Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia liigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
demokr, demokraatias, esindusdemokraatia, kommuun, kommuuni, kontseptsioon, huvigruppide, põhiseadus, sotsiaaldemokraatia, sotsiaaldemokraadid, konkurents, rahvademokraatia, modernne, riigivõim, kiris, kukrus, nuuma, oidermaa, teostab, lahusus, otsustamisel, referendum, rahvahääletus, osalusdemokraatia, kairi, liberaalid, töölisklass, hääletamiseSISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1
ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013) Nendest kõigist võib leida lühikirjelduse järgnevatel lehekülgedel. 4 2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju
....................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 1.12 Rahvahääletuse demokraatia..........................................................................7 1.13 Esindusdemokraatia........................................................................................ 7 1.14 Elitaardemokraatia.......................................................................................... 8 1.15 Kogukonnademokraatia................................................................................... 8 2.TÄNAPÄEVA DEMOKRAATIA...................................................................................... 9 2.1 Polüarhia.................................................
..................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3.DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL......9 3.1Liberaaldemokraatia............................................................................9 3.2 Sotsiaaldemokraatia...........................................................................9 3.3 Rahvademokraatia.........................
vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajad valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele, mis vastavad kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles Winston Churchill: "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul
alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud): konsulid, tribuunid kvestorid jne. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. ~1~ Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaja otsese
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise vii
, vastasrind Parlamentaarne demokraatia - demokraatia vorm, mille korral parlament ja valitsus on tihedalt seotud, riigipea võim on väike. Nt Eesti vabariik Peibutuspart - poliitikaterminoloogias poliitik , kes küll kandideerib valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid laseb enda asemel ametipostile asendusliikme. NT:Europarlamendi liikmete kandideerimine riigikokku Pluralism - ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Vastandiks on monism. Poliitbroiler - Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel). Populism - rahvapärasust, (odavat) populaarsust taotlev poliitika, võimule pürgimisel rakendatav demagoogia sugemetega poliitiline tegevus Postindustriaalne ühiskond - kõrgelt arenenud tööstusühiskond, milles kasutatakse laialdaselt kõrgtehnoloogiat; iseloomulik on teenindussektori töötajate ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur
Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted....................................................
Tema seisukohta uurime lähemalt järgmises peatükis. Hetkel on oluline vaid punkt, et demokraatiateoreetik peab otsustama, kas demokraatia on eeskätt üpris jämedakoeline enamuse valitsemise põhimõte, või tuleks pigem järgida "madisonlikku" vaadet (James Madisoni (1751-1804) järgi, keda tuntakse ka Ühendriikide konstitutsiooni esiisana), mis ütleb, et demokraatia nõuab vähemuste kaitset. Teine vaidlus puudutab "esindusdemokraatia" ja "otsese demokraatia" mudelit. Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene süsteem tundub olevat puhta demokraatia vaimule lähemal, ent ometi on see kaasaegses maailmas peaaegu tundmatu
Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. 4 1.2. Demokraatia vormid ja areng. Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetshe). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaegse otsese
Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine seaduse aögatamine riigikogu juhatus riigikogu komisjon esimene lugemine täissaalis teine lugemine kolmas lugemine ja lõpphääletus president allkirjastab seaduse o Absoluutne veto parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Eesti Vabariigi põhiseadused 1920.a põhiseadus (Asutav Kogu) · 20, ühekojaline riigikogu 100 liiget, võimude lahusus, puudus riigipea, rahvaalgatus 1933.a põhiseadus (rahvahääletus) · 20, ühekojalises riigikogus 50 liiget, Riigivanem(5a), riigivanemal dekreediõigus 1938.a põhiseadus (Rahvuskogu) · 22, kahekojaline(riigivolikogu 80 ja riiginõukogu 40), president (5a), kaotati rahvaalgatus 1992.a põhiseadus (rahvahääletus)
Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel.
Nt. Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia- tekkis II MS järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturva süsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval on kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama
Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine,
Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Osalusdemokraatia on
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
60% on demokraatlikud. 2. Demokraatia definitsioon? Poliitiline süsteem, mille liikmed on poliitiliselt võrdsed, kollektiivselt suveräänsed ja omavad võimeid, ressursse ning institutsioone, et ise ennast juhtida. Võimu teostamisse on kaasatud rahvas- demos, kratein. 3. Termini "demokraatia" päritolu, mida see termin tähendab Vana-Kreeka keeles? Vana Kreeka ajaloolane Herodotos kasutas terminit 5.sajandil e.m.a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema. 4. Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused? Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi Erinevused: osalusdem. puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms
Leibkond – Majapidamisüksuses elavad inimesed, kes teevad ühiseid majanduslikke otsuseid Sotsioloogia – Ühiskonnateadus Korruptsioon – Võimu kuritarvitamine enda kasuks Konveier – Tööliin Revolutsioon – Riigipööre Reform – Mingis ühiskonnavaldkonnas tehtud muutus Kapitalism – Eraomanduses olev majandussüsteem Erakond – Vabatahtlik poliitiline ühendus, eesmärk võimule saada Pluralism – Mitmekesisus, paljusus. Võim on jagatud huvigruppide vahel Assamblee – Üldkogu Delegeerima – Õigust siirdama, volitama Formaalne – Ametlik Kampaania – Aktsioon poliitilise eesmärgi saavutamiseks Opositsioon – Parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja kellel on valitsusega erinevad seisukohad Koalitsioon – Valitsuses olev parteide ühendus, kes tegutseb oma valitsusprogrammi alusel Populism – Erakonna tegutsemisviis, et saada rahva poolehoidu lubadustega
valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmetele, ministritele ja tippametnikele.(Ärilised grupid) Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. II Teemad: 1.Demokraatia 1.1.Otsene ja esindusdemokraatia Otsene demokraatia ehk klassikaline demokraatia- peamiselt kasutatakse seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel
Parlamentaarne riik Presidentaalne riik · Parlamendi võim on suurem kui · Presidendi võim on suurem kui parlamendi presidendi/riigipea oma. oma. · Riigipea moodustab omaette institutsiooni · President on täidesaatev võim (esindusfunktsioon) · Otsesed presidendivalimised · Kaudsed presidendivalimised Parlament · Eesmärk esindusdemokraatia riikides teostada rahva võimu erakondliku kuuluvuse järgi fragtsioonid Töövaldkondade järgi komisjonid Valitsusparteide järgi koalitsioon ja opositsioon Oma töö juhtimiseks - juhatus 5ÜHISKONNAÕPETUS Seaduste vastuvõtmine Töö komisjonides Arutelu parlamendis (lugemised) Hääletamine (liht- ja koosseisu häälteenamus, 2/3 häälteenamus) Seadused kuulutab välja president. Täidesaatev võim Valitsuse moodustamine 1) valimiste järel
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos
tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Elamisluba riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt Elukallidus elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Erakond ehk partei kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia.
KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele ühiskondlikele struktuuridele. b) Juhtimine -Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. c) poliitiline võim ja tema allikad -Poliitilise võimu määratlus: õigu
3. Kes peaks valitsema? 1. Mis on demokraatia? Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. 2. Milliseid probleeme kerkib seoses demokraatiaga? Demokraatia kui enamuse valitsemine ja kui üksikisikuga arvestamine. Oletame, et 51% inimestest tahab üht, kuid mis saab ülejäänud 49% soovidest? Enamus valitseb, kuid teiste üksikisikute kahjuks. 3. Mis on otsene demokraatia? Mis probleemid sellega seostuvad? Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu (ideaal rahvahääletuse korras). Aga rahvas ei pruugi õiget valikut teha (motiivid, pädevus). 4. Mida väidab Platon demokraatia vastu ja millised on selle nõrgad kohad? Kui inimene on haige, läheb ta arsti ehk spetsialisti juurde, kes kirjutab talle vastava ravimi. On ju ilmne, et ta ei lase rahvahulgal selle üle otsustada, et millist ravimit peaks võtma.
rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine Eelarve rahaline plaan teatud perioodil (näiteks eelarveaasta või projekti kestvuse jooksul) laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. Elukallidus elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Erakond ehk partei kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev
Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, ning et arstiabi ja haridus oleks riigis rahaliselt kättesaadav kõigile; 4) sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990. aastail olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mistahes ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teha revolutsiooni teel, sest
oodataksekõigilthuvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. 4. Tööstusdemokraatia-keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. 5. Deliberatiivne e arutlev demokraatia-sisuks loetakse eeskätt kõigile ligipääsetavat arutelu ning vähem hääletamist, huvigruppide agitatsiooni ning valitsemisega seondvat. Meetodiks veenmine. Eelduseks ideaalne kõnesituatsioon.Tulemus on arutlejaid siduv konsensus. 6. Korporatiivne demokraatia-Esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja ette teada hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Erinevad astmed: regionaalsena palju kasutusel (KOV), kutsealade kaupa vähem. 7
(riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised; vt ka mittetulundussektor kohtulik järelevalve kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadus või täidesaatva võimu akt konstitutsioonivastaseks ja seega ebaseaduslikuks kolmas tee Briti leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted konservatism parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist konverteerimine ühe valuuta vahetamine teise valuuta vastu Kopenhaageni kriteeriumid 1993. aastal Euroopa Liidu Kopenhaageni tippkohtumisel
Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala
ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. 28. Millest on tingitud ideoloogiate paljusus? Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 29. Kuidas erinevad üksteisest maailmavaateliselt sotsiaalliberaalid ja sotsiaaldemokraadid? Põhjendage vastust. Sotsiaalliberaalid on parempoolsed, sotsiaaldemokraadid aga vasakpoolsed. Sotsiaaliberaalid riigivõimu panud peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab igale oma liikmele inimõigused tagama,
poliitilise eliidi kujundamine. Demokraatlik elitism Demokraatitat ei ole põhimõttes võimalik teostada. Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Kodaniku ja riigi vahel toimib mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab üksikisiku ja riigi vahelisi suhteid. Need on vabatahtlikud organisatsioonid mis on sõltumatud. Võimuressursside ebaühtlane jaotumine. Peavad demokraatia olulisemaks
Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Volikogu omavalitsuse esindusoran Eestis; valitakse valla/linna territooriumil elavate häälteõiguslike inimeste poolt
annaabi.ee 
