informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot. Õppimine on toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas. Õppijat nähakse aktiivsena, oma tegevust juhtivana, oma teadmiste konstrueerijana ja nende kasutajana. Oluline on õppija oma õppimiseesmärkide seadmine õppimisprotsessis ning oma tegevust pidevalt analüüsiva ja juhtiva mõtlemisviisi arenemine (refleksiooniprotsess). Hinnangu andmine on kvalitatiivne - hinnangu andmine õppeprotsessis on oluline ja põhineb enesehindamisel. Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu. Humanistlik õppimiskäsitlus (Maslow, Rogers, Knowles, Mezirov, Freire) Lähenemisviisi aluseks on nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. Humanistliku
ei toimu ainult stiimuli - reaktsiooni põhimõttel. Vastukaaluna kujunes sellele välja kognitivismi koolkond. Algselt nende õppekäsitlused ei leidnud suuremat vastukaja, kuid alates 1960. aastatest hakkasid need järjest rohkem õppemaastikul domineerima. Kognitivismi keskseks uurimisobjektiks on ajutegevuse protsessid õppimise käigus (tajumine, mälu, mõtlemine). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid Kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine.
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järe
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 5. Õpetamine klassi-tunnisüsteemis ja innovaatika (sealhulgas seletusena, miks paljud uuendused kipuvad mõne aja pärast ununema). Õpetamisel klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll nii uue õppematerjali esitamisel kui ka õppimise suunamisel ja korraldamisel. Nii uurimused kui ka praktika, et terve klassi ühisõpetamine annab alternatiivsete meetoditega võrreldes häid tulemusi mis tahes teadmiste või oskuste õpetamisel pikemas perspektiivis. Kehtib eeldusel, et õppetöö on hoolikalt ette valmistatud: pedagoogiliselt läbitöötatud, et seda saaks süstemaatiliselt
situatsioonides, kui nad planeerivad ning langetavad otsuseid arukalt. Kognitiivkonstruktivistlikud õppimisteooriad 1. Milline tunnetus- ja õppimisprotsesside mudel on aluseks kognitiivsetele ja konstruktivistlikele õppimisteooriatele? Piaget’ tunnetusprotsesside mudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Selle kohaselt põhineb inimese intellekti kujunemine tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevus- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. 2. Millised on põhilised protsessid, mille vahendusel toimub mõtteskeemide konstrueerimine? Õppimine informatsiooni vastuvõtmisena. Õppimise käsitlemisel informatsiooni vastuvõtmisena eeldatakse, et õpetajad edastavad õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena. Õppemeetoditena eelistatakse loengut ja ühesuhuste
Erinevus BKMM puhul püütakse teha stiimul rektsioon seoste kujundamisega, KKMM puhul õpil. teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus. Paindlikud ja elulähedased teadmised. Gestaltspsüh. Grstaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad
täiskasvanutelgi. Sellele lisandub veel sageli üleolev hoiak huvi mittepakkuva aine suhtes, kuigi tuleb loomingulisust mittepakkuv aine väga loomingulistel õpilastel ära õppida. Kool peaks küll väärtustama ja arendama loomevõimeid, kuid samas ka aru saama, et kogu õppimist ei saa taandada vaid õpilase loomingulisuse ja originaalsuse imetlemisele. Loomingulise arendamine seisneb eelkõige õpilastele võimaluste loomises nende loomepotensiaali avaldumiseks õppimisega, mis ajendub sisemisest huvist. Õpetaja peab tegema kõik, et õpilaste loomevõimed saaksid areneda. Ka väheloominguline õpetaja peaks oskama hinnata loomingulisust kui suurt väärtust (!? - Maili) ega tohiks ignoreerida loomingulisi õpilasi nende vähese konformsuse (e isiksuse omadus alluda grupi mõjule) või kuulekuse pärast. See on vajalik kasvatuslikust aspektist õpilaste aktiivsuse ja originaalsuse
Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. sisemine motivatsioon - On määratud indiviidi sisemisest soovist ja uudishimust sportlikus keskkonnas väljakutseid vastu võtta. Tähendab iseendaga võistlemist ja soovi areneda, sõit on sellega kaasnev boonus. Peegeldab sportlase soovi spordiga tegeleda selle pärast, et sport on tema jaoks iseenesest nauditav tegevus, pakub lõbu, annab hea enesetunde. On seotud suurema naudinguga, spordimeisterlikkusega Vähem ärevust Väljalangemise tõenäosus väiksem Sisemiselt motiveeritud otsivad elamusi
tagajärg, ei tule geneetikast Arengupsühh. põhiküs: 1. Keskkond vs pärilikkus mis on arenguliste muutuste peamiseks põhjuseks? How do nature and nurture interact? Tugevate geneetiliste omadustega on kasv, silmavärv, käepigistuse tugevus, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, intellektuaalsed omadused (mälu, ärevus, häbelikkus). 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus - kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng (mõtlemise, loomuse muutus), kas ja kuidas on varasem ja hilisem areng... 3. Inimese sünnipärane põhiolemus (hea, halb või naturaalne või mõlemad) kas seda saab määratleda? 4. Aktiivsus vs passiivsus kui palju sekkuda arengusse, looduslikku kulgu 5. Arenguliste muutuste universaalsus nomoteetiline, idiograafiline (inkmeste individuaalsete erinevuste põhjuste uurimine) Arengupsühholoogia ülesanded: 1
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
kogemusega seotud mälu, tegevusega seotud mälu jne.), tegevuse täpsuse eest ja tajumise eest. Seda nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks. 27. Millega tegeleb autonoomne närvisüsteem? Autonoomne närvisüsteem tegeleb keha siseregulatsiooniga (reguleerib näiteks seedimist, higistamist, südamelöögi sagedust) ning ei allu inimese tahtele. 28. Mis on kasvamine ja mis on küpsemine? Arengu puhul eristatakse kasvamist ja küpsemist. Kasvamine on kvantitatiivne muutus ehk muutus suuruses, (näiteks igasugune füüsiline kasvamine pikkuses, kaalus), kogemuse määras. Küpsemine on kvalitatiivne muutus ehk sisuline muutus, näiteks muutus struktuuris. See on muutus täiuslikuma, parema, väljakujunenuma suunas ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 29. Kuidas mõjutab inimese arengut keskkond? Keskkond mõjutab seda, kuidas ja mil määral pärilik informatsioon avaldub. Keskkonna all
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
1.1.6 Töötulemused ja tasustamine Töötulemuste hindamine ja tasustamine Arenguvestlused • Esimehe ja alluva vaheline vestlus, vähemalt korra aastas • Eesmärgistatud – kas saavutati sel aastal? Kui ei saavutatud, siis miks? Eesmärk ka järgmisele aastale • Eesmärgiks oskused, areng, töömotivatsioon ja mikrokliima arendamine ja parandamine • Varem seatud eesmärkide saavutamise arutelu ja uute eesmärkide seadmine • Mõlemapoolse tagasiside andmine • Ka esimees saab oma tööd puudutava tagasiside • Kokkulepitud asjad kirjutatakse üles ja kinnitatakse allkirjaga. Vestluseks valida rahulik koht ja piisavalt aega. Objekt Ülesanded Korras Arendatav Pöörata tähelepanu 1. klient Teeninduspilt/leping Objekti tööjuhend
Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid. Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi. Emakeele seisukohalt: mõista ja koostada lihtlauseid (vähemalt baaslauseid) ja osaleda dialoogis, omandada elementaarsed lugemis- ja kirjutamisoskused (aabitsaperiood ja aabitsajärgne periood). Peamine õpitegevuse vorm on praktiline harjutamine (koos didaktilise mänguga), rohkesti kasutatakse esemelist ja kujundilist näitlikkust. Kõik uued õpitoimingud vajavad materialiseerimist. Õpitoimingute tulemuse verbaliseerib kas pedagoog või õpilane pedagoogi abiga (laps lõpetab lause, mõnikord vastab küsimusele)
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus – kuhu läheb meie tähelepanu
Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus
käitumist, psühhiaatriat aga arstiteaduse valdkonda ning ta käsitleb psüühika haiguse või kahjustuse olemust, tekke põhjuseid, arengut jne. Psühhopatoloogia uurib psühholoogia ja psühhiaatria kokkupuute alasi. Psühhoteraapia ühe või teistsuguseid vorme tunnetavad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega psühhoterapeudid kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterepeaudid. Psühholoogia meetodid Igal psüühilisel nähtusel on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused mõõdetavad. Psühholoogia uuringut saab kirjeldada tsüklina: Püstitatakse hüpotees ning uuritakse nähtuste omaduste kohta kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse kas faktid on paikapidavad ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast faktid üldistatakse ja tehakse järeldus teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohtauue teooria või arendatud teooria kontrollimiseks
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
autosport jne. omavad küll teatavad produktiivset elementi, on nende puhul tegemist eranditega ning spordis ei oma nad produktiivset tähendust. 3. Tulemuslikkus 7 Tulemus on spordi oluline komponent. Sportlik tegevus nöuab teatud standardide seadmist, saavutamist ja ületamist. Jöupingutus, pinge ja stress on sportlaste poolt vabatahtlikult vastuvöetud teatud standardide saavutamiseks. Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4. Spordiorganisatsioonid. Selleks, et tegeleda spordiga koos teiste inimestega vajame me sotsiaalseid struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus)
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Püütakse lahti mõtestada psühholoogia teaduse fakte üldisemalt. 3) teaduslik psühholoogia on kõige hilisem. Ning kõige usaldusväärsem. Mõistete täpne defineerimine ja nähtuse objektiivne mõõtmine ja uurimustulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt. Paraku pole veel tänapäevalgi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad. Kuid ükski kolmest psühholoogiast ei asenda teist. Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Skaalad : nominaal-, järjestus-, meetriline. Psühholoogia ülesanded võib laias laastus jagada kaheks: teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Teoreetiline psühholoogia on nii metoodiliselt kui ka sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduspsühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet ja
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
