Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI (0)

1 HALB
Punktid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
füsioterapeudi õppekava
REFERAAT
PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI
Tatjana Balašova
õppejõud: Maarja Kärsin
Tartu 2009
SISUKORD
Selgitus .Ülevaade.........................................................................................................................lk3
Tekkepõhjused ja mehhanismid ...................................................................................................lk3
Sümptomid ehk avaldumine.........................................................................................................lk3
Diagnoosimine..............................................................................................................................lk4
Ravivõimalused............................................................................................................................lk4
Taastusravi....................................................................................................................................lk5
Külmaaplikatsioon.............................................................................................................. lk5
Magnetravi.......................................................................................................................... lk5
Liikumisravi........................................................................................................................ lk5
Valgusravi ........................................................................................................................... lk5
Surveriided.......................................................................................................................... lk5
Arm...............................................................................................................................................lk6
Ennetamine...................................................................................................................................lk6
Prognoos.......................................................................................................................................lk6
Kasutatud kirjandus......................................................................................................................lk7
SELGITUS
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi , harvem elektri või kemikaalide mõjust.
ÜLEVAADE
Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, nendest 2000 (40%) lastel.
Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevat osa kehapinnast. Lastel tekivad põletused sagedamini kuuma vedelikuga, täiskasvanutel lahtise tule hooletul käsitlemisel või muude õnnetuste tagajärjel. Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev.

Tekkepõhjused ja mehhanismid


Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku.
Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse.
Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid .
Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ( nekroos )ning tihke .
Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud).
Eriti leegipõletusega võib kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv hingamisteede kahjustus, mis halvemal juhul võib põhjustada hingamisteede tursumise ning hingamisseiskuse.

Sümptomid ehk avaldumine


  • Punetav nahk ja valu kahjustatud piirkonnas
  • Kiiresti tekkivad vesivillid
  • Valge või söestunud nahk
  • Laialdase või sügava põletuse korral tekib šokk: kahvatus, külm higine nahk,hingeldamine, kiire pulss, peapööritus, teadvuse kaotus.

Diagnoosimine


Põletuse diagnoosimisel selgitatakse põletuse suurus ning aste. Hingamisraskuste korral võidakse teostada hingamisteede vaatlus.

Ravivõimalused


Ravi sõltub põletuse suurusest ning astmest . Esmalt tuleb kannatanu toimetada turvalisse kohta, manustada hapnikku ning ettevaatlikult eemaldada põlenud riided.
Kontrollitakse hingamisteed ning üldseisund, tehakse valuvaigistav süst.
Pindmiste põletuste puhul, kui üldseisund on hea, korrastatakse haavad. See hõlmab kahjustatud naha eemaldamise, nahapinna puhastamise ning steriilse sidumise (tavaliselt hõbedat sisaldava salviga). Kui tegemist on teise astme põletusega ning see asub liigeste läheduses, võidakse jäse lahastada.Teise ning kolmanda astme põletuste puhul alustatakse koheselt ka antibiootikumravi et ennetada infektsiooni tekkimist. Haavasid tuleb siduda ning puhastada iga päev, mõnikord ka mitu korda päevas.
Raskes üldseisundis kannatanu vajab kiiret esmaabi. Tavaliselt kasutatakse juhitavat hingamist, asendatakse vedelikukadu veeni kaudu manustatavate lahustega ning teostatakse samuti haavakorrastus. Suured põletused võivad olla eluohtlikud, mistõttu sageli on vaja pikaajalist intensiivravi kogu organismi tasakaalu saavutamiseks.Lisaks tehakse süst teetanuse profülaktikaks.
Operatiivne ravi :
  • Kasutatakse vajadusel küpsel armil
  • Nihutusplastika meetod
  • Absoluutsed operatiivse ravi näidustused:
    • Liigeste funktsioonihäire
    • Raske deformatsioon
    • Armi haavandumine

TAASTUSRAVI
Külmaaplikatsioon
Lokaalne külmravi – ägedate liiges -lihaspõletike, värskete traumade ja põletuste raviks. Külm mõjutab otseselt raku retseptoreid ja valu väheneb. Kasutatakse spetsiaalseid geeliga täidetud pakikesi, mida hoitakse –12 kraadi juures ning asetatakse tekstiilümbrisesse mähituna haigele kohale 10 – 15 minutiks.
Magnetravi
Kasutatakse madalsageduslikku magnetvälja, mis avaldab kudedele toimet 4 – 5 cm sügavusele. Magnetravi parandab kudede verevarustus ja ainevahetust, vähendab turseid, kiirendab verevalumite imendumist, soodustab luumurdude paranemist. Kasutatakse troofiliste haavandite ja veenipõletike puhul, põletusvigastuste järgses ravis ja liiges- ning lihaspõletike ravis, perifeersete närvihaiguste ja krooniliste nahahaiguste ravimiseks.
Liikumisravi
Liikumisravi soovitatakse liigeshaiguste puhul ja traumade järgselt. Liikumisravi eesmärgiks on haiguslikest seisunditest paranemise kiirendamine ja saavutatu säilitamine. Oluline eesmärk on ka patsiendi enda aktiivne kaasamine raviprotsessi. Sama tähtis, kui harjutuste õige ja regulaarne sooritamine, on teadmine, et suurim osa paranemises on just inimese enda teha. Asendraviks on erinevad lahased.
Valgusravi
Valgusravi kaotab väsimuse, unisuse ja masendustunde. Häid tulemusi annab valgusravi nahahaiguste, valutava selja, liigestes ja pehmetes kudedes esinevate valude, peavalude ja lihaskrampide puhul. Kasutatakse buliimia, põletustraumade tagajärjel tekkinud haavade ning lamatiste raviks.
Surveriided
  • Valmistatakse individuaalselt
  • Rõhk 15mmHg, edasi 20-30mmHg
  • Kantakse 23 tundi ööpäevas
  • Armi verevarustus väheneb – naha elastsed koed kiud paigutuvad õigesse asendisse, pidurdub liigkasv
  • Kantakse 12-18 kuud, kontrollitakse iga 3 kuu tagant

ARM
  • Probleemideks armid ja kontraktuurid
  • Arm küpseb 1,5-2 aastat
  • 1 aasta jooksul on hüpertroofiline arm mõjutatav
  • Päikest põletusarmile mitte lasta
  • Surveriided – arm küpseb kiiremini.
  • Silikoonplaastrid – Mepiform. Contratubex geel , Lioton 1000 geel

Prognoos


Kergemad põletused (täiskasvanutel
Vasakule Paremale
PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #1 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #2 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #3 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #4 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #5 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #6 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tatjana Balasova Õppematerjali autor
Põletuse mehhanismid, ennetamine , taastusravi
Referaat

Sarnased õppematerjalid

PÕLETUS
52
doc

PÕLETUS

PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb:  termiline põletus;  keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit);  elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel;  elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui

Meditsiin
ESMAABI ÕPPEMATERJAL
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

Tunnus: liigeses tekib valu, tursub, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Liigeste vigastustesse suhtume samuti nagu luumurdudesse- kannatanu ootab talle kõige mugavamas asendis kiirabi. Esmaabiks sellistel puhkudel kasutame külma. 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED Lülisamba või vaagna vigastus võib tekkida sukeldumisel pea ees vastu veekogu põhja, autole tagantotsasõidul, kõrgusest seljalekukkumisel. Lülisamba vigastus on väga ohtlik, sest vigastada saab seljaaju, mille tagajärjeks on püsiv halvatus. Oluline pole lülisamba murd vaid lülisamba moodustatud luulises kanalis paiknev seljaaju kahjustuse võimalus. Lülisamba murdu pole võimalik diagnoosida väliolukorras Lülisamba murd · Lülisamba murd saab tekkida kui inimkehale toimib suur jõud

Esmaabi
Spaa sõnastik
21
doc

Spaa sõnastik

hõljub veepinnal. Veepinnal püsimiseks kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, kuid oluline on, et hõljumise ajal on kliendi kõrvad täidetud veega. Basseinis asuvatest helikõlaritest kuuleb klient spetsiaalset muusikat, mis mõjub rahustavalt ja on suurepärane stressimaandaja. Füsioteraapia - on kehalistel harjutustel, manuaalsetel võtetel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi, ultraheli-, magnet-, laser- ning elektriravi) baseeruv taastusravi osa, mille eesmärgiks on võimalikult ideaalilähedaselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi töö. Eesmärk on patsiendi võimalikult kiire ja efektiivne naasmine normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Fangoparafiin - suurepärane ravitoime on tagatud läbi iidsetel aegadel moodustunud meremuda (Posidonia tahvelkivi) ja probleemidevaba puhta parafiini koostoime. Kõrge soojusmahutavus ja termilise ülekande maht kindlustavad soojaravi tõhususe. Soojuse toimel

Turism
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................

Esmaabi
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi

Füsioterapeut



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun