Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Descartes Meditatsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meelte, descartes, kujutlus, usaldada, kujutlusvõime, kõiges, unenägude, peta, meditatsioonid, tunnetuse, tõekspidamised, tõepähe, võtnud, uskuda, pulk, kõigepealt, aritmeetika, geomeetria, asjus, petta, kogeb, infost, eksida, fantoomvalu, arvama, kehaga, kehata, ainsad, infoallikad, infole, põhinedesTALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte...........
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest.
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate
Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud. Esimeseks argumendiks toob Descartes välja unenägude mõtte. Ta ütleb, et unenägudes näeb ta tihtipeale reaalsusele(ehk siis ärkvelolekule) sarnanevaid asju. Seetõttu jõuab autor järeldusele, mille kohaselt on raske(kui mitte võimatu) eristada unenäogusid ja ärkvel olekut kogemuste tasandil. Autor ütleb, et on võimalik, et isegi praegu ta elab hoopis unenäos, kusjuures ta ei suuda viimast tuvastada. Vastulauseks tuleb Descartes välja mõttega, mille kohaselt kõik, mida me unes näeme, koosneb ärkvel
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese
seega loonud õige maailmapildi. 5 Võib väljendada ka lihtsamalt: Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta. PLATON JA TEMA ÜHISKONNAKÄSITLUS Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk
peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne. Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad
selgitused miks) Seadusandlus ja valitsemine: Vürst, kes ei pea endale ebaväärikaks öelda, et tema kohus on inimestele religiooniasjus täielik vabadus jätta ja neile mitte midagi ette kirjutada, ise seejuures uhkustamata oma tolerantsiga, on valgustatud ning pälvib sellisena tänulikelt kaasaegseilt ja järeltulijailt ülistusi selle eest, et vabastas inimsoo vähemalt valitsuse poole pealt alaealisusest ning andis igaühele vabaduse kõiges, mis puutub südametunnistusse, kasutada omaenese mõistust. Sellise vürsti ajal tohivad auväärsed vaimulikud, olles ühtlasi õpetlased, oma ametikohust kahjustamata esitada vabalt ja avalikult omaksvõetud sümbolist siin-seal kõrvale kalduvaid otsuseid ja vaateid ilmale järelekatsumiseks; veel enam võib seda teha iga teine, kes pole ametikohustest piiratud. See vabaduse vaim levib ka väljaspool, isegi seal, kus ta peab võitlema mõistmatuvalitsuse poolsete väliste takistustega
et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Puhtteoreetiline mõtlemine ja praktiline (meeleline) kogemus võivad olla erinevad ning tihti ka vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4
.. OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju, kas siis pole? A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb mitteolevast aednikust? Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg st kas mu jalavalu on olemas? Aga puujalavalu? Varbaid pole, aga varbavalu on? Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega Matrix.) Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis. TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism: Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu ta paistab, näivus on tõelus.
2) On inimese ja mõistusekeskne KLASSIKALINE EMPIRISM kõik teadmised tegeliku maailma (kus me elame, kus asjad toimuvad tavapäraselt. Võimalik maailm muinasjutumaailm) kohta pärinevad kogemusest (ei pea olema isiklik kogemus). Locke KLASSIKALINE RATSIONALISM ld ratio mõistus. Tõsikindel (paratamatus, üldkehtivus) teadmine pärineb mõistusest (lõppkokkuvõttes kogemus ei ole tühine, vaid vahend). Aluseks toonud matemaatika. Platon, Sokrates, Descartes. Tänapäeval ei pooldata enam klassikalist empirismi ja ratsionalismi sest alahindasid mõistust. Tunnetus tänapäeval saab alguse probleemist, mitte vaatlusest või eksperimendist. Popper klassikalise empirismi kriitika. Teadmised põhjendatud tõene uskumus (Aristoteles). 18. Rene Descartes kui Platoni mõtlemissuuna kinnistaja. Ego cogita, ergo sum, res extensa, res cogitans. RENE DESCARTES (1596-1650) Prantsuse filosoof. Vastandus keskajale. Oli teaduses isetegev matemaatik
eksiarvamusist. Tal oli oma akadeemia, mis tegutses 900 aastat ja selle mõju teaduse arengule on olnud tohutu. Tal oli kindel moraalne hoiak. Tema mõistuseteenimine muutus peaaegu, et koomiliseks. Platoni õpetuse arusaam on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast ehk subjektiivusest. Sest tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Mittetõeliseks pidas ta meeleliselt kogetavat ehk empiiriliseks – teadmised tulevad meelte kaudu (nägemine, maitsmine, kuulmine….). Tõeliseks pidas ta ideed ennast. Ainususe tunnetamine paljususes on Platoni kesksemaid teemasid. Tema arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. Platoni mõtlemist ülistav filosoofia on üleskutse teoretiseerida, analüüsida, otsida sügavamaid põhjusi vahetult ilmneva näilisuse taga. Ideed moraali alusena Platon on moralist. Hüve eri liigid on Platoni üksikasjaliku uurimise objektiks – vaprus, mõistlikkus ja õiglus
Subjektiivselt suudame me küll eristada, kuid kasutades vaid meie enda vaatepunkti. Objektiivselt ma arvan, et Su arvutused on õiged. Skeptik minus arvab, et Sa varjad midagi, kuid subjektiivselt arvan, et kõik klapib. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub alati meelelisest kogemusest. Me saame aru mida ja kuidas me teame juhul kui me oma meelelist kogemust analüüsime. Kogu teadmine tuleb meelte kaudu. John Locke- Hing on sündides tabula rhasa ja kui meil nende viie meele aknaid tegelikkuse suunas poleks, ei oleks meil ka mingeid teadmisi tegelikkusest. Kõik teadmised tuleb meelte kaudu kogemusest. An Essay concerning human understanding 1690. David Hume- Me ei tea tegelikult kunagi miks asjad juhtuvad ja mis on muutumiste taga. Ainus mis me teame on see et me oleme harjunud nägema üht asja teisele järgnevalt. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias
G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik
6.RENE DESCARTES- prantsuse (1596-1650) ■ rajas ratsionalismi (- arusaam, et tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest, ülejäänud kogemustest) ■ tema arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused ■ Descartese arvates ei ole tarkus paljuteadmises vaid mõistmises (arusaamine) ■ ohud tunnetuse teel (eksimuse allikad): 1) lapsepõlve eksiarvamused 2)mõistuse kiire väsimine 3)sõnade ebatäpsus 4)meelte väheusaldamine (meelepettus- asjad näivad teistsugustena kui nad tegelikult on, kas saab välistada et meie elus on kuri deemon kes tekitab meis aistinguid ilma et üldse mingit välismaailma oleks?, kas saab välistada seda, et meie elu ongi ainult üks suur uni?)
· Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse ,,Mõtlen,järelikult olen olemas". Millised tõlgendused on sellega kooskõlas? · Mõeldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu · Mõeldud on ainult keha olemasolu · Mõeldud on ainult hinge olemasolu · Mõtlemine on millestki teadlik olemine · Mõtlemine on ainult mingi teoreetilise probleemi üle arutlemine · Mõtlemine on mõistetega opereerimine. Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
& test7 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. c. Kallutaks inimesi ateismi. 04th of April 0:59 matis Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse Mõtlen, järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt? a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust b. Keha olemasolust. >> c. Ainult hinge olemasolust. 04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne
Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vabaneda, siis ei saaks nad midagi öelda selle kohta, mis värvi maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl.
Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vabaneda, siis ei saaks nad midagi öelda selle kohta, mis värvi maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
· Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane · Nii nagu Francis Bacon, vastandus ka D keskaja mõtlejatele ennast · "Kuigi minu kasvatajad ei ole mulle õpetanud midagi tõsikindlat, olen ma siiski tänulik selle eest, et tänu neile seadsin ma kõik kahtluse alla"
seda, mida mõistame. UUSAEG Iseloomulikud jooned Uusaja mõiste tuli kasutusele 15.-16. sajandil Itaalia humanistide poolt, kes tahtsid end eristada keskajast. Uusaja filosoofia hõlmab 17.-19.sajandit, kuid piirid on väga tinglikud. Hakkasid 8 arenema teadused, eesmärgiks uute teadmiste hankimine. Selleks, et muuta inimest looduse valitsejaks. Filosoofias hakkas arenema eelkõige tunnetusteooria, mis on tunnetuse lähtealuseks. Siin tekkis kaks seisukohta ratsionalism, mis pidas lähtealuseks mõistust, ja empirism, mis pidas lähtealuseks kogemust. Hakati vaidlema küsimuse üle, mis on tõde?, kas see on üldse olemas?. Ratsionalism Rene Descartes (1596-1650) on tuntud ka matemaatikuna, leiutas analüütilise geomeetria. Tema filosoofia eesmärgiks on leida tõsikindel teadmine, millel on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, mitte juhuslikud. Nt 3x3=9.
tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne
kokkupuutes mõne teise kehaga või mitte; ning mida on oma arvult üks, mõni või mitu. Nendest tingimustest ei suuda ma substantsi eraldada, ükskõik kuidas ma oma kujutlusvõimet ka ei pingutaks.." galileo galilei ,,...Ent mu vaim ei tunne tingimata vajadust lisada, et see peab olema valge või punane, mõru või magus, kärarikas või vaikne ning meeldiva või vastiku lõhnaga. Kui meeled meid ei juhiks, siis ei jõuaks mõistusvõi kujutlusvõime arvatavasti eales selliste kvaliteetideni. Seepärast arvan ma, et mis puutub objekti, siis pole maitsed, lõhnad, värvused ja nõnda edasi enamat pelgaist nimedest, mis me talle rakendame ning et need asuvad üksnes teadvuses. Seega, kui elusolendid ära kaoksid, siis oleks kõikneed kvaliteedid ära pühitud ning haihtunud." Galileo Galilei, II Saggiatore, 1623 52. Sekundaarsed kvaliteedid Primaarsed kvaliteedid kui midagi sellist, millest lahus ei saa ma asjast
· Mõistus · Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja · Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 vormivaks printsiibiks inimeses. aastat manilaste kogudusse. · Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid · Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist. jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne · Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt).
annaabi.ee 
