Kiirguskaitse konspekt (2)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kiirguskaitse

inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h D=D0e ­t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095 D= 24 Sv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 Sv/h 0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? 32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte.

Kiirguskaitse

8

docx

Kiirguskaitse

olevate kiirgustöötajate keskmine tegelik doos on 1,1 millisiivertit aastas. Iga aasta sellist keskmist doosi saavate töötajate keskmine aastane sunnaga lõppeva vähi risk on üks 26 OOO-st. ICRP on arvamusel, et elanikke ohustavate riskide vastu tuleb võidelda, kui nad ületavad taseme üks 10 OOO-st aastas. Kiirgustöötajate tööiga loetakse 18. eluaastast kuni 65. eluaastani, kuid elanikud on igas eas ja seetõttu on neil kiirgusdoosist saadavoht ka suurem. Niisiis, keskmine ,riskitegur on 5% siiverti kohta ja 1 millisiivertisest aastadoosist tulenev risk on üks 20 OOO-le. Elanikkonna riskitegurid muutuvad koos vanusega ja ohtu saab vähendada vaid keskmist aastariski vähendades. Arvestades ealisi mõjusid on keskmine risk 1 millisiivertisest iga-aastasest doosist üks 33 OOO-st. ICRP aktsepteerib seda kui äärmist vastuvõetavat riski taset. Sellise aastadoosi taseme juures on surmaga lõppev vähirisk kogu eluea jooksul üks 250-st

Keemia

5

doc

Riskianalüüsi konspekt

1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs ­ so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN ­ Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik

Ühiskond

90

docx

Keemia alused konspekt

Prootoni mass on umbes 1836 korda suurem kui elektroni mass. Neutroni mass on lähedane prootoni massile. NB! Tuuma mass ei võrdu teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summaga, kuna tuuma tekkel muundub osa massist energiaks ­ massidefekt. Prootonite arvu (Np) tuumas nimetatakse aatomi tuumalaenguks (Z) või ka järjenumbriks: Np = Z = järjenumber perioodilisussüsteemis Prootonite ja neutronite koguarvu tuumas nimetatakse massiarvuks (A). NB! A = Np + Nn . tuuma mass. Iooni laeng Q on prootonite ja elektronide arvude vahe: Q = Np - Ne = Z - Ne Keemiline element on teatud kindel aatomite liik, mille määrab tuumalaeng. Sama elemendi eri aatomites võib olla erinev arv neutroneid. Sama tuumalaenguga, kuid eri massiarvuga aatomiliike nimetatakse isotoopideks. NB! Looduslikud elemendid on enamasti mitme isotoobi segud. Nende jaoks on määratud keskmised aatommassid, milles kajastuvad looduslikud isotoopide esinemissagedused.

Orgaaniline keemia ii

7

pptx

Kiirguskaitse - presentatsioon

Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud

Keemia

56

doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus).

Logistika

13

doc

Riskianalüüs konspekt

RISKIANALÜÜS 05.09. Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid ­ narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) ­ sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) ­ siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s

Ehitusmaterjalid

17

doc

Kirjandusteaduste alused konspekt

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2

Kirjandus- ja teatriteaduse...

Kommentaarid (2)