Demokraatia plussid ja miinused (0)

Demokraatia plussid ja miinused
Demokraatia on valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Nad teevad seda läbi konsensuste, otseste referendumite või enda seast valitud esindajate kaudu. Kõik tundub iseenesest ideaalne, kuid nagu üles Winston Churchil:“Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks praegu välja mõeldud“. Oma essees toon välja demokraatia plussid ja miinused.
Demokraatial on muidugi palju plusspooli, kuid praegu toon välja ainult paar neist. Esiteks on demokraatia rahvavõim, kus just eelkõige rahvas määrab, kes korraldab riigi elu. Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva valikust lähtuvalt hakkab kujunema ka kogu riigi süsteem, mis otseselt puudutab kodanikke . Ehk rahval on võimalus valida, millises ühiskonnas ta elada tahab.Kui võrrelda demokraatiat diktaktuuriga, kus otsustab kõik kas üks inimene või väike seltskond , on demokraatia kui taevakingitus.
Teiseks demokraatia plussiks oleks sõnavabadus. Kuigi see käib suureosas esimese plussi alla, väärib see minu arust siiski väljatoomist. Nagu ütleb Eesti vanasõna: „Vaidluses selgub tõde.“ Täpselt nii on sõnavabadusega. Kui inimesed saavad öelda välja, mida nad arvavad , siis võidame me sellest kõik. Läbi arutelude ning vaidluste leitakse alati see kõige õigem tee, mis viib meid veel parema ühiskonna ning riigini. Siin võib tuua näiteks Nõukogudeaegse korra, kus sõnavabadus oli väga suurel hulgal piiratud, põhimõtteliselt sellist asja ei eksisteerinudki. Kõik, kes midagi julgesid öelda, said karistatud. Õnneks ei suudetud rahvast nii maha suruda, et nad lõpetaksid vabaduse poole püüdlemise ja me saame olla täna siin, kus me tahame ja öeda seda, mida tahame.
Kuigi demokraatia tundub üdinisti hea, see seda siiski ei ole. Alati ei suuda see ennast tõestada, eriti veel, kui riigis elav rahvas ei ole just kõige otsustusvõimelisem. Kuna demokraatias valitseb enamuste soov ja riigis elavad lauslollid ei ole kasu nendest paarist targast, kes oskaksid asja paika panna, siinkohal oleks kõige targem just minna diktaktuuri teed. Vastasel juhul valitakse riiki juhtima inimesed, kes pole just selleks kõige pädevamad. Niimoodi võib põhja minna terve riik. Sellisel juhul tuleks kindlasti demokraatia hüljata ning võimu peaksid haarama need käputäis tarku , kes astuksid riigi etteotsa ja korraldaksid seda nii, et kõigil on hea elada.
Teine miinus demokraatia juures on valimised. Tänapäeva ühiskonnas tahab iga poliitik , et valija just tema poolt hääletaks, selleks reklaamitakse ennast igal võimalikul viisil. Küll pannakse terve linn täis plakateid, ummistatakse postkast mõttetute paberilipakatega või jagatakse tasuta kartuleid . Võidab see, kes on suutnud ennast rohkem reklaamida, siin ei loe enam, kas ta lubadused ka kuidagi teostatavd on või mille arvelt seda tehakse. Minu arvates peaksid olema valimistel kõigil võrdse võimalused ning enese reklaam tuleks keelustada. Siis oleksid mingisugused võimalused pääseda riigi ladvikusse ka nendel, kelle rahakott ei ole nii paks.
Kuigi demokraatial on hulganisti vigu on see siiski parim valitsemisvorm, mida kasutada. Tänapäeva üks olulisism mäksõna on vabadus ning, milline süsteem pakuks meile rohkem vabadust, kui demokraatia.