku näidet selle kohta. (lk 13) 4. Massimeedia institutsioon Üldiselt osutab see meediaorganisatsioonide ja tegevuse kogumile koos ametlike või mitteametlike
Kontrolltöö 10 kl Globaliseerumine Kalle Jõevere 10.e 1. Nim. Vähemalt 5 tänapäeva globaliseerumis tunnust? Tranpordi kiire areng ja hindade odavnemine Digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid Uued energiaallikad (päikesepatareid,biokütus,vesinikuenergia) Mikroelektroonika Biotehnoloogia 2. Too näiteid kuidas Sind, Sinu peret, tuttavaid, sõpru on mõjutanud globaliseerumine. Infotehnoloogia. Suhtlemine toimub interneti vahendusel igapäevaselt sõprade, tuttavatega,kes on asunud elama välismaale. Side. Ei kujuta ette elu ilma telefonita. Telefoni kasutus minu peres on igapäevane. Üks
*** *** MINU DIGITAALNE JALAJÄLG Juhendaja: *** *** 2014 Digitaalne jalajälg on salvestus tegevustest digitaalses maailmas. Info, mis internetti on sattunud võib olla isiku enda soovil üles riputatud või siis keegi teine on isiku kohta teavet avaldanud. See info on aga kõigile vabalt kättesaadav. Arvatavasti pole meil endil aimugi kui palju informatsiooni me tegelikult interneti avarustesse jätame. Kõik salvestatakse ja on hiljemalt kõigile nähtav. On muidugi reeglid isikliku teave väljastamise kohta, aga kõik netiportaalid pole nii usaldatavad
Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani. Paraku pikad päevad helendava ekraani ees võivad kujundada väärarusaamu elust ja pidurdada kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega.
kasvatusega seotud teadmisi. (mikro ja makrotasand) Kasvatusfilosoofia loob aluse kasvatustegevusele, ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega,
Mõned terminaladapterid ühendatakse suurema andmekiiruse saavutamiseks ka paralleelpordiga. Terminaladapter võib sisaldada ka analoogmodemit ning siis toimub automaatne ümberlülitamine analoog- ja digitaalsüsteemi vahel sõltuvalt sissetuleva kõne liigist. Internetiühenduse puhul on võimalik suurema kiiruse saavutamiseks kanaleid kokku ühendada, kuid siis peab ISP võimaldama Multilink PPP protokolli kasutamist. ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) - asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 (Asymmetric Digital Subscriber Line 2) - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt
AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku. Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale. Praegu on nii Celeron kui ka Pentium 4 protsessorid saadaval mõlemas tehnoloogias (vt. Tabel 1). Uues (0,13 mikronit) tehnoloogias toodetud Celeron protsessor sisaldab kaks korda rohkem vahemälu ja SSE multimeediakäsustiku toetuse. Uue tehnoloogia kasutamisega on vähenenud voolud ja pinged ning eralduv võimsus ja tulnud kasutusse uus korpuse tüüp - FC- PGA 2. Selle korpuse oluline detail on suur jahutusplaat, mis aitab saavutada paremat kontakti jahutusradiaatoriga. See jahutusplaat muudab korpuse kõrgemaks ja seetõttu ei ole üldjuhul ühilduvad vana ja uue korpuse jaoks mõeldud jahutusventilaatorid. Uutel protsessoritel on muutunud ka nõuded tugikiibistikule ja toitepingeregulaatorile. Uuemad
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et
Enne paneeli on filter mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on muidugi neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbiaks on paneeli taga olev valgustus. Passiivne maatriks (Passive matrix) Passiivsel maatriksil toimub ridade ja veergude juhtimine ridade kaupa. Teatud aja möödudes on vaja kujund uuesti joonistada. Probleemiks on naaber pixelite läbikostmine s.t. naabrid mõjutavad üksteist. Aktiivmaatrikskuvar LCD (active-matrix display) Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse
0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 ^Qt 5) T-Triger (Toogle) nimetatakse ka loendustrigeriks, kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja loendurites. Trigeri funktsioon väljendub XOR kaudu. T-trigeril sõltub väljundi uus väärtus eelmisest väljundi väärtusest. T Qt 0 Qt-1 1 ^Qt-1 2. Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmist protsessoris saab jagada sõltumatuteks etappideks. Käsk on jaotatud neljaks etapiks: käsukoodi laadimine IF (Instruction Fetch), operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni täimine ALU-s OE (Operand Execute), tulemuse salvestamine (OS, Operand Store) IF OF OE OS Kui iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistavara, siis hõivatud on igal taktil vaid 25% protsessorist. Konveier aitab koormata kogu protsessori riistavara maksimaalselt. Konveieriga saame esimese käsu juures läbides esimese etapi, alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist. Seejärel on
kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register- register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) PILET 3. Konveier protsessoris ja mälus. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldav mitut käsku täita paralleelselt. Ta ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust. Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi
ei pea rakenduse programmeerija vastavaid vahendeid ning funktsioone looma vaid saab neid oma rakenduse loomisel kasutada. C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus Peamiselt mõeldakse sisend-väljundseadmete halduse all seda, et operatsioonisüsteem jagab sisend-väljundseadmete ressursse erinevate rakenduste vahel, reageerib seadmete genereeritud katkestustele ning teostab katkestuse puhul ettenähtud tegevused. Kõik kaasaegsed operatsioonisüsteemid on PnP (Plug and Play) tehnoloogia toega ning vastava riistvara korral suudab sisend-väljundseadmetele jagada riistvaralisi süsteemseid ressursse (katkestused, mäluaadressid, sisend-väljud aadresse jne). Seega peab operatsioonisüsteem lisaks sellele, et jagada protsessidele ligipääsu sisend-väljundseadmetele, tagama ka sisend-väljundseadmete töö. C2.1.5 Arvutivõrgu tugi Kuna arvutivõrk on arvutikasutajatele tänapäeval väga oluline, siis tihti öeldakse, et
Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest
Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ADSL - Asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL-ühenduse teise põlvkonna
isegi mõne lihtsama videotöötlemise programmi. Loomulikult saab telekaardiga ühendada analoogvideokaamerat. Kas siis videotöötlemiseks, odava veebikaamera tekitamiseks või mõnel muul eesmärgil, aga seda tehakse päris palju. Kaartidega kaasatulev tarkvara on samuti tasapisi arenenud, juba saab kasutada näiteks teleteksti ja vahetada skini ehk töökeskkonna välimust. Videoklipi salvestamine käib, juba ühe hiireklikiga. Tulevased lisad olenevad televisioonipildi edastamise tehnoloogia arengust. Näiteks kohe pärast HDTV turuletulekut tekkisid esimesed TV- kaardid, mis seda toetasid. TV-kaart on riistvaraliselt ainulaadne asi arvutimaailmas, kuna on loomisajast saadik üsna paigal seisnud - igal juhul pole areng võrreldav graafikakiirendite või protsessorite seas toimuvaga. Kuigi tarkvara arendatakse pidevalt, seda ka enamjaolt ilusama töökeskkonna välimuse suunas, pole funktsionaalsuses praktiliselt ühtegi hüpet olnud (märkimist
................................................................................... 6 2.1 Vajalike seadmete valik....................................................................................................6 2.2 Seadmete ja inventuuri paigutus......................................................................................... 10 3. Aastase töömahu määramine................................................................................................ 13 4. OLULISEMATE TÖÖDE TEHNOLOOGIA......................................................................14 4.1 Hammasrihma vahetus Opel Vectral..............................................................................14 5. MAJANDUSLIKUD ARVUTUSED...................................................................................18 5.1 Ruumide maksumus (ost, rent vms.)...............................................................................18 5.2 Seadmete maksumus..................................................
millise rakendusega on tegemist (port). *Andmeüksus, mida saadame, on PDU ehk Protocol Data Unit ehk protokolli andmeüksus. Ehk iga kiht paneb andmetele mingit lisa infot juurde. Tegeleb andmeedastuse korraldamisega. Sinna pannakse kirja millise rakenduse käest andmed tulid ja millisele andmed edasi panna *Standardid: - kui kõik tootjad neid jälgivad, siis erinevate firmade tooted saavad koos töötada. - Ebameeldiv külg – standardid on alati vananenud, sest tehnoloogia areneb alati edasi. - Organisatsioonid: ISO, ANSI, IEEE - Standardid võivad olla de facto või de jure. de facto – tekkinud kasutusest de jure – organisatsiooni poolt kehtestatud 5. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1) Rakenduskiht – rakendusprogrammile antavad teenused 2) Esitluskiht – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi
Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis väljastatakse patsiendile arsti poolt. Digiretsepti ei trükita paberile, vaid saadetakse retseptikeskusesse läbi arsti arvuti. Retseptikeskus on retseptide väljakirjutamiseks ning töötlemiseks loodud elektrooniline andmekogu. Apteeker väljastab digiretsepti alusel ravimi patsiendi isikukoodi alusel. Lisaks on võimalik väljastada ka digitaalset meditsiiniseadme kaarti. Meditsiiniseadme kaart on arvutis koostatud digitaalne kaart, kus on kirjas patsiendi vajalik meditsiiniseadme nimetus ja perioodis hüvitatud maksimaalne kogus.9 10 Digiretsepti on 3 liiki, mida patsiendil on võimalik ravimi väljaostu õigustega piirata: Privaatne retsept – patsiendil on ainuõigus oma retsept apteegist ise välja osta Volitatud retsept – patsiendil ja tema poolt Patsiendiportaalis volitatud inimestel on õigus retsepti apteegist välja osta