Patsiendil tuleb istuda OKT masina taga ja toetada pead vastu peatuge, et vältida pea liikumist. Masin seejärel skaneerib patsiendi silma ilma seda puudutamata. Skaneerimine võtab umbes 5 10 minutit. Kui silmadesse tilgutati pupilli laiendavat tilka, võivad silmad olla valgustundlikud mitu tundi peale testi sooritamist. (Turbert 2019). 1.4 Mis haiguseid võib OKT aidata diagnoosida? OKT on abiks erinevate haiguste diagnoosimisel, sealhulgas: AMD; 6 Glaukoom; Diabeetiline retinopaatia; Maakula auk; Makulaarne korts; Maakula turse; Tsentraalne seroosne retinopaatia. (Turbert 2019). 1.4.1 Makulopaatia Vanusest tingitud makulopaatia korral, mida peetakse AMD'le eelnevaks vormiks, on reetinas hüperpigmentatsioon või pehmed druusid. Kui pehmed druusid maakula piirkonnas ilmnevad
Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt
EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2
diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside raknedamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Mis on biotehnoloogia? Bioloogiliste protsesside raknedamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Kasutatakse baktereid ja seeni. Eelisteks on suur energiasäästlikkus, jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke, odav tooraine
Vereanalüüs · Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse hommikul kas sõrmest või veenist. · Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne)
astma või proteiinide poolt põhjustatud urtikaaria ehk nõgestõbi. Kas allergiasse võib ka surra? Ootamatult tekkivat allergilist reaktsiooni nimetatakse anafülaktiliseks sokiks, mille puhul kiire ja asjatundliku abi puudumine võib põhjustada inimese surma. Anafülaktiline sokk on kiiresti väljakujunev allergiline ülitundlikkus, mille sümptomiks võib näiteks olla tugev vererõhu langus südametegevuse puudulikkusest. Kuidas allergiat diagnoosida? Diagnoosimisel on väga oluline anamnees: töötaja täpne küsitlemine, kaebusi põhjustavate tegurite väljaselgitamine naha ja muude kokkupuutetestide abil. Vajadusel teostatakse bioloogiline monitooring vere ja uriiniproovid. Kuidas allergiat ravitakse? Kõige olulisem on kokkupuute vältimine allergiatekitajaga ja enese kaitsmine selle toime eest. Limaskestade ja naha põletikuliste reaktsioonide ravimiseks kasutatakse kortisooni, teofülliini. allergia
https://rarediseases.org/rare-diseases/locked-in-syndrome/ Haiguse diagnoosimine võib võtta väga kaua aega, kuna patsient ei saa verbaalselt kõneleda oma probleemist, nii võib kuluda enne kolm kuud kui märgatakse haige seisundit. Üle pooltel juhtudes märkab sündroomi esinemist esimesena haige pereliige, märgates, et patsient võib olla teadvusel tänu tema silma liigutustele. Sündroomi diagnoosimiseks saab Eestis kasutada KT ja MRT uuringuid. Diagnoosimisel on ka oluline vaadata, et EEG uuringud oleksid normis. http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10007/5194 Kuigi aastatega on suudetud haiguse põdejate eluiga suurendada on haigusest täielik paranemine üliharuldane. Haiguse raviks võetakse enamasti ette operatsioon, et likvideerida sündroomi põhjustav faktor. Eduka operatsiooni puhul järgneb sellele raske invaliidistumine. Peale operatsiooni toimub rehabilatsiooni protsess mille käigus üritatakse patsiendile taas
ravivõimalustele 37 (ja üle) eluaastani. Euroopa päritoluga meeste hulgas on see kõige sagedamini esinev autosomaalne retsessiivne haigus. Umbes iga 22 europiidse päritoluga inimene kannab ühte CF põhjustavat geenivarianti. Eestis hinnatakse tsüstilise fibroosi sageduseks umbes 1:4500 kuni 1:8000 elussünni kohta. (maailmas 1:2000) Prantsusmaal kasutatakse tsüstilise fibroosi diagnoosimiseks ka nina epiteeli elektrolüütide tasakaalu mõõtmist. Diagnoosimisel võidakse lisaks haigusloole läbi viia ka mitmeid diagnostilisi meetmeid ja teste: kopsuröntgen, kopsuvõimekuse testid, maksaensüümide taseme määramine, väljaheidete analüüs (ensüümide tuvastamiseks) Hetkel on teada 1546 mutatsiooni (Eestis on leitud 16 erinevat mutatsiooni)
Genoomid Kamo: Tänapäeval kaardistatakse inimese kogu pärilikkuse materjal ehk genoom 2650-7500 dollari eest ning peagi langeb hind õige madalale ja siis saame me kõik seda endale lubada."Aastal 2013 kaardistame me genoomi vähem kui 1000 dollari eest," väidab leiutaja ja bioloog Jonathan Rothberg, kes arengu teedrajava tehnoloogiaga käivitas. Kamo: 2007. aastal kaardistas ta esimese genoomi 1953. aastal DNA- molekuli struktuuri mõistatuse lahendanud ja selle eest Nobeli preemia saanud James Watsoni genoomi. Kamo: Rothberg tuli hiljuti välja uue silmapaistva masina Ion Torrentiga, mis kaardistab DNA elektrooniliselt otse arvutikiibile. Seega võime ka eeldada arvutimaailmast tuntud arengut hindades ja kiiruses. Eq: Tavainimese jaoks tähendab hinnalangus seda, et isikliku pärilikkuse materjali kaardistamise teenuse ostmine muutub üha käegakatsutavamaks. Eq: Lisaks haiguste ennustamis...
Geenitehnoloogia - molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende käsutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Restriktaas -bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. Ligaas -ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad Kimäär - biol
Transgeenne organism kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesordid ja loomatõud. (geneetiliselt muundatud organism) Funktsionaalne toit positiivse mõjuga toit (tugevdab immuunsüsteemi, ennetab haigestumist, parandab veresoonkonna, seedeelundkonna talitlust) Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geeniteraapia (geenravi) geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. Viirusvektor - viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt indentsete järglaste tekitamine. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eritüüpi koerakkudeks. Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms
Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist, tunnetust või käitumist. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia Paranemise võtmeks on taipamine ehk isik peab ise saama seni mahasurutud materjalist teadlikuks Analüüsimisprotsess: alateadlike konfliktide väljatoomine-> nende sõnaline
maksasiirdamist (Carbone ja Neuberger, 2014). Autoimmuunhaiguste kindlaks tegemiseks puuduvad sageli kindlalt defineeritud haiguskriteerumid (Jiang, jt., 2015). Kliiniline pilt ja patogenees on väga varieeruvad (Hensel jt., 2015; Li ja Wakeland, 2015). Ka on teadmised haiguse etioloogiast puudulikud, kuid üldiselt usutakse, et autoimmuunsus kujuneb geneetika, epigeneetika ja keskkonnafaktorite koosmõjul (Li ja Wakeland, 2015). Diagnoosimisel võetakse arvesse kliinilist pilti ning diagnoos kujuneb välistamise meetodi tulemusena (Hensel jt., 2015) Inimeste psoriaasi, mis kuulub naha autoimmuunhaiguste hulka, korral on võimalik teostada histopatoloogilist analüüsi. Nahabiopsia on üks levinumaid ja efektiivseimaid meetode. Selle tõhusa meetodi puuduseks on invasiivsus ning haiguse varajases kujunemisjärgus ei ole patoloogilised muutused täheldatavad (Jiang, jt., 2015)
Pulsi kiirenemisele kuni 200 (250) korrani minutis võib eelneda ekstrasüstoleid ehk lisalööke. Inimene muutub ärevaks ning tekib hingeldus ja ebamugavustunne. Südametegevuse tugeval kiirenemisel võib tekkida teadvuskadu. Erinevalt kodadest põhjustatud tahhükardiast on ventrikulaarne kiire rütm ohtlikum ning vajab kiiret esmaabi. Samuti kaasneb sellega sageli sokk. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimisel on esmaseks vahendiks pulsi iseloomu kindlaks tegemine. Elektrokardiogramm (südamefilm) aitab määrata kiire südamerütmi iseloomu ning võimalikku põhjust. Kuna sageli on tahhükardiad kiiresti tekkivad ja lõppevad, ei pruugi inimene alati jõuda arsti juurde hoo ajal. Siis kasutatakse 24 tunni elektrokardiogrammi registreerimist (Holter monitooring). Lisajuhtetee avastamiseks on kasutusel elektrofüsioloogilised uuringud (söögitoru kaudu
piisknakkusena hingamisteede kaudu. Viirus paljuneb hingamisteid katvas epiteelis ning siseneb seejärel vereringesse. Peiteperiood nakatumisest kuni lööbe ilmumiseni on 14-21 päeva. Nakkavus Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetistesse, on umbes 60%. Nakatumistõenäosus võib ulatuda ka 100%ni, eriti lähedaste, tihedate olmekontaktide korral. Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustavad vaktsineerimata lapsed vanuses 4-10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme probleemiga. Diagnoos Lööve on kergesti segiaetav teiste viirusinfektisoonidega, näiteks tuulerõuged või mononukleoos. Ei ole ühtki tüüpilist kliinilist või laboratoorset diagnostilist markerit. Mõnel haigestunul ei kujune üldse löövet. Esinemissagedus Punetised on endeemiline haigus. Praktiliselt iga vastuvõtlik inimene on seda haigust mingil eluetapil põdenud. Lapsi vaktsineeritakse maailmas MMR- vaktsiiniga. Maades, kus
Vatsakeste tasemel toimivad kiired kui ka aeglased rütmihäired on tunduvalt halvaloomulisemad. Kui tegu on aeglase rütmihäirega (südame löögisagedus alla 60 minutis), võib inimene minestada, tal käib pea ringi ning ta on nõrk või jõuetu. Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäired kolme rühma: 1. Bradükardilised 2. Ekstrasüstoolia 3. Tahhükardilised Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Vahel on rütmihäire südamehaiguse ainsaks väljenduseks, kuid üksnes rütmihäire põhjal ei saa kunagi kindlalt öelda, millise haigusega täpselt tegu on. Kõige sagedasem rütmihäire on kodade virvendusrütmia iga südamelöögi vahe on eri pikkusega. Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, millele järgneb totaalne rütmi kaos.
ajalist vahekorda. Teine lisaeesmärk oli kirjeldada erinevaid kasvaja lokalisatsioone venoosse trombembolismiga patsientidel. 2.2 Meetod Kavandilt oli tegu tagasivaatava kohortuurinuga haigla kliinilise andmebaasi, Vähiregistri ja Haigekassa andmetel. Valimisse kuulusid patsiendid, kellel oli ambulatoorselt või statsionaarselt diagnoositud VTE ITKs ajavahemikul 2013-2017. Kogutavateks tunnusteks olid demograafilised tunnused (sugu ja vanus diagnoosimisel), Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni (lühend RHK) diagnoosikoodid, VTE diagnoosimise kuupäev, kasvaja või kasvajate diagnoosimise kuupäev ning kasvaja staadium diagnoosimisel. (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon...:2010) Uuritavate leidmiseks sooritas ravianalüüsi osakond päringu ITK kliinilisse andmebaasi. (vt joonis 5.) Päritavateks tunnusteks olid ITKs ajavahemikus 1. jaanuar 2013-31.detsember 2017
abstraktset mõtlemist, võimet õppida kogemuse alusel ja oskust õppida ning kohaneda vastavalt keskkonnale, uutele situatsioonidele ja seltskonnale. Miks IQ oluline on? - IQ ennustab edukust tööl. Korrelatsioon on eriti suur kõrge ja keskmise raskuse töödega. - IQ ennustab edukust töökoolitustel. Suurem seos on nende inimestega, kellel on alla 3 aasta töökogemust. - IQ aitab haiguste ja vaimsete probleemide diagnoosimisel. Kasutatakse hindamise keerulise süsteemi osana. - Intelligentsus on sissetuleku üks parimaid ennustajaid. Jencks avastas, et Koorea Sõja sõjaväelastel, kelle IQ oli üle 110, sissetulek oli 34% võrra rahvuslikust keskmisest kõrgem pärast sõda. Samal ajal mehed, kelle IQ oli alla 90, pärast sõda said u. 34% võrra vähem võrreldes rahvusliku keskmise sissetulekuga. - IQ on seotud rahvuste rikkusega
Geenitehnoloogia ( 37-56 ) 1. Mis on geenitehnoloogia? Geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel 2. Kuidas viiakse rakkudesse võõraid geene? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil 3. Selgita: transgeenne organism, CMO, kimäär, nokaut-organism. Transgeenne organism: organismid kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Nt: Lammas, forell, tomat, sojauba, kartul, mais, kalkun, veised. CMO: geneetiliselt muundatud organism; elusolend, kelle DNA-d on kunstlikult muudetud.
Geenitehnoloogia Õp lk 37-54 Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Kasutatakse: põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste/loomade mitmete omaduste muutmises, haiguste diagnoosimises ja ravis. Mis on geenitehnoloogia? Geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil Selgita lähemalt, mida tähendab geeninokaut. Mis on selle meetodi kasutamise eesmärk? GEENINOKAUT mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu. Muutus toimub DNA-s, seega pärandub see edasi, EESMÄRK: Geeninokaudi sihtrühm on hiir. Uuringute eesmärk on inimese pärilike
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel?
Külgnevate geenide sündroomiga patsientide vanemate uurimine vastavate DNA proovidega annab võimaluse leida neil submikroskoopilisi tasakaalustatud translokatsioone. Ka ilmsed de novo juhtumid ei pruugi ilmtingimata olla uued deletsioonid, vaid võivad olla tekkinud tasakaalustatud translokatsiooni segregeerumise tulemusena. Juhul, kui mikrodeletsioonisündroom on juba seostatud kindla kromosoomipiirkonnaga, on molekulaargeneetilised meetodid HRB-ga võrreldes sündroomide diagnoosimisel kiiremad ja täpsemad. DNA-analüüsi kasutamine annab lisaks võimaluse kindlaks teha ka väga väikesi mikrodeletsioone, mis jäävad allapoole HRB ja valgusmikroskoobi lahutuse piire. Sündroomi kriitilised geenid Vaatamata sellele, et autosoomsündroomide puhul on tegemist erinevate kromosoomide või kromosoomiosade anomaaliatega, on haiguste fenotüüpides üllatavalt palju sarnast. Nii põhjustab ühe või teise kromosoomi (segmendi)
3 teistesse elunditesse. Furunkul on ära tuntav selle poolest, et ta on punetav ja hell, umbes paari sentimeetrise läbimõõduga sõlm, mis paikneb naha all ning selle keskel on mädakolle. Mädakollest võib välja voolata veresegust mäda. Karbunkuli puhul on põletikust haaratud piirkond suurem nahapiirkond ning mädakoldeid on mitu. Nii furunkul kui karbunkul on kergesti ära tuntavad ning nende diagnoosimisel probleeme ei teki. Furunkuli ja karbunkuli peamiseks raviks on kirurgiline eemaldamine ning mäda väljumiseks ja paranemise soodustamiseks mädakoldesse jäetakse dreeni. Dreen on peenike toru või kummiriba. Kirurgiline sekkumine ei ole alati vajalik üksik furunkul võib paraneda iseenesest või siis peale avanemist ja mädast tühjaks jooksmist. Vajadusel kasutatakse antibiootikume, kui furunkulid esinevad korduvalt näopiirkonnas ning alati palaviku esinemise ja karbunklite korral
uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund Geenisiirdaja sama, mis geenivektor. Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, DNAfragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geeniteraapia geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste ravimiseks või leevendamiseks. Normaalne geen siirdatakse vigase geeniga inimese somaatilistesse rakkudesse. Geenivaigistus geeni avaldumise takistamine epigeneetilise mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle toimimise rakus.
Lapse arengulugu on väga tähtsal kohal, uuritakse raseduse ja sünnitusega seotud riskitegurite esinemist, varem põetud haigusi, ema ja lapse vahelise varase kiindumussuhte kujunemist, kasvatusviisi peres ning peresiseseid suhteid. Soovitav on küsida kokkuvõtet lapse käitumise ja toimetuleku kohta lasteaialt või koolilt. Diagnoosimisel tehakse psühholoogilisi teste kognitiivse võimekuse test ja ATHga kaasnevate õpiraskuste hindamist. Vajadusel viiakse läbi logopeedilised uuringud. SOOVITUSED: Lapsevanematel on väga suur ja oluline osa ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas. Lapsel peab olema oma päevakava, mida ta järgib ja see peab muutuma rutiiniks.
- Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme probleemiga. Üheks neist on, et lööve on kergesti segiaetav teiste viirusinfektsioonidega, näiteks tuulerõuged või mononukleoos. Punetised on endeemiline haigus. Praktiliselt iga inimene on seda haigust mingil eluetapil põdenud. Otsene ravi punetiste vastu puudub, seetõttu tegeldakse sümptomite leevendamisega. Palavikku saab alandada jaheda niiske rätikuga. Sidekestapõletiku korral tuleb loputada silmi veega või vajadusel manustada silma
· toimub väga kõrgel temperatuuril (kuni 10 miljonit Cº) · kõigil tähtedel energiaallikas · päikese tsentris 15 miljonit Cº, aine on seal plasmana- st. Aine on ioniseeritud kujul (H ei koosne enam aatomitest vaid prootonitest ja elektronidest). 12. Radioaktiivsete isotoopide kasutamine: · tuumaenergeetika (tuumareaktorid, laevad, kosmoseaparaadid) · sõda · meditsiin (vähkkasvajate raviks -> kiiritusravi, haiguste diagnoosimisel) · teadus · tehnika ( aitab avastada defekte metalldetailides -> -kiirgus) · arheloogia (määratakse radioaktiivse süsiniku abil vanust) · märgitud aatomid (lisatakse mingile ainele ja vaadatakse ravimi imendumist) · bioloogia · põllumajandus · suitsuandur (ameriitsium) 13. Kiirgusel on ioniseeriv mõju · aatomist lüüakse elektron välja, tekivad uued sidemed -> muutub keemiline side, muudab rakku -> võib hakata edasi arenema vähk
hingamisseiskuse. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE · Punetav nahk ja valu kahjustatud piirkonnas 3 · Kiiresti tekkivad vesivillid · Valge või söestunud nahk · Laialdase või sügava põletuse korral tekib sokk: kahvatus, külm higine nahk,hingeldamine, kiire pulss, peapööritus, teadvuse kaotus. DIAGNOOSIMINE Põletuse diagnoosimisel selgitatakse põletuse suurus ning aste. Hingamisraskuste korral võidakse teostada hingamisteede vaatlus. RAVIVÕIMALUSED Ravi sõltub põletuse suurusest ning astmest. Esmalt tuleb kannatanu toimetada turvalisse kohta, manustada hapnikku ning ettevaatlikult eemaldada põlenud riided. Kontrollitakse hingamisteed ning üldseisund, tehakse valuvaigistav süst. Pindmiste põletuste puhul, kui üldseisund on hea, korrastatakse haavad
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaas bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt.
Tugeva laminiidi puhul keeldub hobune paigalt liikumast ja üritab raskust esijalgadelt tagajalgadele suunata. Sel puhul räägitakse laminiidile tüüpilisest hoiakust. Kergemate haigushoogude korral liigub hobune puiselt ja lühikeste sammudega. Põhjus Laminiiti võivad põhjustada mitmed tegurid ja seetõttu räägitakse laminiidi erinevatest tüüpidest: toksiline, metaboolne ehk ainevahetuse häiretest tulenev ja ülekoormusest tingitud laminiit. Nii haiguse diagnoosimisel kui ka prognoosi panemisel on alati soovitav teha kapjadest röntgenpildid, et hinnata kabjaluu asendit ja seda, kas luu on kabja kestas vajunud allapoole või roteerunud. Ravi Laminiidi ravi on erinev olenevalt haiguse faasist. Akuutse laminiidihoo korral on vajalik täielik boksirahu, toetavad kabjasidemed ja põletikuvastased ja verd lahjendavad ravimid. Esimestel kuudel pärast sümptomite taandumist peaks kapja toetama spetsiaalse rautuse abil.
Läbivaatusel uurib arst valupunkte. Need on punktid teatud kindlates kohtades kehal, mis sõrmega vajutades on eriti valusad. Vereanalüüsid on normaalsed. Fibromüalgiat meenutavat pehmete kudede valulikkust turja ja õla piirkonnas esineb sageli neil, kes teevad üksluist ja keha ühekülgselt koormavat tööd. Mõned teised haigused (reumatoidartriit, süsteemne erütematoosluupus, Sjögreni tõbi, nakkushaigused, vähk) võivad põhjustada fibromüalgiasarnaseid valusid.(Peets 2004) Diagnoosimisel lähtutakse laialdase valu olemasolust ning katsudes ilmestuvatest iseloomulikest valupunktidest. Kuna fibromüalgia puhul orgaanilisi muutusi lihastes, kõõlustes ega luudes ei esine, põhineb diagnoosimine teiste haiguste väljalülitamisel röntgenpiltide, ultraheliuuringu või teiste lisauuringute alusel.(inimene.ee) 4 Ravi Fibromüalgiat võib olla raske ravida. Tuleb vältida igasuguseid stressolukordi, hoiduda
12.11.2010. 3. Sissejuhatus Müeloomtõbi on B-rakuline lümfoproliferatiivne haigus, mis tekib plasmarakkude klonaalse paljunemise tagajärjel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2000. aastal Eestis 45 MM esmasjuhtu. Stan- darditud haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta meestel oli 2,7 ja naistel 3,8. Seisuga 31.12.2000 oli Eestis arvel 128 MM diagnoosiga isikut, 55 meest ja 73 naist. Müeloomi haigestumisrisk suureneb vanusega. Keskmine vanus diagnoosimisel on 65-70 aastat. Paljudes riikides on müeloomtõve esinemissagedus suurenemistendent- siga. Kui varasematel aastatel oli müeloomtõvega patsientide keskmine elulemus 30- 36 kuud, siis autoloogse vereloome tüvirakkude siirdamise ning viimasel dekaadil kasutuselevõetud uute ravimitega (talidomiid, bortesomiib, lenalidomiid) on patsien- tide elulemus oluliselt paranenud. Müeloomihaigete keskmine elulemus on praegu 5 aastat ja 20% patsientidest elab kauem kui 10 aastat.
(Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999). Isiksusehäireid klassifitseeritakse neid domineerivate käitumisviiside järgi. Ühed häiretüübid ei välista täielikult teisi ja mõnede iseloomulikud tunnused võivad kattuda. Need on isiksuse hälvete üldised aktsepteeritud põhivormid. Paljudele inimestele leidub mitme isiksushäire tunnused: sel juhul võib kasutada segatüüpide isiksushäirete diagnoosi. Isiksushäire diagnoosimisel peaks kliiniliselt hindama kõiki psüühilisi funktsioone. Diagnostiline hinnang aga peaks viitama vaid neile tunnustele, mille raskusaste ületab isiksusehäire diagnostilised kriteeriumid. Diagnoos peaks toetuma võimalikult mitmele infoallikale (näiteks ka vestlustele omastega). Vahel saab isiksushäire diagnoosi panna ühe intervjuu põhjal, kuid enamasti on vaja patsiendiga vestelda mitu korda.
· Infrapunane: seda kiirgavad kõik punased kehad, seda kasutatakse pimedas nägemisel, majade soojuslekete avastamiseks. Mitmed loomad kasutavad nägemiseks infrapunast kiirgust. · Röntgenkiirgus: kahte liiku. 1) pidev kiirgus: tekib elektronide järsul pidurdamisel. 2) diskreetne kiirgus: tekib kui elektronid lüüakse välja sügavamatest kihtidest ja kaugemalt tulevad nende asemele uued. Kasutatakse diagnoosimisel, raviks, tööstuses defektoskoopia. · Gammakiirgus: tekib aatomi ja vesinikpommi plahvatusel, tuumareaktorites ja radioaktiivsel lagunemisel. Kasutamine 1) ravi 2) defektoskoopia · Kosmiline K: veelgi suurema läbitungimisvõimega 4. Valguse difraktsioon ja selle kasutamine ... nim. valguslainete paindumist tõkke taha. Selle nähtuse avastas Grimaldi 1801? Katse oli seline:
Puuduliku arusaamine loetust ilmneb: · võimetuses meeles pidada loetud fakte; · võimetuses teha loetust järeldusi või kokkuvõtet; · vastates küsimustele loetud jutu kohta lähtutakse oma üldteadmistest, mitte konkreetse jutu sisust. Õigekirjaraskused esinevad sageli koos lugemisraskustega, mis vaatamata mõningale progressile lugemisvilumuses, püsivad ka teismelise ja täiskasvanu eas. Otsustav faktor düsleksia diagnoosimisel ongi lugemisraskuste püsima jäämine pärast mitut kooliaastat. Kuidas aidata lugemisraskustega last? Lapsega tuleb väga palju suhelda ja talle jutustada. 1.-2. klassi lapsele, isegi siis, kui ta loeb juba päris hästi, peaks siiski ette lugema. Alati tuleb küsida lapselt, kas ta sai loetust aru (vajadusel selgitada). Tekstid lapsele iseseisvaks lugemiseks peavad olema jõukohased ja huvipakkuvad. Kui laps kipub sõnu aimamisi lugema, siis võib oletada, et tal on
• Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla korduv (10-15%-l), nn. RAP-recurrent abdominal pain (i.k.) • Diagnoosimisel on oluline eitada muud haigused: põletik, parasiidid Ravi: • NB! Lapse valu tuleb uskuda! • Vältida raskesti seeditavaid, gaase tekitavaid toite, gaasilisi jooke • Last tuleb julgustada jätkama kooliskäimist, sõpradega lävimist • Vajadusel psühholoogipoolsed uuringud ja ravi Gastroösofageaalne refluks (GÖR) I • Maosisaldise tõus söögitorusse • GÖR-le iseloomulike sümptomite tõttu vajab uuringuid ja ravi ca 1,3 % lastest
Haigus areneb juhul, kui inimese immuunsüsteem ei ole suuteline baktereid kontrolli all hoidma Tuberkuloosist kahjustuvad kopsude ülaosad, neerud, kesk-närvi süsteem ja luud-liigesed Tuberkuloosi haigestumise risk on suurim esimesed kaks nädalat pärast nakatumist Tuberkuloosi sümptomid Diagnoosimine 10% juhtudest kaebused puuduvad ning TB leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava RÖ-pildi abil või positiivse tuberkuliintestiga (,,hernekese" süst) Diagnoosimisel on neli etappi: 1. Haiguslugu 2. Tuberkuliintest 3. Röntgenoloogiline uuring 4. Bakterioloogiline uuring Tuberkuloos on ravitav haigus, kui see diagnoositakse õigeaegselt ja arsti poolt määratud ravi viiakse lõpuni! Tuberkuloosihaigete ravi Ravi on kõikidele tasuta! Kui TB ei ravita, võib see lõppeda surmaga TB-haigeid peab ravima minimaalselt 6 kuud Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid Rakendatakse ka üldist ravi: Köhapärssivad ained
Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada. Huntingtoni tõve geeni kandvatel inimestel on närvisüsteemi uurimisel võimalik leida kergeid muutusi liigutuste kiiruses, koordinatsioonis, liigutuste mustris ja reaktsiooniajas palju aega enne, kui liigutushäired märgatavaks muutuvad. Vereproovidest saadava DNA alusel saab haigust tekitava geeni kindlaks teha: Sümptomitega inimestel; Geeni kandjatel, kellel pole sümptomeid veel tekkinud; Sündimata lastel (lootel) Diagnoosimisel tuleb välistada teised haigused, millega kaasnevad sarnased sümptomid, nagu ajuinsult, teatud ravimite või alkoholi pikaajaline liigtarbimine. Ravi: Hetkel on Huntingtoni tõbi ravimatu. Ravi on suunatud haigusnähtude leevendamisele ning psühholoogilisele abile. Hetkel on katsetamisel närvisüsteemi kaitsvad ravimid, mis võivad edasi lükata haiguse ilmnemist ja aeglustada kulgu, närvirakkude siirdamine ajju ja geeniteraapia. Suhtlemine:
Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada. Huntingtoni tõve geeni kandvatel inimestel on närvisüsteemi uurimisel võimalik leida kergeid muutusi liigutuste kiiruses, koordinatsioonis, liigutuste mustris ja reaktsiooniajas palju aega enne, kui liigutushäired märgatavaks muutuvad. Vereproovidest saadava DNA alusel saab haigust tekitava geeni kindlaks teha: Sümptomitega inimestel; Geeni kandjatel, kellel pole sümptomeid veel tekkinud; Sündimata lastel (lootel) Diagnoosimisel tuleb välistada teised haigused, millega kaasnevad sarnased sümptomid, nagu ajuinsult, teatud ravimite või alkoholi pikaajaline liigtarbimine. Ravi: Hetkel on Huntingtoni tõbi ravimatu. Ravi on suunatud haigusnähtude leevendamisele ning psühholoogilisele abile. Hetkel on katsetamisel närvisüsteemi kaitsvad ravimid, mis võivad edasi lükata haiguse ilmnemist ja aeglustada kulgu, närvirakkude siirdamine ajju ja geeniteraapia. Suhtlemine:
sümptom. Solidaarpatoloogia- õpetus, milles haigus seisneb tahkete kudede- „kiudude“, nt närvide, veresoonte jms – mittefunktsioneerimises. 20. Patsiendi vaigistamine Patsiendi vaigistamine- 19. sajandi murrang, mille korral esiplaanil on arsti poolt füüsilise läbivaatuse teel saadud informatsioon ning patsiendi ja arsti vastuolude korral jäi õigus arstile. Diagnoosimine muutus kunstist teaduseks. 21. Kvantitatiivsed meetodid diagnoosimisel 19. sajandil kujunesid kvantitatiivsed meetodid diagnoosimisel ja prognoosimisel. Oluliseks sai G.Galileo poolt leiutatud elavhõbe termomeeter. 1868. aastal avaldas saksa arst Carl Wunderlicht teose Palavikest haiguste puhul, milles pandi alus õpetusele kehatemperatuuri füsioloogilisest muutustest, eeskätt erinevate haiguste puhul ning vastava teadmise kasutamisest diagnoosiks, prognoosiks ning teraapiaks. 22. Miasmide kontseptsioon
olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 19. geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund 20. geenitehnoloogia -- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende käsutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 37 21. geenivaigistus - geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. 22. geenivektor (geenisiirdaja) - rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 23
· Pluripotentne tüvirakk · Multipotentne tüvirakk · Rakuteraapia kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. · Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. · Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. · Transgeenne organism organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. · GMO lühend väljendist ,,geneetiliselt muundatud organism". tavakeeles
või veritsemine tsüklite vahel. Rektaalnakkus põhjustab valu soolestikus, päraku sügelust, eritist või veritsemist. Kurgunakkuse nähud on tagasihoidlikud, põhjustades vaid kurgu valulikkust. Ligi 80 protsendil naistest ja 15 protsendil meestest mingeid haigusnähte ei ilmne. (Powell, 2005) Gonorröa diagnoosimiseks on peale kliiniliste haigustunnuste vajalik haigustekitajate olemasolu (mikroskoopilisel või bakterioskoopilisel uurimisel). Gonorröa laboratoorsel diagnoosimisel on eriline tähtsus, sest haigus võib suhteliselt sageli kulgeda torpiidselt, väga väheste kliiniliste nähtudega ning diagnoosimine osutub võimalikuks ainult hoolika laboratoorse analüüsi abil. (Vahter, 1994) Levides verre või liigestesse võib gonorröa osutuda eluohtlikuks. Ravimata gonorröa põhjustab tõsiseid tüsistusi. Naistel võib esineda vaagnapõletik, mis võib kahjustada munajuhasid, põhjustada kroonilist vaagnavalu ja tekitada sisemisi mädakoldeid, mida on
nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel – suurte alkoholikoguste manustamise järgselt võib suur füüsiline koormus olla tervisele ohtlik (Alkoholi mõju tervisele). 6 4. DIAGNOOSIMINE JA RAVI Inimesed, kes arvavad, et võivad olla alkoholisõltlased, saavad küsida abi ja nõu oma arstilt. Diagnoosimisel arvestatakse bioloogilisi tunnuseid, käitumuslikke ja sotsiaalseid tegureid. Diagnoosi panekul võib olla tähtis saada teavet ka pereliikmetelt, sõpradelt ja töökaaslastelt. Alkoholisõltuvuse ravi koosneb käitumisteraapiast, mis kulgeb tavaliselt kõrvuti ravimite tarvitamisega. Alkoholisõltuvuses patsiendi kompleksse ravi eesmärk võib olla nii tarbimise vähendamine kui ka lõpetamine. Toetus patsiendi lähedastelt on samuti väga oluline (Alkoholisõltuvus).
Kuivõrd kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada suurt vedelikukaotust, siis noroviirusnakkuse korral ongi see kõige suuremaks ohuks tervisele. Eriti tundlikud on vedelikukaotusele nii väikelapsed kui vanemaealised ja mõne kroonilise haiguse, nagu suhkruhaigus jms põdejad. Samas on uuringud näidanud, et umbes kolmandikul nakatunutest haigusnähtusid ei tekigi . Diagnoosimine. Haiguse diagnoosimisel kasutatakse peamiselt ELISA meetodit viiruse antigeenide määramiseks roojas. Võimalik on ka PCR, RT-PCR, immuunelektron-mikroskoopia, radioimmuun-analüüs (RIA). Nakkusohtlik periood. Kui kaua on haige nakkusohtlik? Noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel 2-3 päeva kuni 2 nädalat. Selletõttu on eriti tähtis, et noroviirushaigusest
arengut takistab on ülekaalulisus. Ülekaalulistel noortel on võrreldes normkaaluliste eakaaslastega raskusi kehaliste ülesannetega, mis nõuavad kehamassi liigutamist vastu gravitatsiooni. Tugevam skeleti- lihassüsteem võimaldab ülekaalulistel sooritada igapäevaseid tegevusi suurema jõu ning energiakuluga, mis omakorda parandab energiatasakaalu kui ülekaalulisuse peamist põhjust. Ülekaalulisuse ennetamine Ülekaalulisuse või rasvumise diagnoosimisel on oluline hinnata toitumiskäitumist ja saadud tulemusi arvesse võttes püstitada koostöös lapse ja perekonnaga eesmärgid võimalike muutuste rakendamiseks. Laste puhul on iga dieeti mõjutava sekkumise puhul normaalse kasvu ja arengu seisukohalt oluline tagada adekvaatne toitainete tarbimine. Tõenduspõhised toitumissoovitused laste ülekaalu puhul on järgmised: piirata suhkruga magustatud karastusjookide tarbimist;
massiarvu (A) poolest. Esimesi katseid radioaktiivsete isotoopidega hakati tegema 1935. aastal kui Frederic otsutas teha mõned katsed beetaradioaktiivsete isotoopide rakendamiseks bioloogilises uurimistöös ja meditsiinilises diagnostikas. Hiljem selgus, et curie katsed bioloogia ja meditsiini valdkonnas olid äärmiselt tähtsad ja viljakad; need panid aluse radioaktiivsete isotoopide ülilaidaldasele rakendamisele paljude haiguste diagnoosimisel ja haigete ravimisel.[1] Mis on Radioaktiivsus? Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Tuuma lagunemine jagub kaheks kas alfa- või beetalagunemine. Alfalagunemisel kiirgab tuum alfaosakese aatomi tuuma ja beetalagunemisel elektroni tuuma.
keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. Müraprobleemide lahendused Kuidas kaitsta töötajaid müra eest? 6 Eeskätt on soovitatavad tehnilised ja töökorralduslikud lahendused, individuaalkaitsevahendeid tuleb kasutada viimases järjekorras; soovitav on müraallikas eemaldada või seda vähendada; soovitav on masinate ja seadmete korralik hooldus. Müra põhjustavad seadmetes ja masinates vabalt liikuvad osad. Regulaarne hooldus aitab vältida seadmes vabalt liikuvaid osi;
04.2005 4. jäätmekava- Keskkonnaministeeriumi-> jäätmeseadus sätestab üleriigilise maakonna, linna, valla jäätmekava koostamise. Koostab KOV. 5- aastaks 1) jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte: vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, korduvkasutus, jäätmed ringlusesse, taaskasutada 2) Põhimõte saastaja maksab 3) laiendada tootjavastutust 4) iseseisvuse ja läheduse põhimõte 5. Med. Jäätmed- jäätmed, mis tekivad inimeste, loomade haiguste diagnoosimisel, ravimisel,mikrobioloogilised preparaadid, patoloogilisd jäätmed, veri ja vere komponendid. Lahangu või med.protseduuride käigus kogutud kehavedelikud või nendega küllastunud materjalid, saastunud med. Terariistad( mitte süstalde korpused), ravimi jäägid, tsütostaatilised jäätmed(punane kott) Jäätmed puruststakse ja autoklaavitakse ühes anumas. 6. kodune prügi: 4 erinevat prügikasti- papp/paber; sega plast/ metall; biolagunev; prügi 7
kolesterooli taset jne. Vereproov kinnitab ka südamelihase infarkti või põletike esinemist organismis. Aga vereseerumist saab välja lugeda ka juba üsna algstaadiumis rasedust ja testida HIVd. (Viimase puhul kinnitab positiivse tulemuse korral diagnoosi Tallinnas asuv referentslabor.) Arst tellib vaid need analüüsid, mis aitavad kinnitada patsiendi kaebuste alusel tekkinud haiguspilti. Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel Kui patsiendid vajavad vereülekannet, siis tuleb laborandil leida sobilik doonoriveri. Veendumaks vere sobilikkuses, inkubeeritakse ja tsentrifuugitakse patsiendi vereproov koos doonoriverega. Selleks kulub umbes tund. Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest. 4 Laborisõnad: · mikrobioloogia mikroorganismide uurimine organismist võetud eritistest (veri,
annaabi.ee 
