Demokraatia plussid ja miinused Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu, mille puhul peavad olema täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia on lai mõiste ning ehkki seda peetakse üheks parimaks valitsemisvormiks, siis igas riigis on ta siiski omanäoline ning alati ei eelda põhiseaduste ja valitsemisinstitusioonide olemasolu. Oma essees aga võtan aluseks Eestis toimiva demokraatia ning toon välja selle plusse ning miinuseid, sest nagu teadagi, siis igal asjal siin elus on olemas nii positiivne kui ka negatiivne külg. Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud kaks põhimõtet, mis minu arust iseloomustavad seda kõige paremini. Esimeseks on põhimõte, mille kohaselt on tegemist õigusriigiga ning see teeb meid kõiki seaduse ees võrdseks. Kõikidel on antud õigus oma sõnale ja oma arvamusele.
2 Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes ,,Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas
Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes "Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja 2 haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega
ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu. Kuid seda võivad ju teha ka teised valitsused.
mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia) Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nemad teevad kogus siis tähtsamad otsused. Kuigi valijate poolt valitud, siis otsuseid tehes on vaba valik, lähtudes iseendast tihti
Autoritaarsetes režiimides on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ning ülejäänud kodanikud on poliitikast tõrjutud. Teisisõnu võimul olijad otsustavad valitsetavate üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse, saaksid oma arvamust avaldada. Juhid ei austa indiviidi õigusi, nende huve jne. Seos eliidi ja sotsiaalsete gruppide vahel ei toimi usaldusel ja vastutusel. Autoritaarsus on catch-all nimi kõigile poliitilistele režiimidele, mis kasutavad jõudu – autokraatia, türannia, diktatuur, absoluutne despotism, sõjaväeline võim, junta, oligarhia jne. Välja on võimalik tuua 4 erinevat autoritaarse režiimi tüüpi: 1) türannia ehk autokraatia (ise valitsema)– türannid omavad võimu isikuliselt ja absoluutselt. Türannia suurim nõrkus peitub käskude jagamises. Türannia on kõige „edukam“ ja kõige ekstreemsem autoritaarse režiim tüüp. Võim baseerub hirmul ja igasugune poliitiline vabadus või ühiskondlikud õigused on keelatud.
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
kaitsmine. St enamus peab arvestama vähemuse õigust osaleda poliitikas ja nende sõnavabadust. Vähemusest võib konkurentsis saada ka enamus. Herodotos (V saj eKr) demokraatiast, aristokraatiast ja monarhiast (sõnad on pandud Pärsia ülikute suhu, kuid kajastavad kreeklaste arusaamu) Otanes arvas, et riigiasjade üle otsustamine tuleks anda kõigi kätte, öeldes: ,,[...] ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks. Kuidas saab monarhia olla hea, kui ainult üks teeb seda, mida ta tahab? [...] Türann peaks olema kadeduseta, sest talle kuulub nii palju hüvesid. Kuid ta kadestab õilsaid, talle meeldivad kõige halvemad inimesed ning ta on vastuvõtlik õilsate kohta käiva laimu suhtes. Ta muudab isade seadusi, vägivallatseb naistega ning tapab ilma kohtumõistmiseta. Kui aga valitseb rahvahulk, on sellele valitsusviisule kõige kaunim nimi võrdsus seaduste ees
mõistust (julgus), instinktid on ohjeldamatud (mõõdukus peavad olema vaos hoitud) õiglane hing õiglane toimimine inimeste suhtes. Platoni hilisemad dialoogid (Pidusöök) Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest, sel on erinevad astmed. Kõige õnnelikumaks saame, kui suudame tunnetada ilu kui sellist, kui suudame taotleda ilu iseendas, ilu ideed. Subjektivne naudingutunne · Meelelised ja vaimsed, viimased on puhtamad · Vaid see, kes tunnetab (armastab) ilu, elab ,,elamisväärset elu" Aristoteles õnnest (Nikomachose eetika): · Õnn on ,,hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna" tähendab oskust mõistuspäraselt toimida · Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil (analoogia flöödimängijaga tema suurim hüve on pilli võimalikult hästi mängida. Elus võib
hüvitamisele. Põhiseaduse kommentaar §15 (1) LOE JUURDE! 4. Loeng (15.03) Demokraatia Otsetõlkes ,,rahva võim" (demos + kratos) Valitsemine (Aristoteles): Ühe Mõnede Paljude/kõigi Lähtuvalt üldisest huvist Monarhia Aristokraatia Demokraatia Demokraatia Lähtuvalt isiklikust huvist Türannia Oligarhia (Ohrokraatia ,,pööbli valitsus") Raske leida ühest definitsiooni, kuid kuulsaim on: A
Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) 61. Kuidas jagas reziime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika reziimide tänapäevase jaotuse loogikast? REzIIMID Hea Halb ARISTOTELESEL (üldhuvid) (võimu huvid) Üks valitseb Monarhia Türannia Mitu valitsevad Aristokraatia Oligarhia Paljud valitsevad Politie Demokraatia (demokraatia) (moblokraatia) 62. Missugused on autoritaarse reziimi tunnused? Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
iseloomu. riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. kõige kaugemale on selline areng läinud rootsi kuningriigis. põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse nõusoleku. kui kuningas ei suuda 6 kuud oma ülesandeid täita, siis otsustab Riksdag kas seda tuleb vaadata tagasiastumisena ja et kuningas ei ole võimul jumala tahtest vaid parlameni armust. riigivormina võib monarhia esineda mitmel kujul, esiteks pärilikuna, kus troon kuulub kindlale perekonnale, ehk dünastiale nt inglismaa, rootsi. teiseks on valitav monarhia. kolmandaks absoluutne monarhia. neljandaks konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga võimu piirab parlament(rootsi, taani, norra, luksemburg). eriliseks on näiteks andorra vürstiriik, riigi korralduse iseärasuseks on seal kaasvürstlus seetähtendab et riigipeaks on kaks isikut. prantsusmaa president ja hispaania piiskop
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga.
Nii on tagatud kodanike vabadus, 3 seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel. RIIGIVORMID Monarhia (kreeka k `ainuvalitsus') - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV: "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, usuline ja kohtuvõim
patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja nõusolekul (Locke). 4) Neljas küsimus puudutab poliitilist muutust ja stabiilsust (millal on vastupanu olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte). Poliitiline mõtlemine hõlmab ka ideaalset nägemust (st rohkem või vähem räägib iga mõtleja ka sellest, kuidas peaks olema) (taevariik, kommunism, ideaalne-tuhandeaastane rahvusriik fasismis, vabade ja võrdsete võimalustega liberaaldemokraatlik riik), mille põhjal hinnatakse reaalset ühiskonda ja poliitikat ning nende muutmise vajadust ja õigustatust. 1 Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel
kvaliteet, madal tootlikkus. 5. pilet 10 Poliitilised ideoloogiad- sotsialism Ladina keeles (Societas- ühiskond; socialis- ühine, ühiskondlik; communis- ühine). Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustussüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse.
õiguse subjekt, vaid subjektiivsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuurid), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga.
riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monhiastlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga.
teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste
Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe
poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid , riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist; seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija; teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Harilikult on selleks välispoliitika koordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega
Tihti iseloomustatakse majanduspoliitikat ka taktikalistes dimensioonides: kaitsev/ründav (defensiivne/ofensiivne); passiivne/aktiivne. Kaitsetaktikaga püüab valitsus struktuurinihkeid majanduses pidurdada, ründetaktikaga aga hoopis toetada. 10 1.3. Riik kui poliitiline institutsioon 1.3.1. Riigiteooriad Organisatsioonilises määratluses käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise tingimustes – eriti pärast Afganistani, Serbia, Iraagi, Liibüa jms sündmusi – on viimatimainitud põhimõtted muutunud diskuteeritavateks.
õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
peamiseks, ülevalt lähtuva Austria slaviseeri-mispoliitika kaitsjaks! Mõõtmatud on need vaevad, mis pandi sakslaste õlgadele. Kuulmatult suured olid need vere- ja maksuohvrid, milliseid neilt nõuti ja siiski igaüks, kes ei olnud mitte täiesti pime, pidi nägema, et kõik see oli ilmaasjata. Et meile oli see eriti valus, tulenes sellest, et kogu see süsteem moraalselt peitis end oma Saksamaaga sõlmitud liidusuhete taha. Sellega nagu sanktsioneeriti vana Habsburgide monarhia aeglast Saksa asja juurutamispoliitikat. Ja tuli välja isegi nii, et seda sanktsioneeriti Saksamaa enda poolt. Tõelise habsburgiliku silmakirjalikkusega loodi kõikjal mulje, nagu jääks Austria ikka Saksa riigiks. Ja selline silmakirjalikkus ainult suurendas meie vihkamist dünastia vastu, mis kutsus meis esile otsese rahulolematuse ja põlguse. Ainult et Saksa impeeriumis endas need, kes pidasid end ainsateks "kutsututeks", ei märganud seda kõike
Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Ka väepealikud valiti riigiametnikena. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus Poliste siseolud olid sageli üsna ebastabiilsed. Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust. Rikkad ja suursugused seevastu püüdsid oma võimu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. Mitmel pool ähvardasid sisepinged kasvada üle veristeks relvastatud kokkupõrgeteks.
Seega peaksid nad vähemalt teoorias tegema soodsaid otsuse neile jõududele, kes neid ametisse määrasid. Samas ei ole Ülemkohus nii sõltumatu kui see paistab olevat, sest Kongress ei pruugi näiteks nende otsuste täitmiseks raha eraldada. Lühike analüütiline kokkuvõte võimutasakaaludest antud riigis Juba Ameerika Ühendriikide põhiseaduse loomisel oli Konstitutsiooni autorite jaoks äärmiselt oluline, et võim ei saaks koonduda ühtedesse kätesse, vaid oleks türannia vältmiseks jagatud kolme erineva institutsiooni presidendi, Kongressi ja kohtute vahel. Niisiis saigi täidesaatva, seadusandliku ning kohtuvõimu vahelistest suhetest üks võtmeelemente, mille üle Konstitutsiooni loomisel arutleti ja just tänu sellele võime me Ühendriikide valitsemises rääkida üsnagi toimivast ning läbimõeldud kontrolli- ja tasakaalumehhanismist. (Gitelson jt, 1996, lk. 37-41; Lasser, 1996, p. 16) See mehhanism tagab, et igal
§ 3. ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Mõiste entsüklopeedia on kreeka päritolu ning tähendab süstematiseeritud teadmiste ringi ühes kindlas või mitmes eluvaldkonnas. Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. Õigust ja riiki aitavad tundma õppida teaduse üldmetodoloogia ning konkreetsed meetodid, sh õigusteaduse spetsiifiline metodoloogia ning spetsiifilised meetodid. Teaduse üldmetodoloogia ning meetodite suhtes on viimased üldise ja erilise ning osa ja terviku vahekorras. § 4. ÕIGUSÕPE Õigusõpe on positiivse õiguse, õiguse üldteooria aine ja uurimisobjekti ning positiivse õiguse rakendamise süsteemne tundmaõppimine ning interpreteerimine. Tundmaõppimine kätkeb endas 2 aspekti: 1) sisulist, 2) protsessuaalset ehk tegevuslikku. Sisuline aspekt tähendab õigusõppe objekti, st positiivset õigust ennast, õigusteooria ainet ning
Konstitutsiooni vastuvõtmine Põhiseaduse muutmine Piirangud konstitutsiooni muutmiseks Põhiseaduslikkuse järelevalve mõiste, mudelid ja seda teostavad organid Kontrolli liigid Riik Poliitiline reziim Demokraatlik reþiim Liberaalne reþiim Autoritaarne reþiim Totalitaarne reþiim Õigusriik Sotsiaalriik Ilmalik riik, klerikaalne riik, teokraatlik riik Monarhia Absoluutne monarhia Dualistlik monarhia Parlamentaarne monarhia Vabariik Presidentaalne vabariik Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika presidentaalne mudel Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon
ümber. Revolutsiooniga kaasneb paradigma (teooria, mis on teaduslikult tunnustatud ja mida peetakse ainuõigeks, hõlmab väga paljut, selle abil proovitakse kõike seletada) vahetus. Mõni paradigma võib jõuda tõestuseni hiljem, nt Darwini teooriat pole 100% tõestatud. Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust. Nt kui toimub muudatus Ptolemaiose süsteemilt Kopernikusele. Kopernikuse teooria oli revolutsiooniline, ta näitas, et vana teooria ei toimi. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on kui usuvahetus. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, muutub ka tema maailmapilt. Teaduse arengu jagab viide staadiumi: paradigmaeelne (mingisuguse nähtuse kohta on palju vastukäivaid seletusi); normaalne periood (kinnistunud on
Siin tuleb jällegi nähtavale õiguse kriitiline dimensioon. See avaldub tänapäeval läbi demokraatia poliitilise vormi. Otsustus on tegelik demokraatia külg. Demokraatia väljendus on konstitutsioonilised õigused. Need on õigused, mis on pandud põhiseadusse eesmärgiga muuta inimõigused positiivseks õiguseks. Nad kuuluvad ideaalesse õiguse dimensiooni, seega nende positiviseerimine kätkeb endas püüdu ühendada ideaalset reaalse dimensiooniga. Ideaalses demokraatias ei oleks põhiseaduslike õiguste ja demokraatia enese vahel konflikti. Reaalses demokraatias aga on konflikt – poliitiline elu ja idee põhiseaduslikest inimõigustest vajab kontrollimist. Seda kontrolli võib vaadelda kui argumenteerivat või diskursiivset inimeste esindatust. Sel juhul ideaalne ja reaalne õiguse loomus eksisteerib parlamentaarse seadusandluse ja põhiseadusliku kontrolli vahel. Võimude lahusus tasakaalustab nende vahekorda, seega on täidetud õiguskorra harmoonia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
