Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatlik valitsemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahusus, põhiseadus, kohtuvõim, võimuharu, elluviimine, horisontaalse, parlament, õigusriik, põhiseaduslik, võimuriigis, distsipliin, tsensuur, kuningavõimu, kodanikkond, valides, riiklikul, referendum, rahvahääletus, valimissüsteem, kuuluda, volikogu, erakonnad, poliitbroiler, peibutuspart, mandaati, ühiskonnaõpetuse, millisteks, harudeks1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes;
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine
seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku Kodanikkonna huvide (sise-, välis- ja kasutamise järelvalve
Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud:
Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine. Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku Siirdeühiskond – Ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eliit – Väike ühiskonna grupp, kes asub tipus oma jõukuse või päritolu tõttu Leibkond – Majapidamisüksuses elavad inimesed, kes teevad ühiseid majanduslikke otsuseid Sotsioloogia – Ühiskonnateadus
1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes.
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused:
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine.
6)Avatud ja suletud nimekiri a) avatud nimekiri-suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole, omades seega suuremaid võimalusi esinduskogusse pääsemiseks b) suletud nimekiri - hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas esitatud kanditaatidele, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja etteotsa. 7)Mis on erakond? Kindla ülesehituse liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille eesmrgiks on oma seisukohtade elluviimine ja võimule pääsemine. Poplistlik partei- kõigile meelepärane partei (nt keskerakond) 8)mille poolest erineb erakond survegrupist? Erakond erineb survegrupist tegevuse eesmärgi, eesmärgi saavutamise vahendite, programmi ulatuse ja propaganda objekti poolest. 9) rahvas saab osaleda valitsemisel: a)hääletamisega e-valimistega b)referendum 10)poliitiline kultuur- Klassikalise määratluse kohaselt on poliitiline kultuur suhtumiste,
kuulub nii võimu otse valitud. Riigi igapäevast seadusandlik, Valitsus moodustatakse ülimuslikkusel. toimimist juhib valitsus täidesaatev kui ka parlamendiväliselt ning Riigipeal on vaid ja sedusloomega tegeleb kohtuvõim. ei ole parlamendi ees esindusfunktsioon. parlament. aruandekohustuslik. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Tai Nt Katar, Saudi Mongoolia, Eesti Ühendriigid, Indoneesia Araabia, Vatikan
• Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha • Õigusselgus • Õigusrahu • Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus - Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte • Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest • Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum • Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
Parlamendil on Riigipea n Monarhia võim Monarh on võimu ühtlasi on piiratud ainuvalitseja, ülimlikkus, valitsuskabineti põhiseadusega kellele kuulub riigipeal on juht ja tal on nii esindusfunktsioo (peaminister) ja esindusfunktsio seadusandlik, n, valitsuse on on enamasti on. Riigi täidesaatev kui ametisse kodanike poolt igapäevast ka kohtuvõim. nimetanud valitud. Valitsus toimimist juhib Nt Saudia parlamendi ja on moodustatakse valitsus ja Araabia parlamendi ees parlamendi seadusloomega aruandekohustu väliselt ja ei ole tegeleb slik. Nt Eesti parlamendi ees parlament. Nt aruandekohustu Suurbritannia slik. Nt USA RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon
Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on
kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis). Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu). Eesti Vabariigi 101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03. Täidesaatev võim:
preambulas ning paragrahvides 10 ja 11 loetletud demokraatlikke printsiipe. Aluspõhimõtetes on välja toodud kõik see, mis teiste normide puhul alati silmas tuleb pidada ja võimaldavad lahendada olukordi, mille puhul konkreetset normi pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts). Maruste loetelu põhimõtetest (9): demokraatia, parlamentaarne vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
Side ühiskonna ja oma traditsioonilise valijarühmaga nõrgeneb. Inimeste valimiseelistused on kõikuvad – järjest enam sõltub see juhuslikest teguritest ja meedia mõjust. Usaldus erakondade vastu madal – erakonda kuulumine pole enam populaarne 9) Demokraatia mõiste, põhitunnused, jagunemine. Demokraatial on tänapäeval 2 põhitähendust: Rahva võim (ka rahva valitsus) Riik, kus võimul on rahvas Demokraatia põhitunnused: Põhiseaduslik valitsus – valitsus ja parlament on ametisse asunud seaduse alusel (mitte vägivalla ega riigipöördega) Kehtivad inimõigused – sõna-, trüki-, südametunnistuse jne vabadused kehtivad päriselt (mitte ainult paberil) Kõigi võrdsus seaduse ees – nt seaduserikkumise eest kõigil sama karistus. Demokraatia jagunemine: Otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju
ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi.
ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi.
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1.3 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul
riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks
mõtteid ja neid propageerida (sõnavabadus). Vabad valimised eeldavad valimisseaduse olemasolu enne valimisi (reegleid ei muudeta mängu ajal), kandidaatide esitamise vabadust, vabadust valimiskampaaniaks, inimese õigust vabalt anda oma hääl ja valitud kogu või institutsiooni põhiseadusega antud pädevust. Samuti sõltumatut kohut vaidluste ja protestide lahendamiseks. Seaduse ülimuslikkuse kõrval on hiljem tulnud võimude lahusus ja inim- ning kodanikuõiguste kaitsmine. St enamus peab arvestama vähemuse õigust osaleda poliitikas ja nende sõnavabadust. Vähemusest võib konkurentsis saada ka enamus. Herodotos (V saj eKr) demokraatiast, aristokraatiast ja monarhiast (sõnad on pandud Pärsia ülikute suhu, kuid kajastavad kreeklaste arusaamu) Otanes arvas, et riigiasjade üle otsustamine tuleks anda kõigi kätte, öeldes: ,,[...] ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks
teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
· relvamonopol · keskselt kontrollitud ja juhtitud majandus(riigi võimu poolt) 1 Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu,mis põhineb kodanikujulgusel. Eraldatusesaared on totalitarismis väiksed rühmad,kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. 1 Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Demokraatia tunnused: · võimude lahusus · võim esindab rahva huve · vabad ülised regulaarsed valimised · valitsejate vahetamise võimalus · aus ja õiglane otsustamismenetlus · otsuseid langetatakse häälteenamusega · vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · kaitstud inimõigused · arvamusvabadus · tsensuurivaba · riigivõimu avalikkus,poliitiline vastutus · seaduslikkuse põhimõtte järgimine · sõltumatu kohus
5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud
annaabi.ee 
