Valgamaa Kutseõppekeskus
AT-14
Andri Põldsepp
S Ü Ü TES Ü S TEEM ID E
V Õ R D LU S JA A N A LÜ Ü S
Kasutusel olevad süütesüsteemide
võrdlus:
Transistorsüütesüsteem
Elektrooniline süütesüsteem
Digitaalne süütesüsteem
Eriom adused
Transistorsüütesüsteem:
Vaakumregulaatoriga süütejaotur,
süüteandur jaoturis
Elektrooniline süütesüsteem:
Süütejaotur ilma vaakumregulaatorita
Digitaalne süütesüsteem:
Ühesilindripool; Kahesilindripool
Süütepooli liik
Transistorsüütesüsteem:
Silindriline
Elektrooniline süütesüsteem:
Silindriline
Digitaalne süütesüsteem:
Ühesilindripool; Kahesilindripool
Süütepooli takistus: prim aar- ja
sekundaarm ähis
Transistorsüütesüsteem:
0,5Ω - 2,0Ω
8 kΩ - 19kΩ
Elektrooniline süütesüsteem:
0,5 – 2,0 Ω
8 k Ω - 19k Ω
Digitaalne süütesüsteem:
0,3 Ω- 1 Ω
8k Ω - 15k Ω
Prim aarvooluringi lülitam ine
Transistorsüütesüsteem:
Transistorlüliti; süütejuhtplokk koos
induktsioon- või Halli anduriga
Elektrooniline süütesüsteem:
Motronicu juhtplokk
Digitaalne süütesüsteem: Motronicu
juhtplokk
Süütehetke seadm ine
Transistorsüütesüsteem:
Tsentrifugaalregulaator
( pöörlemissagedus );
vaakumregulaator (koormus)
Rootori pöördumisel jõuab magneti ja pooljuhtelemendi vahele hõlma väljalõige, magnetväli pääseb pooljuhtelementi mõjutama ning anduri väljundis tekib pinge. Sirmrootoris on sama palju väljalõikeid kui mootoril silindreid. 3) Optilise anduriga transistorsüütesüsteem on ehituselt sarnane vaadeldud transistorsüütesüsteemidega, erineb ainult anduri ehitus ja tööpõhimõte. Selle süsteemi andurjaotur on kujutatud joonisel 21.2. Joonis 21.2. Optilise anduriga süütesüsteem. Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas,
Kestab -st kuni - ni. Põhi töösegumassi põlemise periood. V - Järelpõlemise periood Kestab -st kuni praktilise põlemise lõpuni. Toimub järelpõlemine. Järele jäänud põlemisproduktide suhteliselt aeglase põlemise periood. Uurimused näitavad, et esimese faasi kestus ja tekkivate põlemiskollete arv ei sõltu ainult kütuse pihustuse kvaliteedist. Samal ajal eelpritse nurga suurenemine pikendab süüte viivise perioodi kõikidel kütusesortidel. Kiire surve ( ) alusel homogeenne segu kuumeneb temperatuurini ja kogu segu mahus algab eksotermiline reaktsioon. Sobival algtemperatuuril, mis sõltub reagentide koostisest ja suhtest silindris, rõhust ning soojusülekandest algab põlemisprotsess. Teatud põlemisviivise korral algab keemilise reaktsiooni iseeneslik toimumine (nn külma leegi periood) ja mahuline põlemine hõlmab kogu segu mahu.
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
PÕLEMATA BENSIINI OSAKESED või VESINIKUÜHENDID HC: Vähene hapnikukogus mootorisse saabunud põlemissegus (mis aitas kaasa mootori silindrites ebatäielikule põlemisele ja sellest tulenevalt vingugaasi koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa vale süütenurk (kui on hiline siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepinge juhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.) ka rikas segu. Nö. "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ja nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu mis on peaaegu lõhnatu kuid ärritab limaskesta ja on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ja on osaliselt süüdi metsade väljasuremises. LÄMMASTIKOKSIID NOx
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid