EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1
Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Emotsioonid ja keel Keelel ja emotsioonidel on seoseid mitmel omavahel seotud tasandil ja ka uurimine käib mitmel tasandil Üldiselt jaguneb keel emotsioonisõnavara põhjal kahte alaliiki: 1) Ekspressiivsed emotsiooniväljendid- vahetute emotsioonide väljendamiseks (Kurat võtaks! Ups! Nii nunnu! Käi põrgu!) 2) Deskriptiivsed emotsiooniväljendid- emotsionaalse kogemuse määratlemine või kirjeldamine (Ta keeb vihast; silmad nagu tõllarattad) Emotsioonide sõnavara jaguneb ka suurel määral kaheks: positiivseid ja negatiivseid emotsioone kirjeldavateks sõnadeks. Samas ei saa antud kategooriaid omavahel kuidagi vastandada. Emotsioonide kohta käiva sõnavara lahknemine negatiivseks ja positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis pole seotud keele ja kultuuri iseärasustega. On leitud,
mõistetav ainult konkreetses olukorras. Võib esineda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Deskriptiivne väljend ei ole otseses seoses emotsiooni kui tundega; kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Kasutades mingit väljendit, ei tähenda, et see peaks inimest kohe sedamoodi tundma panema. Näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsed väljendid jagunevad otsesteks ja piltlikeks. Piltlikud väljendid jagunevad metafoorseteks (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse 2 valdkonnast teise) ning metonüümseteks (emotsionaalset kogemust kirjeldatakse selle ühe osa iseloomuliku muutuse kaudu). (Vainik 2002a : 538) Eesti keeles on hulk sõnu, mida kasutatakse emotsioonide, tundmuste, tunnete ning emotsionaalsete seisundite tähistamiseks
1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntni der ehstnischen Sprache" (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid. 1875 F.J. WIEDEMANN "Grammatik der Ehstnischen Sprache" esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused
Nt.: ratas, meister, lusikas, angerjas, muusik, kringel. Laenverbe on vähem kui laenatud käändsõnu. Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt. tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk). On ka terminina teadlikult mugandatud laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri- lõpulise tüvega. Nt. aktiveerima, improviseerima. 20. DESKRIPTIIVSED on onomatopoeetilised ja muud häälikuliselt motiveeritud sõnad. Tähenduselt ekspressiivsed ja afektiivsed. Häälikuline kuju ja fonotaktika võib erineda tavapärasest ja põhineda häälikusümboolikal. Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi
16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21
Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele ja eriti koolidele suunatud grammatikad on aga preskriptiivsed. Keel(t)e ajaloolist arengut ja varasemat ajalugu uurib diakrooniline keeleteadus. Varasemate arenguetappide rekonstrueerimisega tegeles võrdlev-ajalooline meetod. Mittesugulaskeelte võrdlusega tegelebkontrastiivne keeleteadus; selle saavutusi rakendatakse teise keele õppes ja keelepedagoogikas. Keele funktsioneerimist suhtluses uurib pragmaatika. Keele ja
Mõnikord surnutele tõmmatakse rist peale. Ulla Johansen ja eesti sugupuud: eestlased teavad tavaliselt 19.saj lõppu (5 põlve), põhiliselt patrilineaarselt. Lääne-Eurooplas pidi keskmiselt teatama vaid kolme. Sageli tahame näidata mõnda võõramaalast oma sugupuus(rootsi või taani esivanem). Suuline pärimus võib teha ka lätlastest ja soomlastest näiteks rootslase. Teise buumina taheti seal näha lõunamaalasi või näiteks Itaalia meremehi. Sugulusterminid: elementaarsed ja deskriptiivsed. · Elementaartermin: isa, ema, poeg, tütar jne Deskriptiivsed: ema-õe-poja-mees (paneme kokku kaugema sugulase elementaarsete põhjal) · 8 primaarsuhet: F (isa), M (ema), B (vend), Z (õde), S (poeg), D (tütar), H (abielumees), W (abielunaine) Näiteks: FB(-isa vend); MB(-ema vend) Deskriptiivsed ja klassifitseerivad terminid. Klassifitseeriv võtab kokku erinevad sugulaste tüübid ühte terminisse. 15
väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi täpne tähendus on mõistetav kindlas olukorras (nt kas kurat võtaks! tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud). Samuti võib ekspressiiv sisaldada viidet konkreetsele emotsioonile (nt rõõmule: rõõm sind näha!), aga ei pruugi (nt hurraa!, jess!). Deskriptiivsed emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Ajalist samaaegsust ega põhjalikku seost emotsiooni ja seda tähistava väljendi vahel ei eeldata. See tähendab, et näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks veel ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsete emotsiooniväljendite hulgas eristatakse otseseid ja piltlikke emotsiooniväljendeid. Viimaste hulka kuuluvad eesti keeleski leiduvad arvukad
sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka onomatopoeetilisdeskriptiivsed mahe, mõru, raip (raibe), tunnistatud laenuks) tüved) roni, ürp Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama. Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks
õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne. · Normatiivne · Analüütiline e kriitiline e metaeetiline Deskriptiivsed laused Deskriptiivne lause kirjeldab tükki universumist, esitab fakti. Ei anna hinnangut. Deskriptiivsed laused võivad olla tõesed või väärad. Moraali saab ka kirjeldada. Näited: "Maa on ümmargune." "Ülikooli peahoone on halli värvi." "Hollandis on eutanaasia lubatud." Normatiivsed laused: Normatiivse e väärtustava lausega annab kõneleja hinnangu. See ei kirjelda midagi ja ei ole selge, milline on selle tõeväärtus. Näited: "Naabri-Mari on hea inimene"
19. Turu-uuringu protsess. Turu-uuringu probleemi täpsustamine (uuringu objekti formuleerimine), uuringu kavandamine (tegevuse suuna määratlemine), andmete kogumine (esmased ja teisesed andmed), andmete töötlemine (kontroll, täpsustus, kodeerimine), tulemuste esitamine (tellijale antakse kõik vastavasisulised materjalid). 20. Turu-uuringute klassid. Sondeerivad e. ekploratiivsed uuringud (teisendada ebamäärane probleem piiratud tööhüpoteesiks), kirjeldavad e. deskriptiivsed uuringud (iseloomustada probleemi põhjustada võivaid mõjureid), põhjuslike seoste uuring e. kausaalne uuring (võimaldab kindlaks määrata nähtuste vahelisi seoseid). 21. Tarbija ostukäitumise mõjurid (turunduse, keskkonna, psühholoogilised, individuaalsed). Turunduse mõjurid: toode, hind, edustus, jaotus. Individuaalsed mõjurid: vanus ja pereelu, elukutse ja haridus, elustiil, isiksus. Psühholoogilised: motiivid,
· Ei suuda selgitada, miks meetmel on mõju · Jätab arvestamata detailse taustinformatsiooni 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Keelenähtusi saab vaadelda nii sünkrooniliselt kui ka diakrooniliselt. Sünkroonia tähendab nähtuse vaatlust mingil tema arengust eraldatud hetkel ajalugu arvestamata, diakroonia uurib keelenähtust ajaloolises arengus, osutades tekkele, muutustele ja nende põhjustele. · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine 96. Eksperimentaalsed meetodid mõiste "eksperimentaalne meetod" tähendab sellist uurimust, mis põhineb kogemusele ja vaatlusele. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Kui Te soovite analüüsida HTMLi dokumenti tema aadressi järgi, sisestage dokumendi täielik aadress (näiteks "http://www.filosoft.ee/") Vastasel korral analüüsitakse aknas asetsevat teksti 98. Märgendatud korpus Korpus ehk keelematerjalide kogu
tüüpsituatsioonides tohivad või ei tohi teha preskriptiivsed normid – annavad teatud omaksvõetud käitumise kirjelduse ja järgimist vajava mudel, sisaldades teavet sellest, mida mingis kindlas või tüüpilises olukorras tuleks teha konformsuse määr – ettekirjutatud viisid: ennustamise viis, kuivõrd kergesti ja järjepidevalt see inimene seab oma käitumise sotsiaalsetele normidele vastama deskriptiivsed normid – ettekirjutamata viisid ISIKUSTEVAHELISTE SOTSIAALSETE SUHETE TÜÜBID: kooperatsioon ehk koostöö konflikt ehk vastandlikest huvidest/eesmärkidest tulenev koostöö lagunemine või vältimine koos selle asendumisega antagonistliku konkurentsi või(s)tlusega konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne, sh moonutatud sõnumitega kommunikatsioon grupp – kogum kahest või enamast inimest, kes mõjutav üksteist vastastikku suhtlemise kaudu
hinna mõttes) 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Levinud arusaama järgi sisaldab hindamisprotsess väärtusotsustust („x on hea”), põhjendit („sest x-l on omadus P), üldist väidet ehk normi („iga teos, milles on P, on pro tanto hea”) ning eeldust, et põhjendid on deskriptiivsed ja võlgnevad oma kunstikriitilise kasulikkuse ja relevantsuse seotusele normiga. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Partikularismi printsiibieitus esineb kahes
Sünkroonia on keele hetkeseisund. Diakroonia on keele ajalooline areng. 84. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfianalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. 85. Tõlkeprogrammid tõlgivad sisestatud teksti ühest keelest teise. Probleem on selles, et nad ei ole alati usaldatavad. Programmid ei ole veel piisavalt arenenud, et tunda ära kõiki sõnu, vorme jms. 86. Eksperimentaalsed meetodid, näiteks eksperimentaalne psühholingvistika. 87. Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid Deskriptiise meetodi eesmärk on kirjeldada keele loomulikke norme. Preskriptiivne meetod on normatiivsed normid. 88. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Emakeele Seltsi aastaraamat, Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 89. Tuntumad andmebaasid www.emakeeleselts.ee, www.murre.ut.ee, www.filosoft.ee, www.linguistlist.org, www.keeleveeb.ee, wals 90
distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions, milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat totaalsust, mis koosneb reast sotsiaalse elu ilmingutest ja loetlevad sotsiaalse elu erinevaid valdkondi, mis moodustad kultuuri. Kultuur samastatakse nende käsitluste kohaselt suuresti tsivilisatsiooniga. Nendes kultuuridefinitsioonides kasutatakse sõnu nagu tervik, totaalsus, kogum jne. Deskr.def-d on levinud nt kultuuriantropoloogias. Nt üks esimesi antropoloogilisi kultuuridefinitsioone pärineb 1871 Edward
*Üliõpilaste teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757 Keeleteaduste meetodid: *lingvisti keelepädevus ja korpused *Empiirilised uurimused *Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused) *Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid *Kui tahta kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt
Eeskujuks struktuurfunktionalistidele (1950ndad), kes laenasid tema mõisteid Lewis Henry Morgan (1818-1881): Antropoloog temast sai algus natropoloogia metodoloogiamarengule Motoks sotsieelne ja individuaalne progress 1840ndatel tegi välitööd 1851, League of Ho-de-no-sau-nee or Iroquois, elas irokeesidega; huvi nende sugulussüsteemi vastu Sugulussüsteemid jaotas kaheks: 1) Kirjeldavad ehk deskriptiivsed süsteemid eristab lineaarseid sugulasi kollateraalsetest sugulastest (kellest põlvneme ja sama generatsioon) 2) klassifitseerivad süsteemid paigutab sugulased mingitesse klassidesse 1859 hakkas ta uurima seoseid erinevate ühiskondade sugulussüsteemide vahel Sugulusterminoloogiad ei peegelda alati bioloogilisi suhteid Sugulus on tema arvates ideaalse evolutsioonilise uurimise kese
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3
48. Sünonüümia, hüponüümia, meronüümia, vastandlikkus. Sünonüümia e samatähenduslikkus - kahe või rohkema vormilt erineva lekseemi dentonatsiooni identsust. (sünonüümid) Täielik sünonüümia eeldab, et sünonüüme saab üksteisega asendada kõikides kontekstides. Lähisünonüümid - kui sõnade vahel on väikseid semantilisi või süntaktilisi erinevusi. Deskriptiivne - sõna häälikuline vorm kirjeldab kuidagi dentonatsiooni (nt sünonüümi sõnastikus on paljud deskriptiivsed vasted) Hüponüümia - tähenduste hierarhilised alistussuhted. Alistatud sõna on talle vastava kõrgema kategooria hüponüüm, kõrgema kategooria aga oma hüponüümi suhtes hüperonüüm. Nt "hobune" on hüponüüm "imetaja" suhtes. Meronüümia (vahel partonüümia) - osa ja terviku suhe. ( nt keha koosneb pea, kukal, selg, jalg, kõht, käsivars; käsivars omakorda õlavars, küünarnukk, käsi jne) Eraldamatu omandussuhe - vältimatu, integraalne kuulumine millessegi
saatvaks põhimõtteks on õigushüve, st iga koosseisu loomise eesmärgiks peab õigusriigis olema mingi õigushüve kaitse. Süüteokoosseisu võibki määratleda kui karistusseaduse eriosa normi dispositsioonis sisalduvat õigushüve kahjustava teo kirjeldust, mis koosneb teatud deliktitüübile omastest ebaõigust rajavatest tunnetest, mis jagunevad objektiivseks ja subjektiivseks. 6 Põhidelikti tuletiste kontrollskeemide kohta vt Sootak 2001b Deskriptiivsed koosseisutunnused on mõisted, mis on võetud kas tava- või ka juriidilisest keelest ja mis kirjeldavad reaalses maailmas olemasolevaid asju ja nähtusi. Nende mõistetega tähistatu tegelikku olemust on seega võimalik tunnetada kogemusega kaudu. 12 Normatiivsed koosseisutunnused on seevastu suunatud ajaoludele, mille eelduseks on teatud väärtsüsteemi olemasolu
Suhete tekkes ja kestvamasa arengus osutuvad erinevatel etappidel olulisemateks erinevad tegurid. Suhete mallid 18 Normid on sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis karjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. Iga indiviid, ohverdades oma isiklikku vabadust ja impulsiivusust normide järgimise nimer, ootab seda isiklikku vabadust ja impulsiivusust normide järgimise nimel, ottab seda ka teistel. Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamik inimesi antud olukorras teeb. Suunavad normid annavas otseselt viite sellele, mida tuleks heask kiida, mida pahaks panna. Konformsus tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsus on seda tugevam, mida rohkem on survegrupis inimesi, naised kalduvad olema meestega võrreldes rohkem orienteeritud grupilisele kooskõlale ja seega lähtuma
Veenmine Osalusmäär haaratatuse, huvitatavuse, süvenemise Perifeerne ja tsentraalne mõjustustee - peri - keskenduda võib peamiselt meelelahutuslikule, välisele. Tsentraalne - Süstemaatiline sõnumitöötlus. Eelarvamused tekib eristuse ,,meie-nemad" pinnalt Suhete arengu etapid keskkonnatingimused, atraktiivsus, armastussuhe Sotsiaalsed normid sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha tüüpsituatsioonides. Deskriptiivsed näitavad seda, mida enamik inimesi antud olukorras teevad Suunavad annavad otseselt viite sellele, mida tuleks heaks kiite, mida pahaks panna Komformsus tõekspidamiste või käitumise muutumis vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseslt ei nõutagi Järeleandlikkus muutus käitumises või suhtluses vastusena palvele või korraldusele Kuuletumine - tuleb järelandmine autoriteeti või võimu omava isiku poolt esitatud nõudmisele
Põhijooned: *rahvuslik elavate keelte uurimise traditsioon (asumaad) *B.Malinowski kultuursotsioloogia. Keelel ja kultuuril on ühised om-d. *glossemaatika kriitika: iga täielikult aksiomatiseeritud matemaatiline lingvistika osutub praktikas kasutuks *biheiviorism ja positivism. Viini ringi liikmete mõju. Wittgenstein: "sõna tähendus on tema kasutus". *Funktsionaalne tähenduse teooria. Sõnadel on tähendus vaid kontekstis. Igas tekstis on kahte tüüpi seoseid: deskriptiivsed ja funktsionaalsed 50. Ameerika strukturalism 51. Nim ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas, E. Sapir, L. Bloomfield, K. L. Pike., Z. Harris. Esiteks analüüsiti põhiliselt indiaani keeli, teiseks kasutati II Maailmasõja ajal lingviste desifreerijatena. Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on
Head nõuded on eelduseks edukale projektile. WHY – tuleb küsida miks klient tahab midagi teha, mida ta tahab saavutada, mida tahab parandada (eesmärgid). Eesmärk muutub nõudeks. WHAT – mida süsteem peab konkreetselt tegema (funktsionaalsed teenused). WHO – kes vastutab, kelle huvisid täidab see süsteem (vastutajate kohustused). WHY – eesmärgid. WHAT – funktsionaalsed teenused. WHO – kohustuste jagamine vastutajate vahel. Descriptive statements (deskriptiivsed väited) state system properties holding regardless of how the system should behave. Prescriptive statements (eesmärgilised väided) state desirable properties holding or not depending on how the system behaves. Funktsionaalsed nõuded – millistel tingimustel milliseid funktsioone peab süsteem täitma. Vastab küsimusele: „Mida peab tarkvara tegema?“ (ärinõudmised, ärireeglid, standardid, funktsionaalsus). (nt. Süsteem peab võimaldama kauba tellimist). Nt
Keeleteadse meetodid · Lingvisti keelepädevus ja korpused · Emiirilised uurimused · Andmete kogumine salvestused: litereerimine e transkribeerimine, korpused; sõnaraamatud, arhiivid, katsed · Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid · Perspektiiv: sünkrooniline(e tänapäeva keel eh arenguta ajas), diakrooniline (keele ajaloo kujunemine aja jooksul) · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine · Metaleele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika). Kirjeldamise keel ehk metakeel on oluline selleks, et kasutada sellised metakeelseid väljendeid, mis on üheselt arusaadavad. Kas uurijale tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? · Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (nn tugitoolilaused) · Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid
Poliitikafilosoofia filosoofia ühe distsipliinina ei ole mingi sidus ja vastuoludeta valdkond nagu on teadusdistsipliinid tavapäraselt; poliitikafilosoofia loomupärane olemisviis ongi pluralistlik, paljude eriilmeliste filosoofiliste poliitika-õpetuste kooselu. Eespool selgitasime, et põhjendamine on kirjeldav ehk deskriptiivne ning õigustamine on väärtustav ehk normatiivne protseduur. Seesugune vastandav eristus on tunnuslik ka uurimisviisidele. Deskriptiivsed käsitlused püüavad kindlaks teha, kuidas asjade seis tegelikkuses on olnud või parajasti on. Normatiivsete uuringute siht on välja selgitada, kuidas asjad peaksid olema: mis on hea, õige, õiglane, ideaalne, väärikas, moraalselt positiivne. Poliitikat võib uurida nii deskriptiivses kui normatiivses võtmes. Poliitikafilosoofia on normatiivne distsipliin; ta püüab kindlaks teha ideaale, norme, reegleid, etalone.
distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat totaalsust, mis koosneb reast sotsiaalse elu ilmingutest ja loetlevad sotsiaalse elu erinevaid valdkondi, mis moodustad kultuuri. Kultuur samastatakse nende käsitluste kohaselt suuresti tsivilisatsiooniga. Nendes kultuuridefinitsioonides kasutatakse sõnu nagu tervik, totaalsus, kogum jne. Deskr.def-d on levinud nt kultuuriantropoloogias. Nt üks esimesi antropoloogilisi kultuuridefinitsioone pärineb 1871 Edward
sõnumitöötlusega); eelarvamus on meie-nemad pinnalt tavalised põhjendamatu Algselt võõraste inimeste vahel kujunevad meeldimissuhtes tulenevad suurel määral sellest, kuivõrd sarnased on inimeste hoiakud enne tutvumist. Armastuses kirg, intiimne lähedus, kohusetunne Normid on sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. Deskriptiivsed näitavad mida enamus teeb teatud olukorras, suunavad näitavad mida peaks tegema. Konformsus tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Järeleandlikkus tähistab muutust käitumises või suhtluses vastusena palvele või korraldusele. Kuuletumise puhul tuleb järeleandmine autoriteeti või võimu omava isiku poolt esitatud nõudele
pretsedendinormid, mis taas milleski erinevad osundatud kirjutatud normist. Piltlikult - üldistav/juhendava normi kui telje ümber tekib pretsedendinormide kärg, kogum. § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis P. 1. Pretsedendid ehk prejudikaadid Üldises ehk anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole pretsedendiõiguse norm (säte) kui selline samal viisil üldisena ja abstraheerituna, samas lisaks veel ülimalt ratsionaalselt esitatuna nagu kontinentaalses süsteemis (ülimalt deskriptiivsed normid on küll seadustes ja haldusaktides). Pretsedent ehk prejudikatiivne norm ei ole sihitud mingi üleüldise ja seejuures püsiva käitumisreegli andmisele kõigi sarnastel juhtudel. Ta ei ole universaalne retsept, vaid olemuselt kasuistlik, kohaldatav üksnes üksikjuhtudel kui üldistatud juhend (nt ülalpool osundatud USA näidiskriminaalkoodeks; veel: tuntud juristide kommentaarid). Õiguskirjanduses on reeglina selgitatud, et pretsedendinormid (pretsedendid) ehk
Teine suur alarühm on s õ n a l i s e d h i n d a m i s v o r m i d. Hinnang võib sisalduda sõnas eneses (hea, halb), aga ka sufiksite süsteemis: kui näiteks mees on hinnangust vaba, siis mehike enam mitte. Keele hinnanguline külg väljendub selgelt epiteetides, võrdlustes, metafoorides, hüperboolides jne. Verbaalse hinnanguvormi põhiühik on lause, otsustus. Selleks et eraldada hindamist sellest, mis pole hindamine, soovitatakse kirjeldamise- hindamise vastandamist. Deskriptiivsed, kirjeldavad laused (nimetatakse ka informatiivseteks, faktilisteks, tunnetuslikeks) vastandatakse hinnangulistele lausetele. Hinnangulised laused räägivad sellest, mida inimene peab väärtuslikuks, mida peab halvaks ja mille suhtes on ükskõikne. Kolmas suur alarühm on k ä i t u m u s l i k u d h i n d a m i s v o r m i d. Siia kuuluvad intonatsioon, poos, vaade, zestid, miimika, liigutused, aga ka ruumilise distantsi valimine hinnangu väljendajana
annaabi.ee 
