Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada valitust. Minu jaoks ei ole see eriti autoritaarne põhiseadus, kuid lõi võimalused demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele üleminekuks. Uue põhiseaduse kohaselt pidid Riigikogu ja riigivanema valimised toimuma kevadel ning vabadussõjalaste šansid häid tulemusi saavutada näisid üpris reaalsed. Selle vältimiseks korraldasid Päts ja Laidoner 1934. aasta märtsis riigipöörde
(Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad
ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse reziimiga. Majandus arenes vaikival ajastul kiiresti, peamiseks põhjuseks oli maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned, suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid
1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust.
aastatel *orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele 4. Eesti Vabariigi põhiseafused. 1920, 1934, 1938? Olulised punktid ja erinevused. Põhjused, miks oli vaja uut põhiseadust. Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgemat võimu teostama riigivanem. Õigus anda seadusi oma dekreetidega 5. Eesti majanduse põhijooned. Millised olid arenguetapid ja nende eripärad? Maailmamajanduskriisi mõjud Eesti majandusele? Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus. Toitainete hinnad langesid, samas kui tollimaksud kiiresti tõusid Talurahva sissetulekud vähenesid Paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama Külades sagenesid oksjonid
häälteenamusega vastu · Tõnisson astub tagasi, Päts moodustab üleminekuvalitsuse, sõlmib kokkuleppe Johan Laidoneriga 12.märtsil 1934 algab vaikiv olek · Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele · Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga) · Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks
Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia. Kaotati rahvaalgatus,valimisõigus 1938.toimusid Riigivolikogu valimised. Paar päeva hiljem Kaarel Eenpalu.
a. otsuse eesti kroon devalveerida. 12.märts 1934. a. toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit võtsid Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali minema, parlament oli surutud "vaikivasse olekusse". K.Pätsi riigipööre oli üheks demokraatia kriis põhjuseks Eesti Vabariigis. Tehes kokkuvõtte eelnevalt arutletust, arvan, et üheks suurimaks demokraatia kriisi
Põhiseaduse koostasid vabadussõjalaste kogus 120 liiget. Riigipea ametikohta ei olnud liidu tegelased. Riigikogu koosseisu vähendati riigipea ametit pidas peaminister. 50-le liikmele. Kehtestati riigipea ametikoht riigivanem. Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimu kandjaks oli Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimuks riigis oli rahvas, kes viis oma võimu ellu referendumi president, kes võis anda oma dekreetidega kaudu. Seadusandlikku võimu teostas seadusi. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Riigikogu(100-liiget) täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus koos peaministriga, kujunes Vabariigi Valitsus. Vabariiki juhtis presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. peaminister, kes täitis ka riigipea kohustusi. Majandus: Toimus radikaalne maareform. Majandus: Majandus edenes jõudsalt. Riik
president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. 10. 1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud. Tööliste arv kasvas, tööpuudus praktiliselt likvideeriti
- kuna presidendivalimistel esitati 1 kandidaat, jäid rahvavavalimised ära, aprillis 1938.a. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks K.Päts - päev hiljem uus valitsus eesotsas K. Eenpaluga (Einbund) - nn. juhitava demokraatia poliitika: püsis kaitseseisukord, poliitiline organiseerumine keelatud, tsensuur, riigikogu formaalne seadusandja (seadused presidendi dekreetidega) - riigi sekkumine majandusse, hoogne edasiminek nii tööstuses kui põllumajanduses, ühistegevuslik liikumine, elatustaseme tõus EESTI VÄLISSUHTED 1918-1920 oli põhiprobleemiks tunnustuse saavutamine, murrang 1921, kui Eesti võeti ka Rahvasteliitu (lääneriigid ei lootnud siis enam bolshevike kiiret kukutamist Venemaal) Välispoliitika põhiül.:julgeoleku kindlustamine. Otsiti liitlasi.
Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas aga oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse reziimiga. Majandus arenes vaikival ajastul kiiresti, peamiseks põhjuseks maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned (plaanide koostamine teatud majandusharude edendamiseks jmt), suurendati riigi osalust eraettevõt-luses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid
Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas aga oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse režiimiga. Majandus arenes vaikival ajastul kiiresti, peamiseks põhjuseks maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned (plaanide koostamine teatud majandusharude edendamiseks jmt), suurendati riigi osalust eraettevõt-luses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid
hulgas. Vabadussjalased (nagu tegelikult ka mitmed parteid) pidasid vajalikuks muuta phiseadust, et seada sisse presidendi ametikoht. 1932.-33.a. toimus Eestis mitu rahvahletust phiseaduseprojektide le, alles kolmas, vapside oma, lks lbi. Uus phiseadus li vimalused leminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele: krgeimat vimu pidi hakkama teostama rahva poolt valitud ja laialdasi igusi omav riigivanem (riigipea), kes vis anda oma dekreetidega vlja seadusi, panna parlamendi seadustele veto, vis Riigikogu ennethtaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne. Prast rahvahletust astus Tnissoni valitsus tagasi ja kuni valimisteni, mis pidid toimuma 1934.a. aprillis, juhtis leminekuvalitsust Konstantin Pts. Iseseisvuse saavutamine mjutas positiivselt kiki eluvaldkondi, suurimaks saavutuseks oli aga moodsa rahvuskultuuri vljaarendamine. Esimest korda ajaloos hakati riiklikul tasemel prama thelepanu eest-laste
Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete
*Valitsuse samm oli mõeldud meeleolude rahustamiseks, kuid ei saavutanud oma eesmärki *Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu Üleminekuaeg *Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele *Vastavalt põhiseadusele pidi Eestis kõrgemat võimu teostama hakkama riigivanem *Uuel riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ametisse valitsust *Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, sedapuhku Eesti Vabandussõjalaste Liidu nime all *1934. aastal saavutasid vabadussõjalased toimunud kohalikel valimistel suure edu *Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Larka vastaskandidaatideks olid Laidoner, Päts, Rei.
Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused suleti vabadussõjalaste organisatsioonid okt. 1934 – kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus 1935 – keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) 1935, 8.dets
Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused · suleti vabadussõjalaste organisatsioonid · okt. 1934 kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse · piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) · 1935, 8.dets
Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis rahvas Parlament Teostas seadusandlikku 1-kojaline, 50-liikmeline, 2-kojaline:Riigivolikogu
Poolt, Larka- vapside poolt. Sisepoliitika Vaikival Ajastul: 12.märts 1934 toimus riigipööre. Päts kuulutas välja kaitseseisukorra 6. Kuuks. Laidoneri sõjavägede ülemjuhatajaks ja vabadussõdalaste liit määrati likvideerimisele. Aktiivsed vapsid pandi vangi, rahvateadvusse ei jõudnud midagi. Vaikiv Ajastu: Võim koondus triumbiraadi kätte. Päts riigivanemaks, Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, eenpalu-siseminister. Riigikogu saadeti laiali, Päts valitses dekreetidega, kaitsesisukorda pikendati. Omavalitsused allutati keskvõimule, keelati valitsuse kritiseerimine-kehtestati tsensuur, põhiseadus peatati. 35a. Keelustati erakondade tegevus, loodi asemel uus massiorga. Isamaaliit, mis pidi ühendama kõikidest kihtidest inimesi. Asutati Isamaalised Noorte org. Kodutütred, Noorkotkad. Algas majandustõus. Pätsi ägedaimaks vastaseks oli Tõnisson. Tõnissonilt võeti Postimees ära ja piirati kõrgkoolide autonoomiat
Seadusandlikvõim,riigikogu 100-liikmeline ühekojaline.Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu.Riigivanem(valitsuse juht)Rahvas sai hääletada riigikogu valimistel.Rahvahääletused.Rahvaalgatus. (midagi head-naistel oli valimisõigus ja kohalikud omavalitsused olid iseseisvad) 34a ps-lõi võimalused yleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele.kõrgem või riigivanemal,polnud enam valitsuse juht vaid rahva poolt valitud riigipea(president),oli õigus anda seadusi oma dekreetidega,saata riigikogu laiali ennetähtaegselt,ning nim ja tagandada ametiss valitsus.riigikogu võim ja liikmeskond vähenes,valitsuse eesotsas peaminister. 38a ps-Riigipea oli president.Kahekojaline Riigikogu.1)volikogu, 2)riigikoguPresident nimetab valitsuse ametisse.valitsuse kontroll elualade yle.Toimus inimeste teadlik eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamisel. vastu võetakse 1937. Suur majanduskriis1929 Maj kriis puhkes tänu majanduse liga kiirele tõusule
suunamisel tegutsev ainupartei. Lätis laienesid oluliselt presidendi õigused. 1938.a. kehtestati uus konstitutsioon, mis laiendas tema õigusi veelgi. Samal aastal jõudis uus põhiseadus ka Eestisse, millega loodi presidenti ametikoht ning parlament muudeti kahekojaliseks. Uus parlament o Eestis(1938) ja Leedus(1936) loodi uus parlament. Lätis mitte. Parlamendil oli võim vähemtähtsaid seadusi välja töötada, olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidega. Opositsioon o oli küll olemas, kuid jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Ainult Leedus toimusid ülestõusmis katsed, mis küll nurjusid, aga opositsioon säilis. oVähemusrahvused Leedus o juudid, poolakad ja venelased Eestis ja Lätis o venelased, võimukuselt baltisakslased(pärast iseseisvumist lahkusid) o Lubati neile palju, sest oli tähtis, et nad oleksid lojaalsed.
Riigikogu koosseisu vähendati 50 liikmele ja selle volitused piirati formaalseteks. Uue institutsioonina toodi riigivalitsemisse riigipea -- riigivanem. Riigivanemale nähti ette suspensiivse veto õigus Riigikogu otsuste suhtes. Riigivanem pidi valitama viieks aastaks ja tema ülesandeks oli teostada rahva esindajana riigi kõrgeimat valitsusvõimu (s.t. ta oli ühtlasi täidesaatva võimu pea). Riigipeale anti õigus valitseda seaduse jõudu omavate dekreetidega, ehkki riigikogule jäi siiski õigus riigivanema dekreeti muuta või see kehtetuks tunnistada. Seega ühitati riigivanema pädevusse nii suure võimuga riigipea kui ka valitsusjuhi võimupiirid, samas jäi riigivanem seadusandliku võimu haardest täiesti välja. Riigivanema pädevusse jäi ka valitsuse ametisse nimetamine ja tagandamine ja riigikohtunike määramine. Riigikantselei muudeti riigipead teenindavaks administratsiooniks. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K
õhutamiseks, siis nüüd, vastupidi, soovis ta klasside koostööd, kõikidest klassidest pidi saama ühtne ja ühiste huvidega itaalia rahvas. Tegelikkuses tähendas see aga arveteõiendamist revolutsiooniliste töölistega, demokraatia likvideerimist, sotsiaalsetele saavutustele lõpu tegemist. Töölised kaotasid õiguse palga üle vaielda ja selle tõstmise eest võidelda, enam polnud neil ka streigiõigust. Palkade määramine, õigemini palkade alandamine toimus dekreetidega. Ametiühingud saadeti laiali. Töösturid seevastu säilitasid oma kasumi, ehkki nende maksud tõusid mehiselt. Kuid riik tegi tööstureile teisigi ettekirjutisi. Ettevõtjad pidid vähimadki muudatused tootmisse kooskõlastama valitsusega. Nad ei tohtinud vallandada oma töölisi ega määrata ise nende palka. Töölisi palgata võis ainult valitsuse tööbörsilt. Poistest pidid kasvama sõdurid ja mehed pidid riiki teenima. Põllumehi kutsuti üles rohkem nisu
Vaikiva ajastu kehtestamine: · 12. märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ning Tallinna kesklinnaoma kontrolli alla toimus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre. · Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi. · Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega. · 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra. · Riigikogu naasis suvepuhkuselt, ent kuna rahvasaadikud arvustasid riigivanema tegevust,kuulutas uus siseminister Kaarel Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõppenuks. Parlament läks ,,vaikivasse olekusse". · 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani. Vapside populaarsus kadus. · Opositsiooni keskuseks sai Tartu
rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini * viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud * uus põhiseadus * Pätsi võimuletulek * tsensuur * erakonnad sulgeti (alles jäi ainult Isamaaliit) * rahvuslus (kampaaniad) * autoritaarne reziim Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks. 1938. a. põhiseadus. * autoritaarne valitsemisviis * riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused: ta võis anda oma dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada armetisse valitsus jms. * riigikogu muudeti kahekojaliseks: riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt ; riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti * võrreldes 1920. aasta põhiseadusega piirati parlamendi õigusi tugevasti * vabariigi valitsus, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks * valitsus oli vastutav riigikogu ees
Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. 11. 1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud. Tööliste arv kasvas, tööpuudus praktiliselt likvideeriti. Riik
Parlament võtab vastu seaduseid ja otsuseid. SEADLUS § 109 – seadusjõuga õigusakt, I argument – president võtab vastu juhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla, II argument – ta on NAGU seadus või tal on seaduse jõud, aga samas pole see seadus. § 78, § 109, § 110 – seadlusandluse õigus presidendil. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuna president on olemuselt haldusorgan (§ 78), on tal ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad e õiguse allikad, mida võtab vastu haldusorgan ja millel on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõiguse all mõistetakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalselt seadus, formaalselt mitte. Parlamentarism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest seadusandluse sisuline dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on õigus vastu võtta:
Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõjalasi arreteerima. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi tänu sellele ja tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites. Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte, kes asus Eestit valitsema oma dekreetidega. (Pajur, Tannberg, 2006). Astutud samme põhjendas Päts vabadussõjalaste väidetava mässukavaga ja valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise (fasistid, natsid, tuliristlased, lapualased) Eesti varianti
esitatud peaministrikandidaati. Lõpuks kinnitati detsembris 1998 peaministriks Jacques Alexis. Selle poliitilise ummiku ajal ei suutnud valitsus korraldada kohalikke ega parlamendivalimisi 1998. aasta lõpus. Jaanuari alguses 1999 saatis president Préval laiali seadusandjad, kelle ametiaeg oli lõppenud kogu Saadikutekoja ja kõik Senati liikmed peale 9 ning muutis kohalikud valitavad ametnikud riigiteenistujateks. President ja peaminister valitsesid dekreetidega ning moodustasid valitsuskabineti, mis koosnes peaaegu täielikult FL-i pooldajatest. Oli tekkinud uus poliitiline liit ESPACE (Demokraatlik Konsultatsioonigrupp), mille survel andis valitsus kolm kohta 9-liikmelises Ajutises Valimisnõukogus (Conseil Électoral Provisoire, CEP) opositsioonirühmitustele ja andis CEP-le mandaadi korraldada valimised 1999. aasta lõpul. Valimised lükkusid mitu korda edasi. Kohalike nõukogude, vallavalitsuste, linnasaadikute,
juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Seadused võetakse vastu Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seadus jõustub 10. päeval pärast RT-s avaldamist, kui pole märgitud teisiti. 2.5. Seadlus Seadlus* - seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid* - õigustloovad aktid ehk õigusallikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõigus* – seadusandlusõigus täidesaatva võimu käes. Dekreedi võtab vastu riigipea. 1. ERAKORRALISED DEKREEDID – kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused 2
põhiseaduse muutmise vajadus. Johan Pitka ka juhatusse. Nende toetajaskond kasvas kiiresti (ca 20 000 liiget). Vapsid: 1) nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandamist; 2) kritiseerisid valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust 3) töötasid välja oma põhiseaduse projekti: seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnav Riigikogu suured õigused sai 5 aastaks valitav riigipea e riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele veto panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab
põhiseaduse muutmise vajadus. Johan Pitka ka juhatusse. Nende toetajaskond kasvas kiiresti (ca 20 000 liiget). Vapsid: 1) nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandamist; 2) kritiseerisid valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust 3) töötasid välja oma põhiseaduse projekti: seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnav Riigikogu suured õigused sai 5 aastaks valitav riigipea e riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele veto panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress – liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just – Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab
Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. 4.2.2 Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad
Eesti puhul tavatsetakse K-listeks seadusteks lugeda PS 104 § lg 2 nimetatud seadusi. Nende seaduste iseärasusesks on see, et neid saab vastu võtta ja muuta üksnes riigikogu vähemalt 51 poolthäälega. President enda seadlusega neid muuta ei saa (tõenöoliselt saaks ka rahvahääletusega muuta). §2 täitevvõimu üldaktid Täitevvõimu hulka kuuluvad nii riigipea kui valitsus. Seaduse jõuga riigipea üldakte nimetatakse teoorias dekreetideks. Dekreetidega RÕ-like küsimuste lahendamine on lubatav kui dekreet põhineb demokraatlikus korras vastu võetud K-l ja on antud K-i raames. Erinevates õiguskordades kasutatakse dekreedi asemel vahel ka teistsugust terminoloogiat. Prantsuse presidendi seaduse jõuga üldakte nimetatakse nt ordonantsideks, Vene presidendi omasid ukaasideks. Viimast tõlgitakse eesti keelde ka seadlusena. Prantsuse president nt 1958. a kehtestas majoritaarse valimissüsteemi ja parlamentide
avaldatud seadused. Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist, kui ei sätestata teisiti. Seadus rahvahääletuse teel: rahvas teostab riigivõimu Riigikogu valimistega ja rahvahääletusega, mille juriidiliseks tulemuseks võib olla seadus. Kohustuslik muutes Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. 2.5. Seadlus Seadlus on seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad neid võtab vastu haldusorgan ning neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõigus seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte seadus võetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Põhiseaduse alusel on presidendil õigus võtta vastu: 1
vapside silmapaistvamad juhid. Ilmumise lõpetasid vapse toetavad ajalehed ja üks ajakiri. 10. "vaikiva ajastu" sisseseadmine. 1934. a. märtsist algas Eesti sisepoiitikas uus ajajärk. Seda iseloomustas parlamentarismist loobumine ning üleminek tugevale autoritaarsele valitsusviisile, kindla käe pootikale. Analoogilised muudatused valitsusviisides toimusid sel ajal väga paljudes Euroopa riikides. 1934. a. Märtsis läks riigikogu laiali. Võim koondus K. Pätsi kätte, kes hakkas valitsema dekreetidega. 1934. a. Sügisel tuli küll Riigikogu uuesti kokku, ent valituse kritiseerimise pärast saadeti nüüd lõplikult laiali. Järgnes ,,vaikiv ajastu" s.t valitsemine ilma parlamendita. 11. Uue korra sisseseadmist põhjendas K. Päts suuresti vapside ohuga. Selle rõhutamine võimaldas valitsuse sotsaalset baasi laiendada. Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn. Vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste
· 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus · üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem)
Samaaegselt vahistati vapse ka teistes linnades- kokku ca 400 inimest. Sama päeva õhtul kuulutas Päts välja üleriigilise kaitseseisukorra, Laidoner määrati sõjavägede ülemjuhatajaks, vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi ning alustati riigiaparaadi puhastamist vapsidest. Riigikogu läks suvepuhkusele ning seadusi hakati täiendama riigivanema dekreetidega. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, seega lükkusid edasi ka juba 1934.a kevadel kavas olnud valimised. Kui Riigikogu puhkuselt naases ning hakkas valitsuse samme kritiseerima, lõpetas vahepeal peaministri asetäitjaks tõusnud Kaarel Einbund (hiljem Eenpalu) parlamendi istungjärgu ning rohkem parlamendil kokku tulla ei lubatud. 1935.a keelustati parteide tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes valitsuse tegevust õigustav partei
lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga ja kutsekodadega, ajakirjandus allutati tsensuurile ja mitmed väljaanded suleti, oluliste elualade (ametiühingud, omavalitsused, kirikud, kõrgkoolid jne) üle kehtestati riigi kontroll, uue režiimi vastased võeti politseilise jälgimise alla, parlamendi puudumise tõttu teostati seadusandlust riigivanema dekreetidega. Võim koondus riigivanem Pätsi, ülemjuhataja Laidoneri ja peaminister Kaarel Eenpalu kätte. 1. jaanuaril 1938 jõustati uus põhiseadus, mis legaliseeris senise valitsemispraktika, muutes mitmed kaitseseisukorrast tulenenud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. Jätkuvalt püsisid kaitseseisukord, tsensuur ja riigi kontroll, poliitiline tegevus jäi keelatuks, olulised seadused anti dekreetidena. Põhiseaduse alusel loodud presidendi
Toetajaskond kasvas kiiresti (20 000 liiget). Vapside nõudmised: 1) Nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandamist, 2) Kritiseerisid valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust, 3) Töötasid välja oma põhiseaduse projekti: Seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnev Riigikogu, millel on suured õigused ja valiti viieks aastaks riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele VETO panna ja riigikogu laiali saata. 3) III kongress- 1932 - Liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas osalenud. Korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vabadussõjalaste päevad. Suurim taoline päev oli Tapal, kus puhkes lööming vapside ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Vastasteks kujunesid vanad poliitikud ja erakonnad. "Meie vabadussõjaväelased tõime
Õigust anda seadusejõulist õigusakti nimetatakse dekreediõiguseks. Dekreete on kolme liiki lähtuvalt tema õiguslikust jõust: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid. Seadlus on sisuliselt seadusjõuga õigusakt (formaalses mõtte siiski ei ole seadus). See on funktsionaaselt õigustloov akt. PS annab seadLusandluse õiguse presidendidle. Seega kuigi President on tema pädevust silmas pidades haldusorgan, siis on tal täita ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid (dekreedid on õigustloovad aktid, mida võtab vastu haldusorgan). Dekreediõiguse all mõeldakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Ent parelamentaristlik riigimudel ei suhtu sellese eriti soosivalt, sest dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil õigus anda vastavalt PS-le: 1. erakorralisi dekreete– juhtudel, kus RK ei saa kokku tulla ja on tekkinud
korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. (PS § 109) Kaasallkirja ehk kontrasignatuuri instituut tuleneb sellest, et riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Seadus võetakse vastu Riigikogu poolt , dekreet riigipea poolt. Presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete – juhtudel, kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused
annaabi.ee 
