Väntmehhasismi rikked, tunnused ja põhjused

Pohla, Jarmo

Väntmehhasismi rikked, tunnused ja põhjused (0)

5 VÄGA HEA

VÄNTMEHHANISMI RIKE JA NENDE AVASTAMISE TEGURID, NENDE RIKKED JA REMONT
Rike 1)Kolvi ja silindri kulumine(õige lõtk on ca. 0.05mm).
Tunnused:

Külmas mootoris kloppimine, soojenedes kaob ära.

Kompressiooni vähenemine(survetakti lõpul)

Heitgaasid on sinaka varjundiga(õli põleb).

Võimsuse langus(Võimsus on ajaühikus tehtud töö)

Õlikulu suureneb.
Rike2)Kolvirõngaste kulumine ja nende kinni põlemine soontes.
Tunnused:
Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki.
Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine.
Tunnused:
3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel.
3.2- Õlirõhu langus.
Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas.
Tunnused:
4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe – küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi viga.
Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga.
Tunnused:
5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult.
5.2- Kütusekulu suurenemine.
5.3- Kaldumine detonatsioonile( detonatsioon : Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s – detonatsiooni korral 2000m/s).
5.4- Höögsüüte esinemine.
Rike6)Kolvi purunemine .
Tunnused:
6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga.
Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes.
Tunnused:
7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine.
7.2- Õli välja immitsemine.
7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks .
7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku.
Põhjused:
Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta käivitatud mootorisse, tugeva detonatsiooniga töötamine.
Rike8) Plokikaane tihendi vigastus või nõrk kinnitus .
Tunnused:
8.1- Kompressiooni vähenemine.
8.2- Jahutusvedeliku või õli immitsemine silindrisse.
8.3- Veeauru väljumine summutist.
8.4- Vahele jätmised mootoritöös tühikäigul.
8.5- Tikkpoltide murdumine , mutrite ja poltide keermete vigastus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 82 allalaadimist

Väntmehhasismi rikked-tunnused ja põhjused #1

Väntmehhasismi rikked-tunnused ja põhjused #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jarmo Pohla Õppematerjali autor

Õppematerjal annb info:
Väntmehhanismi rikked(8 riket), mis on nende tunnused ja nende põhjused

väntmehhanismi rikked tunnused põhjused

Sarnased õppematerjalid

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

pdf

K24 mootor

Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................

Tehnikalugu

pdf

Saeõpetus

2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 1. Üldnõuded 1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted.

Seadmete õpetus

doc

Diisel

1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa

Abimehanismid

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika

doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

mis puudutavad tehniliste seadmete kasutamist ja kütuseoperatsioone; 4) veetasemele pilssides. 5) andma hädaolukorras häire ja võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vältida laeva, laeva pardal olevate inimeste ja lasti vigastusi; 6) teadma vahitüürimehe nõudmisi seadmete osas, mis on vajalikud lastitöödeks ja ballastimiseks; 7) tagama küllaldase sagedusega ringkäigud laevas, et avastada võimalikud seadmete rikked, ja võtma tarvitusele abinõud rikete kõrvaldamiseks, et tagada laeva, lastitööde ja keskkonnaohutus; 8) tegema sissekanded masinapäevaraamatusse kõikidest laevamehhanismide ja seadmete tööga ning samuti remonttöödega seotud asjaoludest. Ohutustehnika 1. Üldnõuded 1.1.Kõik laevapere liikmed peavad tundma töödeohutusnõudeid ja neid täitma. 1.2.Laeva lubatakse isikuid alates 16 eluaastast (praktikandi juhendaja juhendamisel)

Laevandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk