Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #1 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #2 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #3 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #4 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #5 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #6 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tatjana Balasova Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI

Kadrioru Saksa Gümnaasium JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI Referaat Nimi: Ann Mäekivi Klass 11.B Tallinn 2012 SISUKORD 1. Taastusravi...................................................................................................................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4

Kehaline kasvatus
thumbnail
8
odt

Hamstringlihaste vigastuste järgne ravi

etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse

Kehaline kasvatus ja sport
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................

Esmaabi
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi

Füsioterapeut
thumbnail
10
doc

ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL

Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade elektripõlengute ja esmaabi kohta elektritraumade korral. 3 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 1. ELEKTRIPÕLETUS Elektripõletus - naha või organi põletus, mis on põhjustatud elektrivoolust kehas või keha pinnal. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke.

Tööohutus ja tervishoid
thumbnail
16
ppt

PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT

ranget aseptikat haava ja selle ümbrust peaks kontrollima 1 kord 24 tunni jooksul. peab leidma aega, et ära kuulata tema mured ja hirmud ning andma lihtsaid ja selgeid vastuseid tema küsimustele. vajalik on suhelda ka patsiendi lähedastega. selgitada patsiendile, mis temaga hakkab toimuma peale operatsiooni järgmisel päeval külastab Teid füsioterapeut ja alustab liikumisravi sõltuvalt järelravi võimalustest võib järgneda kohe ka statsionaarne taastusravi http://www.artroos.ee/liikumisharjutuste-video/ http://www.artroos.ee/liikumisharjutuste-video/harjutused-polvele/#!video[artroos][0]/4/ Harjutusi pärast operatsiooni Harjutusi pärast operatsiooni Kasutatud kirjandus http://static.inimene.ee/index.php? disease=d&sisu=disease&did=612#Tekkepõhjused_ja_­ mehhanismid (külastuse aeg: 23.12.2013) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26257/Viig and_Karmen2012.pdf (külastuse aeg 25.12.2013) www.haigekassa

Meditsiin
thumbnail
12
doc

Esmaabi

ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:

Taastusravi alused
thumbnail
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus ­ punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad ­ hallitusseened tavalised inimesed ­ leegionääri haigus põllumajandus ­ kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate enn

PANGANDUS



Lisainfo

Põletuse mehhanismid, ennetamine , taastusravi
Referaat


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun