Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsüstiline fibroos (0)

1 Hindamata
Punktid
Tsüstiline  fibroos  
Üldine 
 avastas  1938.  aastal  D.  H. 
Anderson
 ravi 
puudub, 
haigusest 
ei 
paraneta
 CF füsioterapeudiline abi  
Pärandamine 
• autosomaalne  retsessiivne  haigus
• üks retsessiivne geen mõlemalt 
vanemalt
https://en.wikipedia.org/wiki/Cystic_fibrosis#/media/File:Autorecessive.svg
Spetsiifiline 

CFTR  geen lokaliseerub  7q31.2  
( 7. kromosoomi suure õla 31. esimese piirkonna teises vöötmes)

 organism ei suuda toota täielikult funktsionaalset CFTR-valku

kahjustab peamiselt  hingamis - ja/või seedesüsteemi
https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCstiline_fibroos#/media/File:CFTR_gene_on_chromosome_7.svg
Võimalikud mõjud

  sitke  lima hingamiseteedes          kopsupõletikud, bronhiid

Kõhunääre disfunktsioon         kõhunäärmepõletik,  diabeet

 allergia ühe või mitme antibiootikumi vastu

Kopsude või südame siirdamine
Kasutatud allikad 

https://www.cff.org/What-is-CF/About-Cystic-Fibrosis/

https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/cystic-fibrosis/sympto m
s-causes/syc-20353700

https://www.youtube.com/watch?v=BhFpFiZumS0

https://www.youtube.com/watch?v=niXM2x9rqgk&t=568s 
 SUUR TÄNU KUULAMAST !

Keskmine eluiga tsüstilise fibroosi  haigetel  on algusaegade maksimumist 
(16 ea) tõusnud tänu laboratoorsete meetodite kättesaadavusele ning 
ravivõimalustele 37 (ja üle) eluaastani. 

Euroopa päritoluga meeste hulgas on see kõige sagedamini esinev 
autosomaalne retsessiivne haigus. Umbes iga 22 europiidse päritoluga 
inimene kannab ühte CF põhjustavat geenivarianti. Eestis hinnatakse 
tsüstilise fibroosi  sageduseks  umbes 1: 4500  kuni 1: 8000  elussünni 
kohta. (maailmas 1:2000)

Prantsusmaal kasutatakse tsüstilise fibroosi diagnoosimiseks ka nina 
epiteeli elektrolüütide tasakaalu mõõtmist. 

Diagnoosimisel võidakse lisaks haigusloole läbi viia ka mitmeid 
diagnostilisi meetmeid ja  teste : kopsuröntgen, kopsuvõimekuse testid, 
maksaensüümide taseme määramine, väljaheidete analüüs (ensüümide 
tuvastamiseks)

Hetkel on teada 1546 mutatsiooni (Eestis on leitud 16 erinevat 
mutatsiooni)

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldine
  • Pärandamine
  • Spetsiifiline
  • Võimalikud mõjud
  • Kasutatud allikad
  • SUUR TÄNU KUULAMAST !
Vasakule Paremale
Tsüstiline fibroos #1 Tsüstiline fibroos #2 Tsüstiline fibroos #3 Tsüstiline fibroos #4 Tsüstiline fibroos #5 Tsüstiline fibroos #6 Tsüstiline fibroos #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor _mar_ _vil_ Õppematerjali autor
Mis on?
Kuidas avaldub?
Haiguse tagajärjed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kordamisküsimused immunoloogia
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis  immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise 

immunoloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun