Radioaktiivsus ja tuumaenergia. (1)

Tuumafüüsika kui teadusharu sündis aastal 1896. Kui Prantsuse teadlane Henri Becquereli avastas juhuslikult radioaktiivsuse . Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades-  tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, praktiliselt võimatu on kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga, tekib oht, radioaktiivsele saastele, mis võib olla korduvalt kahjulikum kui CO2, eriti kui seda eraldub õhku ja muutub pilveks. Nagu, eespool mainitud kasutatakse, tuumaenergiat põhiliselt eneriga tootmiseks, sõjatööstuses ja meditsiinis, kuid lisaks sellele kasutatakse veel tuumaenergiat tuumkütuseks, Viimasel ajal on hakkanud kaaluma, esimese tuumajaama loomist väga suured uraan maagi kaevandajad Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid.

Kuidas tuumaenergia tekib?

1896. aastal kui Prantsuse teadlane Henri Bacquereli juhuslikult radioaktiivsuse avastas, märgates et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Pärast, mitmeid katseid sai ta teada, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile nagu valgus- või röntgenikiirtega ja kuna see ei sõltunud välistingimustest, vaid ainult uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks-radioaktiivsuseks, see nimi tuleb ladina keelest( radio + activus – kiirgustoime.) Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon , kus energia vabaneb soojusena. Seda kuumutatakse ja tekkinud auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga , põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude  tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke.

Mis on isotoop ja mis sellega tehakse?

Isotoop-Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Esimesi katseid radioaktiivsete isotoopidega hakati tegema 1935. aastal kui Frederic otsutas teha mõned katsed beetaradioaktiivsete isotoopide rakendamiseks bioloogilises uurimistöös ja meditsiinilises diagnostikas. Hiljem selgus, et curie katsed bioloogia ja meditsiini valdkonnas olid äärmiselt tähtsad ja viljakad ; need panid aluse radioaktiivsete isotoopide ülilaidaldasele rakendamisele paljude haiguste diagnoosimisel ja haigete ravimisel .[1]

Discovery Channel : Film by Thomas Johnson “ Battle of Chernobyl”

Discovery Channel: Film by Thomas Johnson “Battle of Chernobyl”