20 auto anduri graafikut (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Mootori elektroonika

Mootori elektroonika (leo nirg) - Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis Anduri ülesanne on muuta mehaaniline olek, elektriliseks signaaliks.! - Läb õhufiltri siseneva õhu hulga anduri signaalist arvutile ­ vastavalt tegelikuele õhukogusele, mis antakse mootori silindritele

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

25

doc

Tahmafilter

temperatuur, mis põletabki ära filtrisse kogunenud tahma. Heitgaaside temperatuuri tõstmiseks lülitab BSI plokk tööle ka mõningad elektritarbijad (tingimusel, et aku pinge ei langeks alla 12,8V), et suurendada mootori koormust. Tavalises tööprotsessis võib samuti toimuda tahmaosakeste regenereerimine: see juhtub siis, kui tööprotsessis heitgaaside temperatuur filtris tõuseb 450°C. Tahmafilter ongi arvestatud sellisele tavaregenereerimisele auto kasutusprotsessis. Kui aga auto sõidab linnatingimustes, võib juhtuda, et lühikeste sõidutee pikkuste tõttu regenereerimine kas ei käivitu või jääb pooleli. Juhul, kui heitgaaside madala temperatuuri tõttu või mõnel muul põhjusel on tahmafiltrisse kogunenud palju tahma, süttib hoiatustuli (piktogramm), teatades juhile, et auto tuleks lähiajal (100 km läbisõidu jooksul) viia sundregenereerimist soodustavale tööreziimile: vähemalt kolme minuti jooksul

Auto õpetus

33

ppt

Common Rail

Eelpihustuse ajal on õhu ja kütuse segu hästi lahja (50:1), põhipihustusel aga 16:1. Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade  VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas)  Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend.

Auto õpetus

33

ppt

Common Rail - Diisel

Eelpihustuse ajal on õhu ja kütuse segu hästi lahja (50:1), põhipihustusel aga 16:1. Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade  VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas)  Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend.

Auto õpetus

13

docx

Omadiagnoosisüsteem

Põltsamaa Ametikool Omadiagnoosisüsteem A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. OBD Diagnoosisüsteem mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga

Auto õpetus

16

doc

Nimetu

...............................................................13 4.3 Tulevik............................................................................................................................. 14 KIRJANDUS............................................................................................................................. 16 3 SISSEJUHATUS Käesolevas kursusetöös käsitletakse tänapäevaste auto sisepõlemismootorite (ottomootori) tähtsaimat detaili ­ selle juhtaju. Valisin taolise teema, kuna olen ise huvitatud sellisest valdkonnast ning oskan palju enda kogemusi ja teadmisi tuua töösse. Samuti soovin eelpoolnimetatud teemast rohkem teada saada ning uurida igasuguseid seonduvaid ja seostuvaid aspekte. Tänapäevases infoühiskonnas on küll suur rõhk pandud elektriautode revolutsioonile, kuid usun, et ei kao veel ka kuhugi fossiilkütustel sõitvad autod

Baaskursus

27

pdf

Juhtimisseadmed ja veermik

E-koolitus aines „Juhtim isseadmed ja veermik“ Juhtimisseadm ed Käesolevas koolitusmaterjalis on juhtimisseadmete all mõeldud sõiduauto rooliseadet. Rooliseadme ülesandeks on võimaldada auto liikumise ajal tema liikumissuunda muuta. Sõiduautodel mõjutab rooliseade liikumissuuna muutmiseks esirattaid. Rooliseade koosneb: 1. Roolimehhanism koos roolirattaga 2. Roolivõimendi 3. Rooliajam 1 – roolivõll ja rooliratas, 2 – roolimehhanism (hammaslattajam), 3 – käänmiku hoob, 4 – kuulliigend, 5 – reguleeritav otsik, 6 – hammaslatt, 7 – roolimehhanismi väljund, 8 – kardaanliigend.

Õppimine

9

rtf

Mootorielektroonika

põlemine jätkub.Ühtlasi saavutab katalüüsneutralisaator kiiremini töötemperatuuri (u 300 kraadi). Bosch D-Jetronic (1967 a.) Kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris(inglise k. Manifold air pressure- MAP). Kütuse rõhk-2bar. Igal silindril eraldi pihusti,mida juhitakse paarikaupa. L ­ Jetronic (1974 ) Põhineb õhukulu mõõtmisel Kütuse rõhk ­2,75 bar Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja 1980 ­ ndal aastal lisati lambda andur Kütuse liikumine 1. Kahetoru süsteem ­ Bensiinipump võtab  paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter.Edasi liigub kütus pihustilatti.Pihusti lati otsas asub rõhuregulaator,mis hoiab kütuse rõhu etteantud rõhul.Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2. Ühetorusüsteem-Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle

Elektroonika

Meedia

Kommentaarid (0)