Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia plussid ja miinused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valitsemisvorm, sõnavabadus, miinus, reklaam, poliitik, winston, halvim, essees, esiteks, rahvavõim, liberalism, sotsialism, kodanikke, rahval, seltskond, vanasõna, selgub, arvavad, demokraatias, nendest, targem, juhtima, niimoodi, haarama, tarku, etteotsa, postkast, kartuleid, lubadusedDemokraatia plussid ja miinused Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu, mille puhul peavad olema täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia on lai mõiste ning ehkki seda peetakse üheks parimaks valitsemisvormiks, siis igas riigis on ta siiski omanäoline ning alati ei eelda põhiseaduste ja valitsemisinstitusioonide olemasolu. Oma essees aga võtan aluseks Eestis toimiva demokraatia ning toon välja selle plusse ning miinuseid, sest nagu teadagi, siis igal asjal siin elus on olemas nii positiivne kui ka negatiivne külg. Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud kaks põhimõtet, mis minu arust iseloomustavad seda kõige paremini. Esimeseks on põhimõte, mille kohaselt on tegemist õigusriigiga ning see teeb meid kõiki seaduse ees võrdseks. Kõikidel on antud õigus oma sõnale ja oma arvamusele.
aas tal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga kehtestada Inglismaal püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus parlament sai riigi seadusandlikuks koguks. Selleks, et muuta parlament ise tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus inglastel aga veel üle saja aasta. XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks olid inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles de Montesquieu. Locke avaldas 1690. aastal oma teose ,,Teine traktaat valitsemisest", kus ta väitis, et mistahes seaduse väärtus toetub ,,valitsetavate nõusolekule". See Locke'i tees loomulikust õigusest kummutas senise väite, et riigivõim on jumala poolt ette määratud. Locke'i arvates samastub loomulik õigus jumaliku õigusega ning tagab kõigile inimestele põhiõigused, ka õiguse elule, kindlale vabadusele ja oma töö viljale. Nende õiguste
Kui hääletab suur arv inimesi, on õige tulemuse saamise sanss peaaegu kindel. Näiteks kui valijaskonnas on 10 000 inimest ja igaühe puhul neist on õige vastuse saamine tõenäolisem kui vale vastuse saamine, annab enamuse otsus peaaegu kindlasti õige tulemuse. Condorcet' argument võib näida enam kui rahuldava vastulöögina Platonile. Kuid on oluline mõista, et argument töötab ainult kahel tingimusel. Esiteks peab keskmise indiviidi puhul olema õige vastuse saamise tõenäosus suurem kui vale vastuse oma (Condorcet ise oli selles osas väga pessimistlik, juhul kui tegu on suureulatusliku hääletusega). Teiseks peab iga indiviid olema motiveeritud hääletama vastavalt tema arusaamisele üldisest hüvest, mitte lähtuvalt konkreetsetest huvidest. Kui teine eeldus ei lähe läbi, oleme tagasi segaduse juures, mida eespool nimetasin segamotivatsiooniga hääletamiseks
oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia)
Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse
poeg. Süüria presidendiks sai eelmise presidendi Hafiz-al-Assadi poeg, selle jaoks alandas parlament presidendiks kandideerija vanuse alampiiri 34. eluaastale. Vastavalt võimukasutusele jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks, on ka seisukohtade erinevusi nende reziimide määratlemisel konkreetsetes riikides. Autokraatia e isevalitsus (autos - kreeka k 'ise') 8 Autoritaarne diktatuur on valitsemisvorm, mida iseloomustab võimu koondumine liidri või kitsa oligarhia kätte, kuid muid eluvaldkondi puudutab diktatuur vähe. Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega (väline konformism). Seega pole võimupropaganda kõikehaarav
· Probleem, kui peaminister erinevast parteist kui president (cohabitation) - president harilikult saadab parlamendi siis laiali (nt. Mitterrnad vs Chirac 1988) · Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud · Soome 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht · Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage!
5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7
põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike
Indiviidid on orja seisuses. 2) dünastia – valitseb monarh või kuningliku perekonnaliige. Mis eristab neid türanniast on, et nemad tulevad võimule ja kasutavad seda tuginedes kindlatele reeglitele. Võim ja rikkused on tavaliselt jaotatud kogu monarhi perekonna vahel. Dünastia võimu legitiimsus tuleneb traditsioonist. Dünastia režiimis ei ole poliitilisi parteisid, isegi mitte ühte juhtivat parteid. Lubatud pole vaba ajakirjandus ja sõnavabadus. Dünastiate praegune rikkus tugineb peamiselt tohututest õli ja nafta puuraukudest. Tänapäeval pole mitte kõik monarhiad mittekonstitutsioonilised: eksisteerivad riigid, kus monarhia on kas piiratud (konstitutsiooniline) või sümboolne (parlamentaarne) 3) sõjaväelised režiimid – on kõige levinum vorm autoritaarse režiimi vormidest. Armee on erilises priviligeeritud seisuses. Paljudel juhtudel armee sekkub, et kaitsta olemasolevat sotsiaalset ja sõjalist status quo’d
RKPJKo 21.12.1994 Demokraatia vastandina auokraatiale tähendab võim teostamist rahvaosalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel Democratisation massipärastumine. IV DEMOKRAATIA KUI JUHTIMISE ESE 1. Politoloogia tegeleb demokraatia teooriaga, valmissüsteemidega jne. 2. Empiiriline sotsiaalteadus tegeleb avaliku arvamuse küistlustega. 3. Filosoofia: Kas demokraatia on õigustatud, kas demokraatia on parim valitsemisvorm? 4. Ajalooteadus milline on demokraatia ajalugu Vana-Kreekast kuni tänapäevani välja. 5. Riigiõigusdogmaatika mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada? V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD 1. Identiteedi teooria see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahtekujundamise vorm peaks olema rahvahääletus. On olemas vaid 1 tahe ja see järgib homogeenset rahvahuvi. Rahval on üheselt sõnastatav huvi
Ma nõustun demokraatia põhimõttega: st et ellu viidaks enamuse otsuseid. Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. Niisiis, olen ma seisukohal, et õige on viia ellu vale poliitika. 8. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Hädaohud: vähemuste õigused ja isiksuse vabadus on ohus, sest võivad langeda enamuse ohvriks. (enamuse türannia) Enamuse arvamuse ohvriks võivad ka langeda vaimne elu, kriitika, sõnavabadus. Järelikult, hakkab valitsema üksluisus ja konformism. Väljapääs: parlamentlik representatiivne demokraatia. Parlament on vahelüli rahva ja võimu vahel, mis peab ka arvestama vähemuste arvamusi. Mill mõtles välja valimissüsteemi, mis eeldab esindajate õiglast ja võrdset (proportsionaalset) esindamist. 9. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Demokraatia eeldab, et on olemas ühine hüve ning et iga mõistusega inimene taipab seda, kui
ise, tema elu, ei ole oluline. Lugeda tuleb nö 'suuri tekste' ehk kanoonilise tekste need on selliste mõtlejate tekstid, kes on kõige paremini suutnud esitada universaalseid lahendusi, mis on igas ajastus rakendatavad. Neid tuleb lugeda nii nagu nad üritaksid vastata meie endi probleemidele. Kontekstuaalne ehk ajalooline meetod(Cambridge'i koolkond, 1960ndad, quentin skinner) Nemad leidsid, et Lovejoy jätab välja kaks väga olulist aspekti. Esiteks autori intentsioon ehk kavatsus - peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab, mis on tema eesmärgid. Teiseks, et autori eesmärke mõista, peame tundma ajaloolist konteksti (peab teadma kirjutisi kellele vastab, keda kritiseerib; peab teadma ajaloolisi probleeme, mille õigustamiseks on teosed loodud jne). Ilma kontekstita ei saa me teosest aru. Lisaks peab teadma ka keelelisi
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale
Monarhia : ehk ainuvalitsus on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea (monarh).Monarhia puhul riigipead ei valita,vaid selleks saab isik ,kellel on sünnipärane õigus selleks. Monarhia 1.absoluutne(Lux)võim on ühe isiku käes, tema otsutab. 2.parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa).ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik 1.presidentaalne (USA) 2.parlamentaarne(Eesti). Vabariik- Valitsemisvorm,mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted: *rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele *demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) *igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonn
seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektiivsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuurid), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate
inimene töötab kellast kellani. Tööstusühiskonna algaegadel (Euroopas XIX sajandi esimesel poolel) on tööpäevad pikad ja esineb ülelinnastumine. Tööviljakus kasvas ja spetsialiseeritus suurenes. Tööstus ei vajanud suurema tootlikkuse juures enam nii palju tööjõudu ja palju inimesi läks teenindavasse majandusse, mille teenuseid spetsialiseerumise tõttu vajasid nii hankiv kui ka töötlev majandus (veondus, kaubandus, pangandus, reklaam, masinate ja seadmete hooldus jne). Ühiskonda, kus enamus hõivatud inimesi töötab teenindavas majanduses ja suur osa SKTst tekib teenuste müümisel, nimetatakse postindustriaalseks ühiskonnaks. Oluline on postindustriaalse ühiskonna juures teenindava majanduse valdamine tööhõives, infoühiskonnas teabe töötlemise muutumine omaette majandustegevuseks ja selle tähtsuse kasv, mida toetab ka uus tehnika. Infoühiskond tähtsustab teavet ja kasutab (hangib,
ihade ja ootuste piiramine Paideia: kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid: õnn pole vooruseta võimalik. tagasitõmbumine maisest elust Õnn>voorus, voorus>õnn, õnn <-> voorus? Poliitik ei ole õnnelik! – parasiitlik, kuna vajab turvan. Platon (428-348): Tavaarusaam: õnn asjadest Elu ei ole elamist väärt, kui keha laastab haigus; hinge laastab vale toimimine. Filosoofid: teatud tegutsemisvõime Õnne jaoks vaja vooruslikku elu ja hinge harmooniat: Epikuurlased: passiivne seisund, eemal pol. koos sõpradega.
o karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Institutsionaliseeritud võim: võim annab suhetele kindla suuna, eraldab dominantsed ja alluvad grupid, ta on ühiskonnas institutsionaliseeritud kindlatesse struktuuridesse ja organiseeritud kindlal viisil. Institutsionaliseeritud võimu monopoolseks kandjaks on riik. 5. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. (lk.17-22) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Põhimõtted: o Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. o Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. o Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. o Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 4
Epikuurlaste vastus Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik? Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest. Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi. Kas poliitik saab olla õnnelik? Epikuurlaste vastus : õnnelik elu on poliitikast eemal, sõprade ringis. Kokkuvõte mis on õnn? Tavaarusaam õnn on see kui meil on surres kõige rohkem asju. Platon, Aristoteles ja stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõime (aktiivne mitte passiivne). Epikuurlased : õnn on teatud passiivne seisund. Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles. Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab teatavaid voorusi selleks, et kogukonda
tegevuse pärssimine või blokeerimine, Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus). 1.2.2 Poolpresidentalism Poolpresidentaalse demokraatia puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsuse juhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks, valituse töö eest vastutab aga ikka peaministril. Niisugune valitsemisvorm kehtib näiteks Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. Võtamegi Prantsusmaa näite põhjalikuma vaatluse alla. Sarnaselt presidentaalse süsteemiga valitakse riigipea ehk president ka siin otse rahva poolt. Presidendivalimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutumise. President nimetab ametisse peaministri. Ülejäänud ministrid valib omakorda peaminister, kuid 6
seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konfödseratsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monhiastlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale
baseerub üsna selgetel faktidel, ei esita ühtki vastuolu või on eksisteerivate seadusaktide poolt eelnevalt määratud. Kaasuseid, mis on seotud keerulisemate teemadega ning uute seadusaktide rakendamisega, pole vajalik täiskogu ees esitada, need refereeritakse viie kohtuniku poolt juhitavasse kohtusaali. Kohtuprotseduurid Euroopa Kohtu protseduurid hõlmavad nii kirjalikku kui ka suulisi staadiume. Esiteks - kogu seotud dokumentatsioon ning tõestusmaterjal kogutakse kokku. Teiseks korraldatakse enamasti avalik istung, mille käigus esitatakse kaasuse põhilised punktid, mõlemad osapooled võivad suuliselt oma vaateid esitada ning kohtunikud ja kohtujuristid võivad osapoolte kaitsjaid küsitleda. Kolmandaks, avaliku istungi järel kaasusele määratud kohtujurist eksamineerib kaasust detailideni, töötab läbi kõik kaasusega seotud EL-i õigusaktid ning
See piirdub tuumikuga poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese. 3. Integratsioonikorraldus (Rudolf Smend) Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda. 4. Totaalne PS Põhiseadus ongi see akt, mis otsustab kõik olulised küsimused. 5. PS kui väärtuskord (Rudolf Smend) Kehtestab ühiskonna põhiväärtused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. Elu, omand, kodu puutumatus, eraelu, sõnavabadus jne. 6. Ühiskondlik leping On olemas algolukord, siis on kõigil halb. Lepitakse kokku, et luuakse institutsioon, mis tahab öörahu, et saaks rahulikult magada. Päeval saab minna jahile ja ei pea muretsema, et keegi eelneval päeval kõik ära röövib. Väga oluline on teadmatuse loor. Keegi neist ei teadnud, mis neist pärast PS kehtimist saab. Neil olid oma ootused ja lootused, kuid keegi ei teadnud täpselt
inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale. o Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia VALITSEMISVORM, MILLE TUNNUSTEKS ON KODANIKKONNA OSALEMINE POLIITIKAS, VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS, SEADUSE ÜLIMUSLIKKUS NING INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE AUSTAMINE. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
Paljud Politeia Demokraatia Milline Aristotelese arvates parim? Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia Eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia Ei ole tugevaid klassivahesid politeia. Demokraatia: valitsus vaeste huvides. Halbadest vormidest halvim on türannia, demokraatia parim. 3) Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6. saj. Justianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and: - vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu - paternistlik ja personaalne suhe alamatega - kuningas kui vooruse kehastus ja tagaja 4) Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides.
Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem) NL-s: - Rahvademokraatia (,,hea", hetkel alles Kuuba ja Põhja-Korea) - Kodanikedemokraatia (,,halb") tänapäevane demokraatia Läänes Demokraatia kui põhiseaduse aluspõhimõte: Demokraatia kui õiguspõhimõte (olemas õiguslik raamistu, kuidas tekib) Demokraatia on põhiõiguste sõbralik ja õigusi soosiv, eeldab vabat kodanikkonda (mõtte-, sõnavabadus jne) Demokraatias pidev pidevussuhe (,,vastuolu") (vastassuunalised normid nt sõnavabadus vs inimväärikus, au ja õigus): - Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia - Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast
annaabi.ee 
