10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
VeronikaV
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja aja
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? Muutuvad korrapäraselt süsiniku arvu suurenemisega aatomis.Ei lahustu vees, kõik põlevad.Homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasilised; 5-16 on vedelikud; alates 17 on tahked. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? On tugev narkootiline toime(gaasilised,vedelikud).Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad.Nahale võivad mõjuda ärritavalt ja ohtlik on nende sissevõtmine.Tahketena suhteliselt ohutud, kuna nad ei lahustu veres ega vees.Tahkeid alkaane kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. On väga vähe reaktsioonivõimelised.See tuleneb C-C ja C-H sidemete suurest püsivusest.Selle sideme lõhkumiseks on vaja palju energiat. Nt: CH3-CH2-CH2-CH3 -> CH3-CH2-CH2 * + CH3 * butaan proplüülra
Alkaanide füüsikalised Omadused: *Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis *Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad *Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. *alkaanide keemistemperatuur sõltub molekulmassist ehk süsinikahela Pikkusest-molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke
1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni
1) Jäta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pen
Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine a
Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid