Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp S Ü Ü TES Ü S TEEM ID E V Õ R D LU S JA A N A LÜ Ü S Kasutusel olevad süütesüsteemide võrdlus: Transistorsüütesüsteem Elektrooniline süütesüsteem Digitaalne süütesüsteem Eriom adused Transistorsüütesüsteem: Vaakumregulaatoriga süütejaotur, süüteandur jaoturis Elektrooniline süütesüsteem: Süütejaotur ilma vaakumregulaatorita Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepooliliik Transistorsüütesüsteem: Silindriline Elektrooniline süütesüsteem: Silindriline Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis Transistorsüütesüsteem: 0,5Ω - 2,0Ω 8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk k...
Gaasipedaaliasendi järgi saab juhtplokk teate selle kohta, kuidas juht soovib mootorit käituvat. Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt , määrates klapi asendiga mootori tööoleku, s.t, kas tühikäigu, osalise koormuse, kiirenduse või mootoripidurduse. Signaaliväärtus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel. Selle alusel määrab juhtplokk kiirendamisel segu rikastuastme. Detonatsiooni andur Detonatsiooni andur aitab välitida mootoris detonatsiooni.Detonatsiooni anduri töö põhineb piezo elektrili efektil (sama efekt mida kasutatakse välgumihklis). Andur koosneb mootoriploki külge kinnitatud metall hülsist , anduri kerest ja nende külge kinnitatud piezo elemendist.Detonatsiooni korral tekib vibratsioon ,surub piezo elementi , mis tekitab detonatsiooni korral suuri pinge muutusi.Sellise singaali saamisel muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt hilisemaks
Ongi käes plahvatuse kolmas etapp, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniks nimetatakse lööklainet, mille kiirus on väga suur 1500...9000m/s, see oleneb lõhkeaine omadustest. Lõhkeaine liigid Lõhkeaineid jagatakse kolme põhilisse rühma. Esimese rühma moodustavad paiskavad ehk ballistilised lõhkeained, mille detonatsioonikiirus on tavaliselt alla 2000 m/s, näiteks püssirohud. Teise rühma moodustavad brisantlõhkeained , mille detonatsiooni kiirus kiirus on suhteliselt erinev 2000...9000 m/s. Kolmadasse rühma kuuluvad initsieerivad lõhkeained, neid nimetatakse ka primaarseteks etonaatoriteks. Initsieerivate detonatsiooni kiirus on vähemalt 5000 m/s ja neid kasutatakse põhiliselt brisantsete võ iballistiliste lõhkelaengute süütamiseks.
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik 20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur: Induktiivanduri graafik. Hallianduri graafik. Gaasiklapiohje andur: Õhukulu lugeja: Välisõhurõhuanduri graafik
Põlemiskambri seintelt peegeldunud detonatsioonilaine võib tekitada omakorda uue detonatsioonikolde. Kohalikud rõhu ja temperatuuri tõusud lagundavad kütust ja põlemissaadusi. Sellisel juhul nimetatakse põlemist detonatsiooniliseks, sest otsene detontsioonilaine, milles kulgevad erilised keemilised reaktsioonid, puudub. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Et kütus ei põle täielikult, suureneb kütusekulu. Detonatsiooni peamine oht seisneb järskudes rõhu ja temperatuuri tõusudes. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaanetihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad väntmehhanismi detailid. Detoneeriva mootori indikaatordiagramm on joonisel . Diagrammilt selgub, et hetkelised rohu tõusud tekivad pärast põlemise algust ja ei suurenda tema pindala, küll aga on rõhud normaalsest kõrgemad.
Kuumenedes õhk paisub ja sellest tekitataksegi turbiinis pneumaatilised jõud , mis omakorda panevad turbiini tööle, sellega kaasneb ka kompressori tööle minek (rõhutekitamine saab alguse). Tavatingimistes töötav turbo toodab umbes 0,7 bar´i rõhku. Vahejahuti( Intercooler, IC) - Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga), mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust. Peale selle väheneb ka detonatsiooni oht. Kõik mis vähendab sisselaskeõhu temperatuuri on ülelaadimisega mootoris suureks eeliseks, et tõsta võimsust. Joonis 1.
Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
küttesegu on väga lahja. See seletab miks GDI saab töödata kütteseguga mille suhe on 1:40 kergel koormusel. Mille küttesegu on isegi veel lahjem kui lahja põlemisega mootoritel. Tulemuseks täielikum põlemine on saavutatud. Rohkem jõudu? Mitsubishi GDI mootoril on erakorraliselt kõrge surveaste mille suhe on 12,5:1 see on vist suurim surveaste mis on kätte saadud bensiini mootorilt. Seetõttu on tekib rohkem jõudu. Kuidas saab hoida ära detonatsiooni nii suure surve all? Saladus on eelpihustus protsess. Kompressiooni ajal kuumutatud õhk külmutatakse kütte pihustamise tõttu, seega detonatsiooni võimalus väheneb dramaatiliselt. NOx Gaasid. Üks vähestest tagasilöökidest GDI mootoritel on kõrgendatud NOx saastatus aste. Õnneks leiutati katalüüsmuunduriga väljalaske torustik(summuti), et seda kompenseerida. Kuigi USA's ja paljudes teistes arengumaades ei saa katalüsaatorit kasutada, kuna kasutatakse
Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi viga. Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga. Tunnused: 5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult. 5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused: Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta
kaugemal on teine täht A-st, seda kvaliteetsem on õli. Õli tuleb vahetada vastavalt hooldus välbale, kuid vähemalt korra aastas. Ermeetilistes tingimustes säilib õli 3aastat, kuid karter ei ole ermeetiline. Õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksüdeerumise protsessi. Erinevaid õlisi ei tohi omavahel segada va. sünteetilised õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. Seda määratakse kas mootori (RON) või uurimis meetodil(MON). Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsiooni kindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv seda väiksem on detonatsiooni oht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks kuulda on heledat mettalset kloppimist. Mootori detailid võivad puruneda. Hõõgsüüde Võib ka kaasneda detonatsiooniga kuid reeglina on eraldi. Mootor kuumeneb üle kui süüde on hilisem, põlemiskamber tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid
ei võimalda sõidukit peatada, vihma või lumesaju korral ei tööta juhipoolne esiklaasipuhasti või autorongi haakeseade on rikkis. Bensiin Ottomootoris võib kasutada ainult valmistaja poolt ettenähtud (või astme võrra kõrgema oktaaniatvuga bensiini. Oktaaniarv 95, 98 jt iseloomustab bensiini detonatsioonikindlust, s.o. bensiini omadust mitte põhjustada mootoris plahvatuslikku ehk. detonatsioonpõlemist. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub mootor detoneerima. Detonatsiooni korral tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Detonatsiooni lõppemine on kuuldav heleda metalse kloppimise või pigem klõbinana. Pidev detoneerimine on ohtlik, sest mootori detailid võivad puruneda. Detonatsiooni aitab kõrvaldada mootori pöörlemissageduse tõstmine s.t madalama käigu sisselülitamine. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks kasutatakse keemilisi ühendeid, millest tuntuim on tetraetüülplii. Selle lisandiga bensiini nimetatakse etüülbensiiniks
takistus väheneb. Gaasipedaali asend Gaasipedaaliasendi andmete järgi saab juhtplokk teate selle kohta,kuidas juht soovib mootorit käivitada.Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt,määrates klapi asendiga mootori tööoleku,s.t,kas tühikäigu,osalise koormuse,kiirenduse või mootorpidurduse. Signaalivääratus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel.Selle alusel määrab juhtplokk kiirendamisel segu rikastusastme. Detonatsiooni andur Detonatsiooni andur aitab vältida mootoris detonatsiooni.Detonatsiooni anduri töö põhineb pieeso elektrilisel efektil.Andur koosneb mootoriploki külge kinnitatud metallhülsist,andurikerest ja nende vahele paigaldatud pieeso elemendist.Detonatsiooni korral tekkiv vibratsioon surub pieeso elementi,mis tekitab detonatsiooni korral suuri pingemuutusi.Sellise signaali saamisel muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt hilisemaks
BIOGEENNE TEKE Demetüleerimine ja dealküülimine Vastandprotsessid, kus orgaanilise rühmaga seotud metall või metalloid vabastatakse Näide ANTROPOGEENNE TEKE 1. Trinbutüültina kasutati laevavärvide koostises biotsiidina lahustudes palju püsivamad kui arvati settisid merepõhja ning imendusid merekarpidesse ja muudesse selgrootutesse 1. Tetraetüülplii kasutati bensiini lisandina detonatsiooni vastu sattus loodusesse ebapiisava põlemise või kütuselekete tulemusena biolagunemise tagajärjel formeerunud trimetüül ja etüültina leitud Alpi ja Gröönimaa lumest ning Prantsuse veinidest ANTROPOGEENNE TEKE 3. Närvigaasid Sisaldavad fosfori ja arseeni orgaanilisi ühendeid Konteinerite leke ja terrorismi oht (sariin) 4. Põllumajandus Arseenorgaanilist ühendit roxarsone kasutatakse
mis võib olla esile kutsutud erinevatest põhjustest nagu kõrge rõhu ja temperatuuri toimel tekkinud ebapüsivad ühendid jt. Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid. Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile, kepsule ja väntvõllile. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaane tihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad värntmehhanismi detailid. Kuna põlemissegu ei põle täielikult, suureneb mootoribensiini kulu ja mootoriõli kulu aurustumise tõttu. 20. Ottomootorites detonatsiooni põhjustavad ja soodustavad tegurid: 1. mootori konstruktiivsed (surve aste, pikk kolvi käik, silindri suur läbimõõt, silindrite arv, põlemiskambri kuju jne), 2
sisselaskekollektoris paiknema mahtu reguleeriv seguklapp. Sissepritsesüsteemide kasutamise eelised ja puudused Sissepritsesüsteemide eelised 1) suureneb sisselaske kanalite läbimõõt, seetõttu väheneb ja kasvab; 2) kaob karburaatori jäätumise probleem, seega puudub sisselasketorustiku eelsoojendamise vajadus; 3) sisselaskeprotsessi ei mõjuta õhulaine võnkumised sisselasketorustikus; 4) alaneb küttesegu üldtemperatuur, mistõttu väheneb detonatsiooni ja hõõgsüüte oht; 5) väheneb kütuse kulu ja põlemata süsivesinike eraldumine; 6) vähenevad küttesegu kaod seoses kütuse väiksema väljapuhumisega; 7) gaasivahetusprotsess ei vaja nii suuri ülekattenurki sest sissepritse jätkub ka, kui väljalaskeklapp on kinni; 8) optimeeritud parameetritega sisselaskekanal võimaldab juhtida laadimisprotsessi ja selle abil reguleerida vajatavat efektiivvõimsust;
sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate markidega, ongi võitlus detonatsiooni vältimisega, erineva surveastmega mootorites. (soovimatu) Hõõgsüüde tekkib kütusesegu ise-eneslikul süttimisel silindris, hõõguvatest (tahma)osadest, võivad hõõguda teravad servad vms. Vanematel mootoritel, millel puudub el. klapp mis sulgeb kütusevoolu karburaatorisse, süüte väljalülitamisel, võib mootor süüte väljalülimisel tuksuma jäädagi.
aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Kütteväärtus on üsna kõrge - 43,5-46,0 MJ/kg. Kütteväärtus on kütuseid iseloomustav suurus, mis näitab, kui palju energiat saadakse mingi kindla kütuseühiku kohta põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Nafta põhifraktsioonid: Küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Oktaaniarv iseloomustab: kütuse detonatsiooni kindlust. Oktaaniarv on suurus, millega mõõdetakse autobensiini plahvatuskindlust, s.o võimet isesüttimisele vastu seista.Detonatsioon- kõrge rõhu juures võib küttesegu liiga kiiresti põlema minna ja põlemine asendub pahvatusega. selle korral on mootoris kuulda klirisevat klõrinat ehk nn kloppimist.Mootorile on detonatsioon ohtlik, põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist ja lisaks langeb mootori võimsus ja kütuse kulu suureneb.
transpordi veres hapnikku edasi. Eelkõige avaldab aniliin kahjulikku mõju kesknärvisüsteemile. Kuigi aniliin on väga nõrk alus, moodustab ta hapetega siiski ammooniumsoolasid. Kasutamine Aniliin on tähtis keemiatööstuse tooraine. Aniliinist toodetakse aniliinvärve nii tekstiili kui ka naha värvimiseks, valmistatakse ravimeid, lõhke ja lõhnaaineid, plastmassi, fotoilmuteid, teda kasutatakse veel kummi vulkaniseerimisel ja bensiini detonatsiooni kindluse suurendamiseks. Aminohapped Leidumine Aminohapped on looduses kõige levinumad aminoühendid. Neid leidub kõigis elusorganismides ja nad kuuluvad nii inimese toidu ja loomasööda koostisesse. Füüsikalised omadused Aminohapped on värvitud, kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes ühendites. Aminohapped sulavad kõrgel temperatuuril, kusjuures tavaliselt nad seejuures lagunevad. Keemilised omadused
põlemiskambris ja selle põlemise efektiivsust. Kolvi ülemise pinna kuju järgi jagatakse kolvid flat top (lamedad), domed (kolvipind on kumer) ja dished (kolvipind on nõgus). Klobide puhul on oluline osa ka kolvirõngastel, mille eesmärgiks on tagada, et kolb silindris tihedalt liiguks ja küttesegu põlemisel tekkiv surve ei läheks kolvist mööda karterisse ja et õli alt ei tungiks põlemiskambrisse, mis põhjustaks detonatsiooni. Kolvirõngaid on tavaliselt kakskolm, ülemine on surverõngas, mille pealmiseks ülesandeks on põlevate gaaside survet ülalpool kolbi hoida ja alumine on õlirõngas, mille eesmärgiks on õli allpool kolbi hoida. Võimalik keskmine rõngas täidab mõlemat ülesannet. Tuntuimad kolvivalmistajad on Ross, Wiseco, J&E, TRW, Aries, Keith Black (KB) Surveaste Nagu öeldud, sõltub kolvist surveaste, mis omakorda mõjutab mootori võimsust ja kasutatavalt
Väike viskoossus ei taga kütuse pumpade ja pihustite osade küllaldast määrimist, mis põhjustab nende enneaegset kulumist. Kütuse viskoossus oleneb temperatuurist, mida madalam temperatuur, seda suurem viskoossus. Bensiin Kasutatakse karburaatorite ja pritse mootorite kütteks. Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik, kahjuliku lisandina sisaldab väävlit. Bensiini tähtsaim kvaliteedi näitaja on detonatsiooni kindlus mida iseloomustab oktaaniarv. Mida suurem on oktaanarv seda suurem on detonatsiooni kindlus. Detonatsioon Kütuse ülikiire põlemine kuni 2000m/s. Tavaline kuni 30m/s. Detonatsiooniga kaasneb kloppimine, mootori ülekuumenemine, musta suitsu väljumine sumbutajast, detonatsioon põhjustab kolbide ja väljalaske klappide põlemist ja purunemist. Bensiini detonatsiooni kindlust saab tõsta lisandite kasutamisega. Bensiini stabiilsus iseloomustab teda kestva säilitamise seisukohalt.
Kütused : Bensiine määratletakse oktaani arvu järgi . Diisel kütused vastavalt aastaajale. On olemas etüleeritud ja etüleerimata bensiinid . Etüleeritud bensiin on värvitud ja seda ei tohi kasutada katalüsaatoriga autodel. Etüleerimata bensiin on värvimata ja on ette nähtud kasutamiseks katalüsaatoriga autodel. Madalama oktaaniarvuga kütuse kasutamine võib : - kahjustada mootorit - põhjustada detonatsiooni Madalama oktaaniarvuga küt. kas. ei mõju mootori käivitamisele ega mootori töötamisele tühikäigul. NB Autole vajalik varustus : - ohukolrnnurk - pakiruumis - tulekustuti - salongis - apteek - salongis - tõkiskingad - pakiruumis 5 JUHTUMIT , KUI SÕITU JÄTKATA EI TOHI. Pidur ei ole töövõimeline ,(sh.käsipidur) Rool ei ole töövõimeline .
jäätub. Selle vältimiseks kasutatakse sageli õhu või karburaatori eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni tekkimise ohuga. Juhul, kui õhk kuumendatakse ette enne komprimeerimist, saavutab see surveprotsessis sellise temperatuuri väärtuse, mis võib esile kutsuda jäigema põlemise kui tavaliselt. Jäätumise probleem on seotud ainult karburaatormootoritega, mitte sissepritsesüsteeme omavate mootoritega. Karburaatori jäätumisega analoogiline situatsioon võib tekkida sissepritsemootoril siis,
Klass 1. Lõhkematerjaliseadus defineerib järgmised mõisted: Lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Pürotehniline toode on toode, mis on mõeldud kuumuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil ja mis sisaldab lõhkeainet või pürotehnilist ainet. Pürotehniline aine on aine või ainete segu, mis on mõeldud tekitama
suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust (näiteks 2,2,3 – trimetüülbutaanil). On ka tõstetud mitmesuguste hapnikuühendite, näiteks eetrite või nitrometaani lisamise asemel. Mootorikütusena on proovitud ka alkohole, näiteks etanooli, aga see tuleb kõne alla ainult troopikamaades, kus suhkruroo jäätmetest toodetav etanool on väga odav. On lisatus 2,2,4 – trimetüülpentaani (tehnikas nimetatakse isooktaaniks). Väga väikse detonatsiooni kindlusega on ka heptaan. Diiselmootori tööpõhimõte. Diisli puhul peab õhku niipalju kokku suruma, et see kuumeneks temperatuurini, mille puhul sinna pritsitav kütus süttiks ise. Käivitamise kergendamiseks kasutatakse kas õhu eelsoojendamist või eelsüüte küünlaid, nende otsad asuvad silindris ja käivitamisel kuumendatakse hõõgumiseni, käivitamisel süütab kütuse hõõguv küünlaots. On võimalik ka ilma nende abinõudeta läbi ajada (nõuab
Bensiin on naftasaadus mis koosenb mitmesugustest süsivenikest ja põleb aurustunud olekus. Bensiini tihedus on 680 -780 kg/m3 . Koostis sõltub töötlemise viisist ja lähtenaftast. Mootori käivituvuse huvied on oluline, et aurustumine algaks parajalt madalal temperatuuril. Tähtsaim bensiinile esitatav nõue on detonatsioonikindlus. Harilikul põlemisel liigub bensiinileek kiirusega mõnikümmens meetrit sekundis, kusjuures rõhk silindris muutub sujuvalt. Detonatsiooni korral on aga tegemist plahvatusega, leegi liikumise kiirus ületab helikiiruse. Selle tagajärjel võin mootor tõiselt kahjustada saada. 3.2 Diislikütus on naftasaadus mis on enamasti läbipaistva või kollaka värvusega. Diisel pihustub ja süttib kergelt. Täpselt seda nõuabki diiselmootor. Diislikütuse üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid on väävlisisaldus. Suur väävlisisaldus kahjustab mootorit. Alates 1975. aastast on keelatud müüa
selle otse mootorisse. mingi various illustration Keskosa (Cartridge) Keskosa on turbolaaduri tsentraalne osa, mis "majutab" laaduri laagreid. Seal on mitmed kanalid laagrite õlitamiseks ning mõned veetaskud vesijahutuse tarbeks. Vahejahuti ( Intercooler, IC) Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga) mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust. Peale selle väheneb ka detonatsiooni oht. Kõik mis vähendab sisselaskeõhu temperatuuri on ülelaadimisega mootoris suureks eeliseks! illustratsioon . Turbo hilinemine ( Turbo Lag)
töötab elektromagnetiliste signaalide saatmise põhimõttel. Samuti kasutatakse halli andureid igasuguste võllide ja rataste pöörleissageduse teadasaamiseks. Suurtel kiirustel annab täpsema tulemuse just nimelt halli efektiga andurid, kui vanamoodsad mehaanilised kontkat-tüüpi katkestid. Halli andurit kasutatakse samuti süütemomendi kalkuleerimiseks. 8 Detonatsioonianduri(joonis 1.3) ülesandeks on mootori detonatsiooni (hüppeline rõhu ja temperatuuri tõus) vältimine. Anduri töö põhineb piesoelektrilisel efektil kus mehaaniline energia muudetakse elektrienergiaks (suure sagedusega vahelduvpingeks). Detonatsiooni puhul esineb tunduvalt suurem vibratsioon. Detonatsioonianduri signaali puudumisel muudab juhtplokk süütehetke u. 10...15° hilisemaks kui ideaalväärtus(avariireziim). Nukkvõlli asendi andur. Sellelt andurilt võetakse signaal tahhomeetrile, mis näitab ära
Kolvi ülemise pinna kuju järgi jagatakse kolvid flat-top (lamedad), domed (kolvipind on kumer) ja dished (kolvipind on nõgus). 20 Klobide puhul on oluline osa ka kolvirõngastel, mille eesmärgiks on tagada, et kolb silindris tihedalt liiguks ja küttesegu põlemisel tekkiv surve ei läheks kolvist mööda karterisse ja et õli alt ei tungiks põlemiskambrisse, mis põhjustaks detonatsiooni. Kolvirõngaid on tavaliselt kaks-kolm, ülemine on surverõngas, mille pealmiseks ülesandeks on põlevate gaaside survet ülalpool kolbi hoida ja alumine on õlirõngas, mille eesmärgiks on õli allpool kolbi hoida. Võimalik keskmine rõngas täidab mõlemat ülesannet. Tuntuimad kolvivalmistajad on Ross, Wiseco, J&E, TRW, Aries, Keith Black (KB) Surveaste Nagu öeldud, sõltub kolvist surveaste, mis omakorda mõjutab mootori võimsust ja
puhastusvahend, mootori sisepesuvedelik jpm.11 Omadused Lukusula sulatab lahti ning õlitab kinnikülmunud lukusüdamikud, kaitseb lukuosasid korrosiooni eest.11 Diiselkütuse lisand parandab kütuse põlemisomadusi, tagab mootori ühtlase häireteta töö, pikendab mootori tööiga ning vähendab kütusekulu.11 Sissepritse puhastaja lahustab kütusepaagi põhja tekkinud sette, vähendab kütusekulu, parendab oktaanarvu, vähendab detonatsiooni ja mootori kloppimist ning kaitseb rooste ja korrosiooni eest.11 Silikoonõli on kaitse- ja määrdeõli metall-, plast-, kummi- ja puitpindadele, mis väldib sõidukite uksetihendite kinnikülmumist talvel ning kaitseb pragunemise eest suvel.11 Universaalõli kaitseb vee, niiskuse, hapniku, korrosiooni ja rooste eest, kergendab kinniroostetanud poltide ja mutrite lahtivõtmist.11 Bensiinilisand puhastab toitesüsteemi, parendab kütuse põlemisomadusi, vähendab
õhku. 1930 aastatel võttis GMC selle kasutusele oma diiselmootorites, et aidata heitgaase silindrist välja puhuda. Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'ndatest on massiliselt kasutusel. Teadupärast on mootor õhupump. Mida rohkem sealt õhku läbi käib, seda rohkem saab ka kütust põletada, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja võimsust. Vabalthingav mootor peab õhku imema, ülelaadimisega mootoril surutakse aga see silindrisse oluliselt suuremas koguses.
siis kepsu kaudu väntvõllile edasi annab. Kolvid on valmistatud alumiiniumisulamist. Levinuimad on valatud kolvid, kuid suurte võimsuste korral, eriti nitro ja ülelaadimisega, osutuvad vajalikuks (sepistatud) kolvid. Klobide puhul on oluline osa ka kolvirõngastel, mille eesmärgiks on tagada, et kolb silindris tihedalt liiguks ja küttesegu põlemisel tekkiv surve ei läheks kolvist mööda karterisse ja et õli alt ei tungiks põlemiskambrisse, mis põhjustaks detonatsiooni. Kolvirõngaid on tavaliselt kaks-kolm, ülemine on surverõngas, mille pealmiseks ülesandeks on põlevate gaaside survet 9 ülalpool kolbi hoida ja alumine on õlirõngas, mille eesmärgiks on õli allpool kolbi hoida. Võimalik keskmine rõngas täidab mõlemat ülesannet. Tuntuimad kolvivalmistajad on Ross, Wiseco, J&E, TRW, Aries, Keith Black (KB) Surveaste
Siin võetakse 50mml kütust, mis on 100°F – ni üles soendatud ja lastakse sellel kütusel läbivoolata viskoosusmeetrist, ning mõõdetakse selleks kulunud aeg sekundites. Redwoodi tähis R1 SAYBOLT SKAALA Siin võetakse 60mml kütust ja mõõdetakse läbivool aeg sekundites .Tähis Su Kui meil on teada kütusemargi viskoosus mingil temperatuuril mingi skaala järgi siis kasutades tabeleid või nomogrammi võime teisaldada kütust teise skaalasse (teise mõõtesüsteemi) ümber. DETONATSIOONI KINDLUS So leegi levimiskiirus küttesegus mootorisilindris. ● SPM silindrites jääb see arv vahemikku 2000 – 3000 m/sek ● Lõhkeainetes jääb see arv vahemikku 7000 – 8000 m/sek Normaalsel põlemisel levib leek silindris 20 m/sek ja seda nimetatakse teoreetiliseks põlemiseks. Sellise plahvatusliku põlemise kutsub esile mitte vastav kütuse temperatuur ja rõhhu suhe. Sellisel kütuse põlemisel tõusevad väga järsult
Kui neljataktiline mootor töötaab kuuldavalt ebaühtlaselt, siis kulutab ta kütust kuni 30% rohkem. Mittetöötavas silindris põlemata jäävast küttesegust eralduv bensiin halvendab silindriseinte määrimist. Mootori ebaühtlane töö põhjustab vibratsiooni ja kahjustab kogu mootoriga käitatavat masinat. Küttesegu süütamine peab toimuma õigel hetkel. Hiline süütamine põhjustab kütuse ülekulu ning mootori võimsuse langust, liig varane aga detonatsiooni mootori silindris. Pidev detonatsioon kahjustab kõigepealt kolbi ja pikemal mõjumisel põhjustab selle purunemise. Süütesüsteemi arengus saab eristada mitut etappi. Esimene etapp oli magneetosüütesüsteem, mis koosnes magneetost, jaoturist, süüteküünaldest ja kõrgepingejuhtmetest. Teine etapp oli lihtsüütesüsteem: Kasutusele võeti aku, katkestijaotur ja alalisvoolugeneraaator. See süsteem on oma ehituselt lihtne ja leiab kasutamist veel tänapäevalgi
granulatsioonile. Selleks piserdatakse sulamit külma õhuvoolu granulatsiooni tornis. Tekkinud graanulid jahutatakse külma õhuga trummeljahutis ning sõelutakse ja pakitakse.NH4NO3 on ka oluline komponent nn. "ohutute" lõhkeainete koostises, kus teda kasutatakse koos tugevajõulise primaarse lõhkeainega, trinitrotolueeniga (TNT) nime all amatool. Tugev primaarne lõhkeaine või kuumutamine orgaanilise ainejuuresolekul kutsub esile ammooniumnitraadi detonatsiooni, mis levib suure kiiruse ja jõuga: 2NH4NO3 2N2 + 4H2O + O2Väiksem, aga oluline ammooniumnitraadi kasutusvaldkond on anesteetilise oksiidi N2O tootmine. Kuumutades puhast (99,5%) NH4NO3 temperatuurini 200-260°C tekib naerugaas, mis on tuimestava toimega: NH4NO3 N2O + 2 H2O (NaNO3) Suured looduslikud lademed on Tsiili rannikul mägedes, 8-65 km laiade ja 0,3- 1,3 m paksude kihtidena, mis tekkinud merelindude ekskrementidest. Sellest kihist saab veega leostamise ja järgneva
puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi. Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Kuulda on heledat metalset kloppimist.(klõbinat) Mootoridetailid võivad puruneda. Hõõgsüüde vüib kaasneda detonatsiooniga, kuid reeglina siiski eraldi. Mootor kuumeneb üle, kui süüde on hilisem, põlemiskamber on tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi peale süüte väljalülitamist.
katavad ning isoleerivad tulekolde Freoonid- kasutatakse külmutusmasinates, nt. Külmikutes soojust neelava ainena. Biogaas:Kui orgaanilist massi, näiteks majapidamisjäätmeid või sõnnikut kääritada hermeetilises anumas, nn metaanitankis, saadakse biogaas. Paljudes maades kasutatakse biogaasi majapidamiskütusena. Käärimisjääk säilitab endas kõik kasulikud elemendid ja on seetõttu hea põlluväetisena. Oktaaniarv: Iseloomustab kütuse detonatsioonikindlust. Väga väikese detonatsiooni kindlusega on heptaan, väga kõrge det. Kindlusega on 2,2,4 trimetüülpentaan e. isooktaan 4. Sigma side on keemiline side, mille puhul on aatomiorbitaalide kattumine maksimaalne aatomituumi ühendaval mõttelisel sirgel. -side tekib p-orbitaalide kattumisel kahel pool aatomituumi ühendavat mõttelist sirget. See on nõrgem kui sigma side, kaksikside tervikuna on püsivam, kuid suurema reaktsioonivõimega. Sp3-hübridisatsioon- 4 hübriidset orbitaali
eelsoojendama. Piiritus, etanool Piiritus põleb sisepõlemismootoris põhimõtteliselt samamoodi, kui bensiin või gaas. Kuid piiritus on agressiivne kemikaal ja bensiini jaoks mõeldud mootor ei töötaks kuigi kaua, üles ütleksid kõigepealt kummidetailid ja tihendid, siis aga ka metall. Korrosioonitekitajana on etanool bensiinist hoopis aktiivsem. Piirituse oktaanarv on kõrgem kui bensiinil, seega võib kütusesegu detonatsiooni kartmata tugevamini kokku suruda ja seda mahub silindreisse enam. Samas kaasneb sellega ka kolmandiku võrra suurem kütusekulu. Piiritusekütuse tootmise puhul on vajalik veel tehnoloogiat täiendada, et masstootmises saavutada bensiiniga võrdne hind tarbijale. Korrosiooni tekitavate kütuste puhul tuleb kasutada korrosioonikindlaid pinnakatteid või materjale. Alkoholid korrodeerivad tsingi- ja magneesiumisulameid,
Detonatsioonikindlust hinnatakse leppeliselt oktaaniarvuga. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub töösegu detoneerimisele. Kui kokkusurutud töösegu põleb normaaltingimustes kiirusega 20…25 m/s, siis ebaõige bensiini kasutamisel võib töösegu põlemine toimuda kiirusega kuni 2000 m/s – plahvatuslikult, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniline põlemine mõjub väga kahjulikult mootorile ja suurendab mootori kulumist. Detonatsiooni tunnused on löögid mootoris, selle ülekuumenemine ja summutist väljuv must suits. Detonatsiooni korral suureneb hõõrduvate detailide kulumine, võib esineda nende purunemist. Samal ajal tekib silindri ja silindripea, süüteküünla ja süüteküünlaelektroodide ning kolvipõhja ülekuumenemine, sest soojuse kiire juurdekasvu tõttu ei jõua detailid liigset soojushulka nii kiiresti ümbritsevasse keskkonda ära anda. Mootori
ka hallituste vastu. Fenoole sisaldavad turba samblad. Mürgine aine. Nitrobenseen, valmistatakse lõhkeaineid. aminobenseen, kasutatakse musta värvi saamiseks. Page 19 bensue hape,Tuntud E aine, maitse ja värvi säilitamiseks. Benseeni kasutatakse bensiini sees mootori detonatsiooni kinsdluse suurenemiseks. Kordamine KTks KT2. Orgaaniline keemia. Sõnasta mõisted: Alkoholid, aldehüüdid, karboksüül happed, estrid. Benseeni teisendid, kirjiuta struktuur valemid Iseloomusta antud aineid: Metanool, etanool, metanaal, etanaal, metaanhape (sipelghape),etaan hape (äädik hape), 100% on jää moodi. Määra aine klass ja anna ainele nimi NB! C6H6 algavad areenid. C5H11OH pentanool. CHO aldehüüdid
Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml.Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C Detonatsioonikindlus Detonatsiooni all mõistetakse küttesegu ülikiiret, plahvatuslikku põlemist. Detonatsiooni korral levib põlemine küttesegus kiirusega 1500... ...2500 m/s (normaalne 20...40 m/s) ja põhjustab väga järsu rõhu tõusu. See suurendab mootori kulumist ja võib esile kutsuda väntmehhanismi detailide purunemise. Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente
Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml.Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C Detonatsioonikindlus Detonatsiooni all mõistetakse küttesegu ülikiiret, plahvatuslikku põlemist. Detonatsiooni korral levib põlemine küttesegus kiirusega 1500... ...2500 m/s (normaalne 20...40 m/s) ja põhjustab väga järsu rõhu tõusu. See suurendab mootori kulumist ja võib esile kutsuda väntmehhanismi detailide purunemise. Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente
Liitlõhkeained on mitme keemilise ühendi plahvatavad segud (näiteks plastilised lõhkeained, püssirohud, ammoniidid ja dünamiidid). Kasutusotstarbe järgi jagunevad lõhkeained vastavalt oma omadustele initsieerivateks, brisantseteks ja paiskavateks lõhkeaineteks [11]. Initsieerivad lõhkeained on igasuguse välise mõjutuse suhtes äärmiselt suure tundlikkusega. Nende plahvatus kutsub juba väikeste koguste juures esile brisantsete lõhkeainete detonatsiooni. Seoses äärmiselt kõrge tundlikkuse ning suhteliselt madala brisantsuse ja töövõimega kasutatakse neid ainult initsieerimisvahendite (detonaatorid, tongid jne) valmistamiseks. Lõhketöödel laengute valmistamiseks kasutamiseks on need lõhkeained oma suure tundlikkuse tõttu liiga ohtlikud [11]. 7 Brisantsed lõhkeained on oluliselt võimsamad (nende brisantsus ja töövõime on
kasutada ideaalselt efektiivne kompressor. Miks temperatuuri tõus paha on? Kahel põhjusel esiteks tähendab õhu kõrgem temperatuur seda, et sama (ülelaade)rõhu juures on õhk hõredam. Iga liiter õhku, mis mootorisse jõuab, kaalub vähem ja selles on vähem kütuse põletamiseks vajalikku hapnikku järelikult kahaneb võimsuspotentsiaal. Teiseks kasvab koos temperatuuri tõusuga detonatsiooni tõenäosus, mis ongi peamiseks piiravaks teguriks ülelaaderõhu ja võimsuse tõstmisel. Erinevad kompressoritüübid kuumutavad õhku erineval määral. Toodud graafikul näitab kõige alumine sinine joon 20kraadise sissetuleva õhu soojenemise väikseimat teoreetiliselt võimalikku määra vastavalt ülelaaderõhu kasvamisele. Kahjuks pole turbo ega ka ükski teine kasutuses olev
korral karburaator jäätub. Selle vältimiseks kasutatakse sageli õhu või karburaatori eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni tekkimise ohuga. Juhul, kui õhk kuumendatakse ette enne komprimeerimist, saavutab see surveprotsessis sellise temperatuuri väärtuse, mis võib esile kutsuda jäigema põlemise kui tavaliselt. Jäätumise probleem on seotud ainult karburaatormootoritega, mitte sissepritsesüsteeme omavate mootoritega. Karburaatori jäätumisega analoogiline situatsioon võib tekkida sissepritsemootoril siis, kui lennatakse jäävihmas või läbi ülejahtunud pilvede, kus jää võib
katalüsaator kaotab oma aktiivsuse kiiresti kui nende (TNT) nime all amatool. Tugev primaarne lõhkeaine või väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust temperatuur tõuseb üle520°C. Ta passiveerub ka kontakti kuumutamine orgaanilise ainejuuresolekul kutsub esile väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse korral vase, fosfori, arseeni ja CO-ga. Ammoniaagi ammooniumnitraadi detonatsiooni, mis levib suure kiiruse ja ära boileris 3 auru tootmiseks ning seejärel siseneb tootmine koosneb 6 astmest jõuga: 2NH4NO3 2N2 + 4H2O + O2Väiksem, aga oluline ta katalüütilise oksüdatsiooni kolonni 5. Kolonni esimese 6. Ammoniaagi Tehnoloogilised skeemid· Sünteesgaasi ammooniumnitraadi kasutusvaldkond on anesteetilise
Surve astme suurendamisel suureneb TD keha temp. komp. protsessi 1-2 lõppus (punktis 2). Komp. astme epsiloni ja K -1 T2 v1 = = K -1 T1 v2 T2 = T1 K -1 Kui temp. T2 ületab mingi teatud etteantud piirilise temp, siis toimub küttuse isesüttimine ja see viib järsult alla mootori kasuteguri. On määratud kasutama kütuse omadusega ja see kompresatsiooni aste piiriline väärtus mille juures veel isesütimist veel ei toimu on samal ajal ka määratud detonatsiooni. Isobaarse põlemisega sisepõlemisega mootori ringprotsess e. diiseli ringprotsess Selle ringprotsessi alusel nim. aglase käiguga diisliteks või siis kompressor diisel mootor. Kasutatakse raskevedelkütuseid ehk diiselkütuseid kusjuures diiselmootoritel surveaste valitakse selline et toimuks küttuse isesüttimine kusjuures komp. õhku ja õhu temp. peab ületama kütuse isesüttimise temp. Küttus pihustatakse sisse neumaatiliste pihustitega e. õhujoaga ja selleks on vaja kompressorit
andes kuuma, valge sähvatuse, millest ka tema nimi. Üsnagi kallis - 11 USD ringis maksab nael. Müüakse maagiapoodides ja teatrivarustusega kauplevates ärides. 2.0.6. AMMOONIUMNITRAAT. Ammooniumnitraat on tugev lõhkeaine, leides tihti kasutust kui kaubanduslik "turvalõhkeaine". Ta on väga püsiv ning tikuga raskesti süüdatav. Süttib vaid juhul, kui põlev tikk teda oma punaselt hõõguva otsaga puudutab. Detoneerub samuti raskelt (detonatsiooni fenomeniga puutume kokku hiljem) vajades tugevat lööklainet, et võimsalt plahvatada. Tundlikkuse tõstmiseks segatakse vahel väikese hulga nitroglütseriiniga. Ammooniumnitraati kasutatakse "Cold Paks" ja "Instant Cold" rohtudes, ta on enamikes apteekides saadaval. "Cold Paks" koosneb veekotist, mis on omakorda pakitud teise plastkotti, mis sisaldab ammooniumnitraati. Ammooniumnitraadi kättesaamiseks tuleb lihtsalt välimise koti ots maha lõigata, veekott välja visata ning
Süsteemi töörõhk jääb vahemikku 3,3-3,8 bar. 1.7. Mootori juhtimine Mootori juhtimise korraldamiseks on üheks kõige tähtsamaks osaks mootori juhtplokk, see saab mootori anduritelt signaali, töötleb need ja annab vajalikke korraldusi täiturmehhanismidele. Juhtplokk paikneb antud juhul mootoriruumis. Mootori tööks vajalikud anduriteks on nukkvõlli asendi andurid, väntvõlli pöörlemissageduse andur, õhu temperatuuri andur, jahutusvedeliku temperatuuri andur, detonatsiooni andur, heitgaaside jääkhapniku sisalduse andurid, atmosfääri rõhu andur, õlirõhu andur, sisselaske torustiku rõhu andur. Mootori tööks vajakud täiturid on elektrilise ajamiga seguklapp, kütusepihustid, tühikäigu regulaator, õhukulu regulaator, VTC solenoidklapp, VTEC solenoidklapp. Joonis 2. K24A3 andurite ja täiturite asetus 14 2
värvusetu, kergkeev (35,7ºC), terava lõhnaga väga mürgine vedelik Vesilahustes püsiv nõrk hape (veidi nõrgem etaanhappest) Soolad asiidid N3- – happejääk Kergmetallide asiidid üldiselt hästi lahustuvad, üsna püsivad toatemperatuuril NaN3 saadakse N2O laskmisel läbi sula naatriumamiidi: t NaNH2 + N2O → NaN3 + H2O Raskmetallide, eriti Pb ja Ag asiidid plahvatavad kergesti löögist ja kuumutamisel; plahvatus tekitab detonatsiooni. On tuntud ka plahvatusohtlikud halogeenide asiidid. Laialdasem kasutamine – pliiasiid Pb(N3)2 [sütikutes] 3.14.3.2. Ühendid vesiniku ja hapnikuga Hüdroksüülamiin NH2OH saadakse HNO3 elektrokeemilisel redutseerimisel Pb-katoodil (tuntakse ka teisi meetodeid) H ― O ― NO2 + 6H+ + 6e → HO ― NH2 + 2H2O Happelises keskkonnas oksüdeerija, leeliselises redutseerija - lahus leeliseline - plahvatab kuumutamisel
annaabi.ee 
