eksisteeri standardmudelis. Eesti teadlastest on tumeaine uuringutesse panustanud Jaan Einasto. Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt vihjeid gravitatsioonilistest efektidest nähtavale ainele. Praeguse arusaama kohaselt koosneb tumeaine peamiselt massiivsetest osakestest, mis interakteeruvad muude osakestega vaid nõrga vastastikmõju ja gravitatsiooni kaudu, kuid on pakutud ka teisi teooriaid . Käimas on mitmeid eksperimente, mis püüavad tumeainet detekteerida mittegravitatsiooniliselt. Päikesesüsteemist suuremate astronoomiliste struktuuride uurimise, samuti ka kosmoloogiast tulenevate võrrandite kohaselt moodustab tumeaine nähtava Universumi energiatihedusest 23%, harilik ehk nähtav aine 4,6% ja tumeenergia ülejäänu. Tumeainel on keskne roll galaktikate jaUniversumi suuremõõdulise struktuuri tekke modelleerimisel ning sel on mõõdetavad mõjud kosmilise mikrolaine-taustkiirguse anisotroopiatele. Seda taustkiirgust
Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. Nägemismeel Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6].
Soojusjuhtivus - universaalne - kasutatakse ühendite puhul, mille soojusjuhtivus erineb kandegaasi soojusjuhtivusest. Filament - traat, mis on valmistatud plaatinast, kullast või volframist. Traat kuumutatakse ja selle takistus sõltub ümbritseva keskkonna soojusjuhtivusest. Elektronhaarde-detektor - selektiivne - kasutatakse ühendite puhul, mis sisaldavad halogeenaatomeid. Laialt kasutatav detektor keskkonnaseire laborites, kuna võimaldab selektiivselt detekteerida halogeene sisaldavaid aineid. 23. Retentsiooniindeksid (milleks? kuidas?) Retsensiooniindeks (I) ehk Kovatsi indeks, tundmatu aine identifitseerimiseks (puudub tunnusaine) kasutatakse retsensiooniindekseid. Analüüdi retsensiooni võrreldakse n-alkaanide retsentsiooniga samas kolonnis ja samal temperatuuril. Retentsiooniindeks sõltub vaid vedelfaasist ja kolonni temperatuurist. Laiade keemispiiridega segude lahutamisel kasutatakse kolonni temperatuuri lineaarset programmeerimist. Siiski, ka
moole.) Tiitrimiskõvera joonistamisel kasutatakse millimeetripaberit ja lõpp-punkt määratakse graafiliselt. Kui fosforhape on tiitritud korratakse protseduuri ,,reaalse" prooviga. Selleks võib olla näiteks Coca-Cola jook. Jooki ei lahjendata vaid sellest võetakse 50 ml keeduklaasi ja viiakse läbi tiitrimine. Samuti ei lisata joogile indikaatorit ega jälgita värvusreaktsiooni jälgitakse ainult hoolikalt lahuse pH muutusi. Kui esimesel katsel ei õnnestu detekteerida tiitrimiskõvera hüppeid, siis korratakse katset värske portsu karastusjoogiga, lisades seekord ettevaatlikumalt (väiksemate ruumalade kaupa) KOH lahust. Tiitrimiskõvera koostamine ja fosforhappe kontsentratsiooni arvutamine toimuvad analoogselt katse esimesele etapile. Protokollis esitatakse tiitrimiskõveratele ning fosforhappe kontsentratsiooni arvutustele lisaks veel arutelu võimalikest vigade allikatest mõlemal juhul.
Footonitel puudub mass ja kõik elektromagnetilised kiirgused levivad vaakumis sama kiirusega kui valgus alfakiirgus kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum Pole suure läbitungimisvõimega, varjestuseks piisab paberilehest Õhus teepikkus 1-2 cm Emiteeritakse suurte ebastabiilsete tuumade poolt Pole oluline ohuallikas Raske detekteerida beetakiirgus suure energiaga elektronid Beetalagunemisel qMassiarv (A) ei muutu Laengu arv (Z) suureneb/väheneb ühe võrra Beetaosake on Elektron Positron Tekib uue keemilise elemendi tuum Tavaliselt kaasneb ka gammakiirgus Läbitungivam kui alfa-kiirgus, kuid peatamiseks piisab nt. plekist Ohtlik väliselt silmadele ja nahale (suure energiaga beeta-osakesed) Sisemiselt ohtlik Mõõtmisvõimalused sõltuvad osakeste energiast gammakiirgus gammakvandid ehk footonid
Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte. Töö käik: Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi gaasipõletil tõmbekapis kuni sool sulas ja segu tumenes. Tulemus: Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus: Taimeõlis sisaldub glütserool. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Teooria: Küllastumata rasvhappeid saab lipiidides detekteerida reaktsioonil halogeniididega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid, säilib reaktsioonil broomiga broomile iseloomulik pruun värvus (lahjeneb), kui sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub proov liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Kasutasin puhast rasvhapet (palmitiinhapet), loomse rasva (searasva) ja taimse rasva (rapsiõli (kõik 2%) lahuseid metüleenkloriidis. Valasin igast lahusest 2 ml katseklaasi.
D=1 – 2 – piiratud D=2 – 10 – keskmine D>10 – suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline
määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud sadestuvad lahusest TKÄ toimel välja, samas ensüüm inaktiveerub. Sademe eemaldamisel jäävad lahusesse vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse kaudu. Aromaatse tuumaga aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja seetõttu saab neid hästi detekteerida spektrofotomeetriliselt. Proovides mõõdetakse kindlal lainepikkusega valguskiirguse neelduvust. Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml. Kasutades kaliibrimissirget saadakse optiliste tiheduste kaudu türosiini kontsentratsioon kindlatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proovidel. 2. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist, milleks antud töös oli savinaas, valmistati ensüümile
D=1 2 piiratud D=2 10 keskmine D>10 suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks.
0,127-0,0015 Tundmatu lahus 2 (põhjavesi) x= =139 mol /l=¿ 1,39·10-4 mol/l 0,0009 Leidke ka avastamis- ja määramispiirid graafiku andmete järgi. Kasutage LINEST funktsiooni sy arvutamiseks.Ärge unustage ühikuid! Avastamispiir (ka detekteerimispiir) (limit of detection, LoD) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Eristatakse metoodika avastamispiir ja instrumendi avastamispiir. Määramispiir (limit of quantitation, LoQ) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 3,3 sy LoD= S LoQ=3 LoD LoD avastamispiir LoQ määramispiir sy eksperimendipunktide standardhälve kalibratsioonisirge signaali suhtes S sirgetõus.
suhkrud glükoos ja fruktoos. Nende summarse konsentratsiooni saab määrata reaktsioonisegust. Kuna keetmisel taandub suhkrute toimel kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, siis jääb lahusesse vaba triloon B, mistõttu lahus on sinine. Tiitrimisel reageerib lahuses olev vaba triloon B CuSO 4-ga. Kui kogu lahuses olev vaba triloon B on CuSO4-ga reageerinud, jääb lahus püsivalt rohekaks, sest moodustub kompleks Cu (II)-triloonkompleks. Värvuse muutust aitab detekteerida mureksiid. Vaadates kalibreerimisgraafikut, võiks pidada katset õnnestunuks, kuid kui heita pilk arvutatud aktiivsustele, siis A10 ja A20 erinevat üksteisest 21,9%. Arvan peapõhjuse leidvat ikka tiitrimises: tulemus 4,12 ml ei ole number, mille eest ma pea julgeksin anda, sest just viimase tilga lisamisel keerasin ma kraani vales suunas ning lahusesse sattus tublisti rohkem CuSO 4 lahust, kui oleks tohtinud. Arvestasin ,,sorina kestust" ja seda, kui palju ,,umbes" selle ajaga
D=1 2 piiratud D=2 10 keskmine D>10 suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks.
Geel – elektroforees: - DNA proov kantakse geeli “hambasse” koos lahust raskemaks tegeva värvainega - Elektroforeesil liiguvad eri pikkusega DNA järjestused erineva kiirusega, lühemad kiiremini - Võrdluseks liiguvad geelil ka standardsed pikkusmarkerid, mille pikkus, nukleotiidide hulk on teada - Kasutatakse ainult DNA-ahelale seonduvat fluorestseeruvat värvi, mis võimaldab neid elektroforeesijärgselt detekteerida - Eri pikkusega DNA lõikudse kogumikele vastavad kriipsukesed geelil või sellest tehtud pildid Kordamisküsimused 1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. - Translaktsioon: RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevalt ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA,
proovist kapillaari. Et mitte põhjustada tsooni laienemist on proovi sisestamise aeg lühike, kuni 10 sekundit. Elektrokineetiline meetod- proov sisestatakse elektroosmoositeel, proovi anumale rakendatakse 5-10 sekundit kõrgepinget. Ei sobi väiksema liikuvusega molekulide jaoks. Detektorid: UV-detektor- kapillaar asetatakse läbi detektori raku nii, et polüamiidist puhastatud osa satuks UV-kiirguse ja fotoelemendi vahele. Tänu erinevate ainete erinevale neelduvusele on võimalik neid detekteerida. Fluoresentsdetektor- detekteeritakse aineid, mis fluoretseeruvad. Kui aine ei fluoretseeru lisatakse talle fluoretseeruvat märgist. Massispektromeetriline detekor- mõõdetakse analüüsitava aine massi- laengu suhet. 6 Koduktomeetriline detektor- mõõdetakse eluendi elektrijuhtivust. Mitteselektiivne massitundlik detektor; tundlikus kahaneb, kui eluent juhib voolu; temperatuuritundlik. Praktiline töö:
Satelliidi eesmärk ESTCube-1 loomisel on kõige olulisem tudengite õpetamine, aga satelliidil on ka teaduslik eesmärk - Soome teaduri Pekka Janhuneni poolt leiutatud elektrilise päikesepurje ühe võtmeelemendi esimene katsetus kosmoses. Tudengisatelliidi lennu käigus keritakse satelliidist välja 10 meetri pikkune 50 ja 20 mikromeetrise läbimõõduga traatidest kõrgtehnoloogiline struktuur nn Hoytether. Hoytetheri edukat väljakerimist satelliidist saab detekteerida satelliidi pöörlemiskiiruse märgatava vähenemise ja pardakaameraga pildistamise abil. Samuti mõõdetakse ka päikesepurjele mõjuvat jõudu ja päikesepurje ühte kasutusvõimalust, milleks on väikeste satelliitide orbiidilt atmosfääri taassisenemine või teisisõnu plasmapidur. Hoytether Nanojuhe (inglise keeles Hoytether) on erikujuline, tavaliselt peenikesest metalljuhtmest kokkukeevitatud struktuur
On küll võimalik. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid indutseerivad apoptoosi viirusest infitseeritud rakkudes ja kasvaja rakkudes. 9. Missugune roll apoptoosiprotsessis on mitokondritel? Tsütokroom C hingamisahela ensüüm (mitokondri sisemembraan). Apoptoos -> läbi mitokondri. Kuna mitokondrid annavad rakule energiat, siis seda rünnatakse esimesena. 10. Kuidas määrata apoptoosi poolt aktiveeritud kaspaase? Kirjelda protsessi. Immunotsütokeemiliselt on võimalik detekteerida aktiveeritud kaspaase vastavate antikehadega. Selliseid interaktsioone saab hiljem määrata mikroskoopiliselt või kasutades FACS-i Kaspaadid lõikavad valku peale aminohapet aspartaati (asp). Kaspaase on terve perekond ja nende iseloomulikuks omaduseks on see, et nad on ülispetsiifilised aspartaadi suhtes, selle aminohappe olemasolu on absoluutselt vajalik kaspaasile äratundmiseks. Kaspaasid aktiveeruvad kaskaadselt, kõigepealt aktiveerub kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi
Samal ajal peab tippväärtuse detektor suutma jälgida sisendsignaali amplituudi äkilisi muutusi ja seetõttu ei tohi ajakonstant olla suurem ajast t0, mis iseloomustab signaali muutumist Seega t0 >> t >> T Tippväärtuse võimendi Tippväärtuse võimendi muundab sisend-signaali ui(t) tippväärtuse palju suurema tippväärtusega u 0 väljundsignaaliks u0(t) Saadud signaali on lihtne detekteerida tavalise tippväärtuse detektoriga ja skeem on kasutatav ka väikeste pingete (alates 10mV) tippväärtuste mõõtmiseks 3 Tippväärtuse detektor Tippväärtuse detektor on ökonoomne viis vahelduvsignaali muundamiseks sellega võrdeliseks alalispingeks. Seetõttu kasutatakse seda ka vahelduvpinge voltmeetrites. Voltmeetri skaala gradueeri-takse sel juhul siinuspinge järgi efektiiv-väärtuses.
Peale 20. kääritamispäeva lisatakse äädikhapet pH hoidmiseks 4- 4.5 juures, et vältida bakteriaalset riknemist. Aereerimine kiirendab pärmide kasvu. Oliivid muutuvad mahedamaks. Algsed Cryptococcus'e liigid asendatakse D. hansenii, S. cerevisiae, Cryptococcus laurentii ja C. membranifaciens'i poolt. Gram-negatiivsed bakterid kaovad peale 20. päeva tänu madalale pH tasemele. Peale 50. kääritamispäeva, kui redutseeritava suhkru kontsentratsioon oli maksimaalne, on võimalik detekteerida Lactobacillus plantarum'it. Kääritamisaeg 5-6 kuud. Starter-kultuurid Peale kibedate ainete eemaldamist oliividest on soovitav kasutada starter- kultuure. Nii saavutatakse parem kontroll kääritamise ja ebasoovitud mikroobse aktiivsuse üle, täielik fermenteeritavate suhkrute eemaldamine (et vältida sekundaarset kääritamist) ja pikem ,,shelf-life". Samuti paranevad aroomi- ja maitseomadused. Mõningane piimhappebakterite tegevus on soovitav, sest osad
Seda laadi mõõtmised on palju odavamad ja paindlikumad õhust mõõtmisega võrreldes. [6] Mõõteseadmed lennumasinatel Võimaldab teostada gammakiirguse kaugmõõtmisi NaI või HPGe detektorite abiga. Saab teostada mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on väiksem kui autodel teostavate mõõtmiste ajal). Peale gammakiirguse saab mõõta ka neutronkiirgust. Antud mõõtemeetodi miinused: rakendamine on kallis ja ei ole võimalik detekteerida alfa- ning beetakiirgust. [6] 7. PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED Laias laastus jagunevad kaheks: gaaslahendusdetektoriga seadmed (ionisatsioonikambriga, proportsionaaldetektoriga, Geiger-Müller tüüpi detektoriga ja neutronite loendurid) ning tahke detektoriga seadmed (stsintillatsioondetektoriga ja pooljuhtdetektoriga (Si-diood, CdZnTe kristall)). [7] 7.1 Ionisatsioonkamber Eelised: mõõtetulemused on rangelt võrdeline neeldunud energiaga, näit ei sõltu osakeste
Hi-C – all by all analüüs Andmete interpreteerimine – 3C ja 4C annab lineaarsed profiilid piki kromosoomi. 3C meetod annab andmeid lookuste lähedal paiknemise kohta, kuid ei erista funktsionaalseid mittefunktsionaalsetest. 3D andmed esindavad suuremat interaktsioonide summat üle raku populatsiooni. 5C ja HiC interaktsioonikaardid – mida tumedam värv, seda tugevam interaktsioon. 8 Eelised Võimaldab detekteerida genoomseid interaktsioone. Need interaktsioonid võivad paljastada geeniekspressiooni regulatsiooni detaile. 5C võimaldab konstrueerida komplekseid interaktsioone spetsiifilistes lookustes. Miinused Produkti detekteerimine ei tähenda alati, et on toimunud spetsiifiline interaktsioon kahe regiooni vahel. spetsiifiline interaktsioon toimub kui interaktsioon on kõrgema sagedusega kui naaber-DNAdel.
Mycobacterium tuberculosis Amplified MTD Direct test (rRNA) (Gen-Probe) 23. FISH (metoodika) Fluorescence in situ hybridization (FISH) Kasutab fluorestseeruvaid 16S rRNA või 23S rRNA proove ning fluorestsents mikroskoopiat tervete bakterite detekteerimiseks otse kliinilistest proovidest (veri, koed). FISH metoodikast on palju abi raskesti kultiveeritavate mikroobide analüüsil (Yersini pestis, Bartonella spp.) Samuti saab korraga detekteerida erinevaid organisme, kui kasutada erinevalt fluorestseeruvaid proove (erinev emissiooni lainepikkus) Protsess võtab aega 1-2 tundi, koos proovi fikseerimise, alusklaasile kandmise, rakkude permeabiliseerimise (kestad läbilaskvaks), proovi hübridiseerimise ja analüüsiga fluorestsents mikroskoobis (või FACS) 24. Patogeenide testimine 16S rDNA abil Kasutatakse universaalseid märklaudu: Ribosomaalse rRNA geenid 16S rDNA või 23S rDNA
fokaaltasandisse pilu kujutistena; väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. Fotoelektronkordisti- PMT koosneb fototundlikkust katoodist, dünoodidest ja anoodist. Dünoodidele on rakendatud pinge, mis kiirendab elektrone ja iga elektron, põrkudes dünoodi pinnaga vabastab mitu elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on mõeldud nõrga kiirguse mõõtmiseks. On võimalik detekteerida üksikuid footoneid. PMT tundlikkusele paneb piiri haavelmüra ja pimevool. Spektrofotomeetri ja fotomeetri erinevus- Spektrofotomeeter: Fotomeeter: Skaala laiendamine- 1)tavalises absorptsioon-fotomeetrias: T=0%- kiir blokeeritud, T=100%- solvendi neeldumine 2)“kõrge absorptsioon“- T=0%- kiir blokeeritud, T=100% Cref lahus, Cref < Cproov. 3)“jälgede analüüs“: T=0%- Cref > Cproov, T=100%- solvent
metoodika vastab eesmärgile (fitness for purpose), st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on • referentsmaterjalid • laboritevahelised võrdlusmõõtmised 34. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) (limit of detection, LoD) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir (ka kvantiseerimispiir) (limit of quantitation, LoQ) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 35. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. 36. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U q 37
Gravimeetria on absoluutne meetod, aparatuur on lihtne ja odav, see on väga täpne meetod, kalibreerimine puudub Titrimeetria reaktsioonid peavad vastama võrranditele, see on aeganõudev ja reaktiive kulub palju, aga samas ei vaja spetsiaalset väljaõpet ning on suhteliselt suure täpsusega. 100. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad
eesmärgile. 93. Milleks on vaja proovi ettevalmistust? Et saada võimalikult kiiresti kätte tulemus. 94. Gravimeetria- kaalanalüüs ja titrimeetria- mahtanalüüs. erinevus. Gravimeetria on rakendatav vaid piiratud analüütide ringi jaoks, aga titrimeetria on rakendatav küllaltki laia valiku analüütide määramiseks. 95. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 96. Primaarne ja sekundaarne saaste: Primaarsed saasteained on emiteeritud otseselt allikast nende tekkeprotsessil, näiteks CO auto heitgaasidest. Sekundaarsed saasteained on emiteeritud aga kaudselt; täpsemalt tekivad need siis, kui primaarsed ained reageerivad või seonduvad omavahel, nt. troposfääri osoon. 97
Gravimeetria on absoluutne meetod, aparatuur on lihtne ja odav, see on väga täpne meetod, kalibreerimine puudub Titrimeetria reaktsioonid peavad vastama võrranditele, see on aeganõudev ja reaktiive kulub palju, aga samas ei vaja spetsiaalset väljaõpet ning on suhteliselt suure täpsusega. 100. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad
Titrimeetria eesmärk on lahuse konsentratsiooni määramine. Vahend lahuste mahtude täpne mõõtmine, tingimus määratava aine täielik reageerimine st. reaktsioon kulgeb lõpuni. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi reaktsioonil ainega, mille konsentratsioon on täpselt teada. 102. Metoodika avastamis- ja määramispiirid Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 103. Primaarne ja sekundaarne saaste Primaarne ehk esmasteks saasteaineteks nim neid aineid, mida leidub looduses samal kujul, kui neid emiteeriti. Sekundaarseteks ehk teisteks saasteaineteks nim neid kahjulikke lisandeid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. 104. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju?
vôimendatakse ja registreeritakse. Katoodi effektiivsus sôltub lainepikkusest. On teada 11 erinevat katoodi materjali. Elektrofotokordisti (i.k. PMT, v.k. FEU) koosneb fototundlikkust katoodist, ünoodidest ja anoodist. Dünoodidele on rakendatud pinge, mis kiirendab elektrone ja iga elektron, pôrkudes dünoodi pinnaga vabastab mitu elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on môeldud nôrga kiirguse môôtmiseks. On vôimalik detekteerida üksikuid footoneid. tundlikkusele paneb piiri haavelmüra ja pimevool. 5 Fotodiood on silikoonplaat, kus neeldunud footonid ergastavad valentstsooni elektrone juhtivustsooni ja toimides laengukandjatena tekitavad need elektrivoolu. Dioodid ühendatakse maatriksisse,(kuni 4096 elementi), mis registreerib kogu spektri üheaegselt (analoogselt fotoplaadile) Absorbtsioonfotomeetria insrumendid
Haljassöötade konserveerimisel (sileerimine, kuivatamine) võivad ellu jääda juba niitmisel haljassöödas leidunud mükotoksiinid, lisaks võivad hallitused säilitamisel edasi kasvada. Ebaõige transpordi ja säilitamise käigus tekib mükotoksiine ka loomasöödaks mõeldud toiduainetetööstuse kõrvalproduktidesse (õlleraba, mahlade valmistamise jäägid jm) (Jouany1 ja Diaz, 2011). Teadlased on veendunud, et on veel arvukalt mükotoksiine, mida ei suudeta detekteerida. Katsetes puhastatud mükotoksiinidega ei saada loomorganismile samasugust toimet kui naturaalse saastunud sööda söötmisel. Seetõttu, isegi kui laboranalüüsidega leitakse söödast mäletsejalistele üsna ohutuks peetavat mükotoksiine, tuleks arvastada, et sööt sisaldab suure tõenäosusega teisigi mükotoksiine (Wright, 2011). 3.1.1. Aflatoksiinid Levinumad allikad on teraviljade seemned, sojauba, erinevad õlikoogid (Fink-Gremmels, 2008).
Põhjuseks on kiirguslik soojenemeine ja jahtumine aurumise tõttu. Maa soojuskiirguse energiamaksimum on soojuslikus infrapunases piirkonnas, kuid energiat on mõõdetaval hulgal ka veel mikrolainepiirkonnas. Passiivse mikrolaineradiomeeter on mõõteriist, mis mõõdab kiirgust selles spektrivahemikus (0.3 6 cm) Sellise kiirguse footonite energia on vaid mõni meV, mistõttu nad ei tekita elektron-auk paare pooljuhtides. Neid saab detekteerida metallist antenniga, milles hakkavad vahelduvvälja mõjul liikuma vabad elektronid. Antenn on tavaliselt paraboolse kujuga, mis koondab pealelangevad paralleelsed kiired vastuvõtjasse. Põhimõttelise piirangu radiomeetri ruumilisele lahutusvõimele seab antenni suurus. Väikseim eristatav pildiosa lainete difraktsiooni tõttu on võrdeline lainepikkuse ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub temperatuurist
kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad lõikama DNA-d. Nukleaas on rakus seotud inhibitoorse valguga, mille kaspaas lagundab ning seejärel toimubki nukleaasi aktiveerumine. Kaspaaside kaskaadi käivitumisel toimub rakustruktuuride süstemaatiline purustamine, sündmused toimuvad kindlas järjekorras ja ette-ennustatavalt. Rakk purustatakse kiiresti, 30-60 minuti jooksul. Immunotsütokeemiliselt on võimalik detekteerida aktiveeritud kaspaase vastavate antikehadega. Selliseid interaktsioone saab hiljem määrata mikroskoopiliselt või kasutades FACS-i · Milliste avastuste eest said Nobeli preemia 2002.a. Sydney Brenner ja H. Robert Horvitz? Avastuste eest, mis puudutavad organite arengu ja programmeeritud surma geneetilist regulatsiooni. · Mitokondrite osa apoptoosis. Tsütokroom C hingamisahela ensüüm (mitokondri sisemembraan). Apoptoos -> läbi mitokondri. Kordamisküsimused 5. prax: 1
kas metoodika vastab eesmärgile (fitness for purpose), st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada. 72. Nimetage ja iseloomustage valideerimse olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on · referentsmaterjalid · laboritevahelised võrdlusmõõtmised 73. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) on vahim analuudi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel voimalik usaldusvaarselt detekteerida ja identifitseerida. Maaramispiir (ka kvantiseerimispiir) on madalaim analuudi sisaldus proovis, mida antud metoodika voimaldab usaldusvaarselt kvantitatiivselt maarata. 74. Saagis, täpsused, tundlikkus jne. Metoodika saagis iseloomustab metoodika võimet määrata kogu proovis sisalduv analüüt. Saagist väljendatakse enamasti protsentides. Saagise väärtused alla 100% on tingitud sellest, et osa analüüti jääb mingil põhjusel määramata
g agaroosi. 10 Töö nr 4: Rekombinantse plasmiidi inserdi suuruse määramine restriktsiooni ja/või PCR abil (kumba meetodit kasutada, otsusta eelmise töö põhjal, hinnates inserdi ligikaudset suurust) Kasutame PCR-i. Restriktsiooni ei saa kasutada, sest meie inserdid on <1000 nukleotiidi ning me ei suuda neid enam detekteerida, kui restriktaasiga lõikame. Lähteained: Rekombinantne DNA (~100 ng/l) Restriktaas Cfr42I (SacII) (10u/l, Fermentas; http://www.fermentas.com/; vt lisa) Restriktaasi 10 x puhver (lisatakse 1/10 reaktsiooni mahust) Agaroos (FMC) 1 x TBE foreesi puhver (TBE, 50 mM Tris-boraat, pH 8,3; EDTA-Na2) 1 x TBE foreesi pealekandmis-puhver Molekulmassi marker (DNA, 1 kb või 100 bp "ladder"; 100-200 ng raja kohta) H2O 10 x PCR puhver (Fermentas) 25 mM MgCl2
kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu 59. Nimetage ja iseloomustage valideerimise olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 60. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele (keelatud/soovimatud ained) MÄÄRAMISPIIR - kvantiseerimispiir, madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata; madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul 61. Saagis, täpsused, tudlikkus jne. SAAGIS (R-recovery) - näitab, milline osa proovis olevast analüüdist saab lõppkokkuvõttes mõõdetud
Seda laadi mõõtmised on palju odavamad ja paindlikumad õhust mõõtmisega võrreldes. [] Mõõteseadmed lennumasinatel Võimaldab teostada gammakiirguse kaugmõõtmisi NaI või HPGe detektorite abiga. Saab teostada mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on väiksem kui autodel teostavate mõõtmiste ajal). Peale gammakiirguse saab mõõta ka neutronkiirgust. Antud mõõtemeetodi miinused: rakendamine on kallis ja ei ole võimalik detekteerida alfa- ning beetakiirgust. [] PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED Laias laastus jagunevad kaheks: gaaslahendusdetektoriga seadmed (ionisatsioonikambriga, proportsionaaldetektoriga, Geiger-Müller tüüpi detektoriga ja neutronite loendurid) ning tahke detektoriga seadmed (stsintillatsioondetektoriga ja pooljuhtdetektoriga (Si-diood, CdZnTe kristall)). [] Ionisatsioonkamber Eelised: mõõtetulemused on rangelt võrdeline neeldunud energiaga, näit ei sõltu osakeste
kui uuritakse transkriptoomi ühe raku tasandil? FACSi eelistatakse, kui on vaja väga kõrge kvaliteeti saavutada puhastamisel, kui rakk ekspresseerib väga madalal tasemel uuritavat markerit. 2. Miks kasutatakse UMI-t ning ankurdatud polü-T praimerit? UMI – unique molecular identifier – märgistatud järjestus ja 5’ positsioon mRNAl moodustavad UMI. Ehk UMId märgistavad transkriptid ning võimaldab neid kvantitatiivselt detekteerida. polüT praimereid kasutatakse polüadenüleeritud mRNA pöördtranskriptsiooniks ja cDNA sünteesiks. Sünteesitud cDNA 3’ otsa lisatakse polüA saba terminaalse desoksünukleotidüül transferaasi vahendusel, et varustada cDNA mõlemad otsad universaalse, kuid omavahel erineva ankurjärjestusega. Teise cDNA sünteesiks kasutatakse polüT praimereid, mis kinnituvad polüA pikendusele ja initsieerivad teise cDNA ahela sünteesi. 3
[P]0 on 0. Produkti puhul mõõdame väikest muutust 0 taustal, substraadi puhul mõõdame väikest muutust suurel taustal ([S0]). ALATI on parem vaadata väikest muutust väikesel taustal. Pideva jälgimisega meetodid x-teljel on t ja y-teljel on [P]. Täppide tihedus sõltub detektori ajalise lahutuvuse võimest (mis on ajavahemik, mille tagant on detektor võimeline detekteerima uut signaali). Meil on võimalik reaktsiooni kulgu otse reaktsiooni keskkonnast detekteerida. o Spektrofotomeetria o Fluoromeetria o Elektrokeemilised meetodid- võimaldavad pidevat jälgimist. Siin peab olema sobiv elektrood, millel toimub reaktsioon. Harvaesinevad, aga tundlikud meetodid. Astmelise jälgimisega meetodid Pole võimalik otse reaktsiooni segust detekteerida signaale, vaja välja võtta ajapunkte. See, kui tihedalt punkte
Immunoblot, ELISA. Antikehade omadused, mis on olulised analüütilistes testides: Antikeha võime tunda ära väga laia spektrit erinevaid antigeene, nii looduses esinevaid kui sünteetilisi molekule. Selle tagab antikeha hüpervariaabelset regiooni moodustavate lingude aminohapete võimalike järjestuste kombinatsioonivariantide hiigelsuur arv. Erakordne spetsiifilisus substantsi suhtes, millega antikehad reageerivad. See võimaldab detekteerida väga sarnaseid aineid. Antigeen ja antikeha seondumise tugevus e afiinsus. Antikeha ja antigeen seonduvad mittekovalentselt. Siiski piisavalt tugevalt, et side säiluks inkubatsiooni ja signaali tekkimise etappides. Immuunmeetodites kasutatakse antikehi, et detekteerida analüüdi molekule. Kasutatakse polüklonaalseid või monoklonaalseid antikehi. Polüklonaalsed antikehad toodetakse katselooma korduval immuniseerimisega puhastatud antigeenidega
3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust. Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist kui silmaga ei olnud eristatav, ei olnud ka pilve. Kaasajal loetakse pilvedeks ka selliseid kolloidseid süsteeme, mida saab detekteerida vaid ka näiteks radari abil. Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks. 1.1. Pilvede teke Kõige lihtsam oleks öelda, et pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Õhk tõuseb tavaliselt, kas maapinna ebapüsiva soojenemise tagajärjel konvektsioonivooludena, takistusi ületades (mäeahelikud) või frontidel.
95. Valideerimine. Valideerimine (validation) on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile (fitness for purpose), st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada 96. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) (limit of detection, LoD) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida •Määramispiir (ka kvantiseerimispiir) (limit of quantitation, LoQ) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 97. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Tiitrimine viiakse läbi
Tavaliselt piisab selleks õhukesest paberilehest, isegi inimnaha surnud rakud pidurdavad selle. Alfakiirgust kiirgav objekt ei ole inimesele ohtlik, neeldub täielikult juba 12cm jooksul (kuid alfaosakeste liikumiskiirus on umbes 15 000 km/h). Alfakiirgus on ohtlik ainult kiirgava ainega vahetu kokkupuute korral (nt allaneelamisel või sissehingamisel). Raske detekteerida. 29. kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada kiirgus koosneb kiiretest osakestest (elektronidest või positronidest). Sarnaselt alfakiirgusele põhjustab beetakiirgus samuti ionisatsiooni. Tulenevalt beetaosakeste väiksemale massile, suuremale kiirusele ja väiksemale laengule, suudavad beetaosakesed tungida sügavamale ioniseeritava aine sisse. Suure energiaga beetaosakesed tekitavad oma teel samuti terve kaskaadi vabu
Labor, kelle tulemus oluliselt erineb ülejäänud laborite tulemustest, on tõenäoliselt saanud ebakorrektse tulemuse 86. Nimetage ja iseloomustage valideerimse olulisemad vahendid. 87. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida Määramispiir (ka kvantiseerimispiir) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. Vahel defineeritakse määramispiir kui madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul. Avastamispiir on oluline eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele. Iseäranis neile, millega määratakse mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi
soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu . 73. Nimetage ja iseloomustage valideerimse olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 74. Metoodika avastamis- ja. määramispiirid. AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele (keelatud/soovimatud ained) MÄÄRAMISPIIR - kvantiseerimispiir, madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata; madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul 75. Saagis, täpsused, tundlikkus jne. SAAGIS (R-recovery) - näitab, milline osa proovis olevast analüüdist saab lõppkokkuvõttes mõõdetud, sageli saagise
Peab teadma lühikesi järjestusi mõlemal pool paljundatavat lõiku, sest nende järjestuste vastu on loodud komplementaarsed oligonukelotiidid (praimerid). Denatureeritud DNA jahutamisel hübridiseeruvad lisatud oligonukleotiidipraimerid ahelatega, piiritledes paljundatava fragmendi. DNA süntees kuumakindla DNA polümeraasiga. Järgneb uus tsükkel. PCR on DNA-diagnostikas igapäevaselt kasutatav vahend. 1. Võimaldab detekteerida väga vähese DNA materjali olemasolu. 2. Sobiv rohkete mutantsete alleelide kiireks kindlaks tegemiseks geneetiliste haiguste puhul. 3. Vajalik geneetilise polümorfismi uuringute läbiviimisel 4. Vajalik kohtumeditsiinilistes uuringutes. 60. Ainevahetuse regulatsiooni mehhanismid, põllumajandus(disaintooted)
Komplementaarsete praimerite lisamine. PCR puhul pole vaja teada paljundatava DNA-lõigu järjestust. Peab teadma lühikesi järjestusi mõlemal pool paljundatavat lõiku, sest nende järjestuste vastu on loodud komplementaarsed oligonukelotiidid (praimerid). DNA süntees kuumakindla DNA polümeraasiga. Järgneb uus tsükkel. PCR on DNA-diagnostikas igapäevaselt kasutatav vahend. 1. Võimaldab detekteerida väga vähese DNA materjali olemasolu. 2. Sobiv rohkete mutantsete alleelide kiireks kindlaks tegemiseks geneetiliste haiguste puhul. 3. Vajalik geneetilise polümorfismi uuringute läbiviimisel 4. Vajalik kohtumeditsiinilistes uuringutes. 60. Ainevahetuse regulatsiooni mehhanismid, põllumajandus(disaintooted) 16
Peab teadma lühikesi järjestusi mõlemal pool paljundatavat lõiku, sest nende järjestuste vastu on loodud komplementaarsed oligonukelotiidid (praimerid). Denatureeritud DNA jahutamisel hübridiseeruvad lisatud oligonukleotiidipraimerid ahelatega, piiritledes paljundatava fragmendi. 3. DNA süntees kuumakindla DNA polümeraasiga. Järgneb uus tsükkel. PCR on DNA-diagnostikas igapäevaselt kasutatav vahend. 1. Võimaldab detekteerida väga vähese DNA materjali olemasolu. 2. Sobiv rohkete mutantsete alleelide kiireks kindlaks tegemiseks geneetiliste haiguste puhul. 3. Vajalik geneetilise polümorfismi uuringute läbiviimisel 4. Vajalik kohtumeditsiinilistes uuringutes.
nitavad suurt mitmekesisust. Tvestavad mikroorganismid vees 10 % joogiveega seotud tervisehiretest on seotud keemiliste henditega, patogeensed e. tvestavad mikroorganismid phjustavad ~40 % veega seotud haigusjuhtumitest, 50 % on tuvastamata tegurid. WHO andmetel sureb maakeral pevas ca 6000 inimest joogiveest phjustatud haigustesse. Tvestavateks mikroorganismideks vees on viirused, bakterid ja algloomad. Viirustest on sagedasemad viirushepatiit A ja polioviirus. Viirusi on veest raske detekteerida. Bakterid moodustavad suurima grupi vees esinevatest patogeenidest. Nakatumiseks vajalik toos on erinev (102108). Enimlevinud patogeensed bakterid vees: Shigella sp. - phjustab dsenteeriat Salmonella sp. - phjustab seedeelundkonna haigusi. S. typhi-tfus. Enteropatogeenne Escherichia coli - phjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi Vibrio - kohastunud eluks nii vees kui ka seedetraktis. Vibrio cholerae - koolera Campylobacter jejuni -gastroenteriidi phjustaja.
Kirjeldatud tehnoloogiat kasutatakse näiteks luurelennukitel, mis on disainitud sellise kujuga, et tagasi hajumine oleks väike, ning selle lisaks on kaetud spetsiaalse musta neelava värviga. Lennukite asukoha detekteerimiseks kasutatakse radareid, mis kiirgavad raadiosagedustel ning objektidelt peegeldunud kiirguse kaudu saavad kindlaks teha nende objektide asukoha ja kiiruse. Objekte, millel on peaaegu olematu tagasipeegeldus, radarid detekteerida ei suuda.[1][11] Teisel juhul laseb objekt kas valguse tema teekonda mõjutamata läbi või juhib valguse mingist ruumipiirkonnast mööda. Materjali, mis juhib valguse mingist ruumipiirkonnast mööda, saab kasutada optilise peitmise kattena ning peitmise headust ei mõjuta peidetava objekti enda parameetrid. Hea näidegeomeetrilisel optikal põhinevast peidikust esitab Joonis 8
Laboritevahelised võrdlusmõõtmised on selliselt korraldatud mõõtmised, kus erinevad laborid analüüsivad sama koostisega proove ja seejärel võrreldakse nende tulemusi. Labor, kelle tulemus oluliselt erineb ülejäänud laborite tulemustest, on tõenäoliselt saanud ebakorrektse tulemuse 96. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir (ka kvantiseerimispiir) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 97. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant).
mõõtmisfaasis ja erinevate soolade (nitraadid, kloriidid) mõju väheneb. Lisaks on ka keemiline segamine (nt. aatomite taasühinemine) väiksem tänu temperatuurile, mis on platvormiga küveti puhul proovi aurustamise ajal kõrgem. /1/5/4. 18 4.4 Avastamispiir (ka detekteerimispiir),(LoD) Avastamispiir on vähim analüüsisisaldus proovis, mida on antud meetodiga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Allpool seda piiri on korrektne esitada tulemus näit. ,,analüüsi sisaldus proovis on alla avastamispiiri" või "analüüdi esinemist proovis pole käesoleva meetodiga võimalik kindlaks teha". Avastamispiiri leidmiseks on erinevaid matemaatilisi lähenemisviise. Väiksem mõõdetav suurus x1 võib esitada järgneva võrrandiga. xl = xbl + k sbl k-numbriline faktor, vastavalt eeldatud tasandil x bl- tühiproovi keskmine s bl- tühiproovi standardhälve
annaabi.ee 
