info sisendvoogust vastavalt määratud BCH parameetritele x2 = bchenco(x3,N,K);%BCH kodeerimine x = x2(:);%kodeeritud maatriksi jaotamine üheks veeruks või reaks % Tsükli loomine for S_N = SNR_VEC %tsükli alustamine %____________________________________________________________ sim('skeem'); %üleminek Simulinki keskonda y = y(1:length(x));%lõigatakse liigsed arvud maha %____________________________________________________________ % BCH dekodeerimine y2 = reshape(y,length(y)/N,N);%BCH kodeeritud maatriksi kuju taastamine y3 = bchdeco(y2,K,T);%BCH dekodeerimine %____________________________________________________________ % Veaarvutus BER = biterr(x3, y3)/length(msg);%arvutatakse bitivea tõenäosus fprintf('n S_N = %f BER = %fn', S_N, BER) %näitab BER väärtuse vastavalt SNR suhtele kanalis BER_BCH_kodeerimisega(length(BER_BCH_kodeerimisega) + 1) = BER
ühendamine Esimene teine ühendamisfunkt. Esimene teine Kalle Kask vasakult Esi Mari Maasikas paremalt ene Helena Tamm suvalisest kohast me leia 4 teksti pikkus 7 väiketähed esimene suurtähed ESIMENE suur esitäht Teine Isikukoodi dekodeerimine Isikukood Nimi 37807240251 Anti Loop 48011250013 Heli Kopter 37503120543 Jüri Öö 45512240021 Triin Lepa Eesnimi ja Eesnime esitäht Eesnimi Perenimi perenimi ja perenimi Kalle Kask K
teisele, ühelt organisatsioonilt teisele või massikommunikatsioon meedia vahendusel. 2. Kommunikatsioonimudel. Näitena võib ära tuua Jakobsoni kommunikatsiooni- mudeli: KONTEKST SAATJA > SÕNUM > SAAJA KONTAKT KOOD 3. Mida tähendavad: saatja, kood, kodeerimine, teade, dekodeerimine, vastuvõtja, müra, tagasiside, reaktsioon, kommunikatsiooniviga. Saatja: Kommunikatsiooniprotsessis on saatja info edastajaks. Kood: Sellel on kommunikatsiooniprotsessis metakeeleline funktsioon, ehk saatja ja vastuvõtja peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, et infovahetus osutuks võimalikuks. Kodeerimine: Seda kasutab saatja, et kodeerida oma sõnum sobivasse märkide süsteemi ehk ,,tõlgib" selle signaalide keelde.
vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine
: , , . 5. 3,84 /. 8 480 / . .. , . . / , . Open loop power control , . Closed loop power control : /. : , , . . : soft handover , hard handover . . . : . DNS domain name system , . ARD . SNMP (simple network management protocol) , . , . . , , performance. CDMA . Kodeerimine andmete teisendamine mingi koodiga. Dekodeerimine kodeeritud andmete esmasele kujule teisendamine. Krüpteerimine andmete viimine kõrvaliste isikute jaoks loetamatule kujule. Dekrüpteerimine krüptogrammi teisendamine avatekstiks ka sifrit või võtit teadmata. DNS -- ( ), , ( ), IP ( ) . DNS TCP/IP. , DNS , IP : IP , "PTR".USB , . USB .
Camus Pidas tähtsaks inimese mässamist . Maagiline realism - on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.1930. aastate kunstivoolu, uusasjalikkuse (Neue Sachlichkeit) teoste kirjeldamiseks. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks järgnevaid tunnuseid: · Sündmustik antakse edasi "Teise" vaatenurgast. · Teksti dekodeerimine on keerukas · Sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis · Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu · Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused · Narratiivi poststrukturalistlik edasiandmine · Seletamatud, maagilised ja ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. Pirandello Kujurtas lihtrahva elu naturalismilähedases stiilis . Tema teosetes on
Maagiline realism Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.–1930. aastate kunstivoolu, uusasjalikkuse (Neue Sachlichkeit) teoste kirjeldamiseks. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks Sündmustikjärgnevaid tunnuseid: antakse edasi “Teise” vaatenurgast Teksti dekodeerimine on keerukas Sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused Narratiivi poststrukturalistlik edasiandmine Seletamatud, maagilised ja ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. Rob Gonsalves (1959) “White Blanket” “Tree House in Autumn” Postmodernis m
ühiskonnas alla surutud. Sürrealistide eesmärk oli tõusta kõrgemale realistlikust kunstis. Sürrealistid pidasid oluliseks kujutlusvõime vabastamist. Sürrealistid Paul Eluard, Karl Ristikivi, Ilmar Laabani. Maagiline realism 1. Maalikunsti ja kirjanduse vool. 2. Maagilise elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tunnused- Sündmustik antakse edasi Teise vaatenurgast. Teksti dekodeerimine on keerukas. Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused. Sündmused toimuvad spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis. Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu. Imazism 20.s kirjandussuund. Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. Taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust. Oli tähtis ere luulekujund.
Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Mõnedel videokaartidel on lisafunktsioone nagu video salvestamise võimalus, TV tuuner, MPEG-2 ja MPEG-4 dekodeerimine ja veel firewire, hiire, valguspastaka ja mängupultite ühendusvõimalust. Videokaardiga on ka võimalus ühendada kaks monitori ühe arvuti taha. Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Videokaartide ajalugu Videokaartide ajalugu algab 1960ndatel, kui printerid asendati ekraanidega, millel olid visuaalsed elemendid
-7 0,00 200,00 -12 0,00 ### Tähtaja ületamine Viivis Kokku 17 28,80 428,80 0 0,00 500,00 43 74,40 ### 0 0,00 100,00 0 0,00 200,00 0 0,00 ### Isikukoodi dekodeerimine Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg 37807240251 Karl Kask mees 24.07.1978 48011250013 Karin Kask naine 25.11.1980 37503120543 Lembit Laisk mees 12.03.1975 45512240021 Tiina Usin naine 24.12.1955 60512300499 Anu Tamm naine 30.12.2005
Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE Sotsiaalne Individuaalne Psüühiline Psühhofüsioloogiline Omab tähendust Väljendab mõtet Suhtlemisvahend Suhtlemisviis Kood Kodeerimine ja dekodeerimine Teaduslik abstraktsioon Reaalne toiming Koosneb hierarhilistest üksustest Liigendub segmentideks Kõnesegmendid ja keeleüksused? Kõnesegmendid on reaalselt tajutavad, keeleüksused on aga teadusliku abstraktsiooni tulemus. Milleks on vaja nimetatud kahte kõnetegevuse kategooriat üldse eristada? Lugema ja kirjutama õpetamisel ilmneb selgelt erinevus kahe üksuste süsteemi vahel.
ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse (seda nimetatakse DNA sekundaarstruktuuriks). 7.) RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. RNA on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiestersidemetega. Rakulised organismid kasutavad geneetilise informatsiooni vahendajana informatsiooni-RNAd. Olemas on Informatsiooni-RNA (mRNA), transpordi-RNA (tRNA) ja ribosoomi-RNA (rRNA). 8.) Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega; iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad
teabevahetuse mudel. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 249). Informatsiooni Seose kanali Idee kodeerimine ja valimine ja formuleerimine sõnumi sõnumi edastus ja teabe valik moodustamine Vastuse Sõnumi tõlgendus Sõnumi edastus ja vastuse dekodeerimine saatjale moodustamine ja teabe taju Joonis 2. Kommunikatsiooni protsessi muudel Väga sageli, kommunikatsiooni protsess võtab vaid mõne minuti või isegi sekundi, ja praktikas on raske selle üksikuid etappe eraldada ja piiritleda. Kuid praegu me lühidalt analüüsime iga nende hulgas, et paremini nende sisu mõista. (Соколов 2002: 17). Formuleerimine idee. Teabevahetus algab alati idee formuleerimist ja teabe valikust
EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat
Näiteks kahendkoodis baidi 10000001 väärtus kümnendkoodis on 1×27+0×26+0×25+0×24+0×23+0×22+0×21+1×20=129 Arvuti riistvara koosneb funktsionaalsetest plokkidest, millest igal on oma spetsiifiline ülesanne. Iga arvuti keskne koostisosa on protsessor (CPU - Central Processing Unit), mis loeb mälust programmikoodi ja töötleb andmeid. Põhitsükkel, mida protsessor järjest täidab on: Käsu lugemine mälust (Instruction Fetch) Käsu dekodeerimine (Instruction Decode) Käsu täitmine (Execute) Tulemuse salvestus (Store) Muutmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhimälu kasutatakse arvutis töötavate rakenduste programmikoodi ja andmete salvestamiseks. Püsimälu (ROM - Read Only Memory) on kasutusel erinevate arvuti riistvarakomponentide püsivara (firmware) programmikoodi ja andmete salvestamiseks. Esmane programm arvuti
1.2 Erinevad lugejad...............................................................Error: Reference source not found 1.3 Pliiatslugejad....................................................................Error: Reference source not found 1.4 CCD-lugejad.....................................................................Error: Reference source not found 1.5 Laserlugejad..................................................................... Error: Reference source not found 1.6 Dekodeerimine................................................................. Error: Reference source not found 1.6 Ühendatavus.....................................................................Error: Reference source not found 2. VÖÖTKOODID RAAMATUKOGUDES...........................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 3. VÖÖTKOODIDE LIIGID.............................................. ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 4. VÖÖTKOODIDE SOOVITUSED...................................
Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud signaalist (tähistaja). Idee kodeerimine müra dekodeerimine sõnum Lihtmärk koosneb mõistest (tähistatav) ja häälikujärjendist (tähistaja). Nt mõiste KASS häälikujärjend(tähistaja) kass Liitmärk koosneb kahest või enamast lihtmärgist. Nt: mõiste Laused koosnevad liitmärkidest. EMAKASS Objekt on referent, mida keelemärk tähistab.
googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne.), teade (ehk sõnum, mida soovid edastada nt. pressiteate peamine sõnum), dekodeerimine (sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine, eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust ehk see kuidas lugejad mõistavad nt pressiteate sisu), vastuvõtja (inimene, kellele on teade suunatud, ehk nt inimesed, kes loevad pressiteadet), müra (tegurid, mis takistavad info liikumist nt saadad uudise eesti keeles, aga enamik sihtgruppi on venelased – seega nende jaoks on meie uudis müra.),
Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 4. küsimus Põhilised kommunikatsioonimudelid: 1."Rahvamudel": põhineb torumetafooril Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi
selle ühe geeni muutus mõjutab kõigi geenide ellujäämist. Teistel kromosoomidel on valik fokusseeritud individuaalsetele geenidele, sest enne munaraku ja seemneraku tekkimist tehakse isalt ja emalt pärit kromosoomide tükikeste vahel vahetuskaupa. See kaup on X-ja Y-kromosoomide vahel keelatud. Algselt oli Y-kromosoomil sama geenide hulk nagu X-kromosoomil, kuid enamik X-ga seonduvaid geene kadus viimase 200 miljoni aasta jooksul. Y-kromosoomi dekodeerimine oli eriti raske, sest see kromosoom on täis palindroome -- DNA lõike, mille järjestus on nii ettepoole kui tahapoole lugedes sama -- ja korduvaid järjestusi, mis ajavad dekodeerivad seadmed segadusse. Tulemuse saamiseks läks inimese Y-kromosoomi puhul 13 aastat, simpansi puhul kaheksa aastat. Samalaadne Y-kromosoomi kiire evolutsioneerumine avastati äsja ka äädikakärbsel.
Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1. ,,Rahvamudel": põhineb torumetafooril (,,conduit metaphor", ka ,,container metaphor")- Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2. Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine: põhineb kodeerimismetafooril- Lained pole sisuliselt olulised. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud.
nukleiinhapped jne. Antikehad seonduvad oma antigeenile. Aktiin polümeriseerub, moodustades tsütoskeleti (nt neuronite jätkete pikenemine) Heksokinaas seob ATP-d, kandes fosfori glükoosile. Transkriptsioonifaktorid seonduvad DNA-le järjestusspetsiifiliselt. RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd
vertikaalselt tarnija või edasimüüja ära osta 5. uuenduslikkus, Kavandamine ja paindlikkus: mittetakerdumine reeglitesse Eetiline nt kaevandused Sotsiaalne vastutus Tagajärjed ja nende arvestamine Osapooled mõistavad, mis toimub,m et mitte jääda vaid oma mätta otsa. Kultuur? Edasiantav kogemus- erineb teistest Ei anta edasi geneetiliselt ennast õigustanud olemisviisid Kultuur: MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS Organisatsiooni kultuur Seletab lahti miks nad eksisteerivad? Kultuur kokkuvõtvalt 1 ja 2: Tõekspidamised: nt kellaajast kinnipidamine Kategooriad, milles inimekäitumist analüüsida
sõnumit. Vastuvõtja on isik, kes, kuulab, jälgib või loeb edastatavat sõnumit. Sõnum koosneb tähendusest ja mõttest ning on väga tähtis, et saatja sooviks ja oskaks seda edastada viisil, mis on vastuvõtjale arusaadav. Saatjalt vastuvõtjani jõudmiseks läbib sõnum keeruka teekonna ehk suhtlusahela, mille koostisosadeks on lisaks saatjale, sõnumile ja vastuvõtjale veel sõnumi kodeerimine, edastamine, vastuvõtmine, dekodeerimine, müraallikad (suhtlustakistused) ja tagasiside. Nende omavaheline toimimismehhanism on näidatud järgneval joonisel: Suhtlusahel Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi
meeldivaid inimesi peame ilusamateks ja targemateks, kui nad seda tegelikult on. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal, kultuur ja kaastähendus). 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Sotsiaalne kõne muutub egotsentriliseks kõneks ning viimane omakorda sisekõneks e. mõtteks
prioriteediga. Kui arvuti näiliselt seisab, täidab ta protsessi PID 0 System Idle Protsess. 2.2. Mäluhaldus Mälu koosneb suurest hulgast baitidest ning on tavaliselt grupeeritud 1, 2, 4 või 8 kaupa. Protsessor loeb mälust programmi käske vastavalt programmi loenduri poolt näidatud asukohale. Osad nendest käskudest võivad põhjustada uusi mälust lugemisi või sinna kirjutamisi. Käsutsükkel koosneb järgmistest sammudest: Käsu mälust lugemine ning dekodeerimine Operandide mälust laadimine (vajadusel) Käsu käivitamine Tulemuste salvestamine mällu (vajadusel) Programmi võib vaadelda binaarse koodjadana, mis tavaliselt asub kettal. Käivitamiseks tuleb programm mällu laadida. Mällulaadimist ootavate programmide jada nimetatakse sisendjärjekorraks (input queue). Kui programm lõpetab, vabastatakse tema käes olnud mälupiirkonnad. Suurem osa süsteeme lubavad programme laadida enamvähem suvalisse mälupiirkonda. Osa
kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 23. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? *vastuvõtja enesekindlus *konteksti mõju jne 24. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? 25. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsion, mida sõna esile kutsub 26. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? *Kodeerimine... tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks *Dekodeerimine... vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine 27. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? 28. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 29. Milline on keele roll maailma mõistmisel? 30
tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles.
inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. Millised on keele probleemid
Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt juhivad ja loovad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, seega tal pole algust ega lõppu ja on pidevas muutumises. Komponendid: · kommunikaator- info edastaja, · retsipient- info saaja, · märk- tähenduslikku sisu omav sõnaline võimittesõnaline ühik, · kodeerimine- tähenduste tõlkimine märkidesse, · dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg. Konnotatiivne- tähenduse emotsionaalne, kogemuslik külg. 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3
ajutegevust, kõne planeeremist ja sõnumi kodeeremist; (2) neuraalne ja füsioloogiline tegevus realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena; (3) häälelaine toimub füüsikaline signaal häälekurdude võnkumise tõttu; (4) füsioloogiline ja neuraalne tegevus jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma; (5) tuvastamine ja mõistmine toimub dekodeerimine 13. Kooperatiivsusprintsiip ja implikatuur 14. Viisakusteooria. a. Viisakus see on vajadus pehmendada teatud kõnetegudega seotud "ähvardust" kõneleja ja kuulaja "näole". "Nägu" on defineeritud kui avalik minapilt, mida iga inimene peab enesele kuuluvaks, tahtes ühtlasi, et teised seda tunnustaksid; kui vajadusi , millest lähtudes jaotavad nad ,,näo" kaheks vastandlikuks pooluseks:
Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine _ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine _ rollirepertuaar Kaudsed: _ suhtlemisomadused _ tutvusringkonna ulatus ja koosseis _ sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki
Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne
Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne
17.Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi. EDASTAJA JA VASTUVÕTJA. Idee ilmumine, kodeerimine, edastamine, vastuvõtt, dekodeerimine, heakskiit, teabe kasutamine, tagasiside. Suhtlemisbarjäärid: personaalsed(emotsioonid, väärtushinnangud, sugu, staatus). Füüsilised(müra, ootamatu heli, seinad). Semantilised tõkked(sõnad, pildid, teod). 18.Vertikaalne suhtlemine. Vertikaalne kommunikatsioon–Ametlik kommunikatsioonistruktuur, kus juhiseid antakse alanevas suunas kõrgematelt positsioonidelt madalamatele. Sellises suhtlemisviisis puudub otsene kommunikatsioon kõige madalamate ja kõrgemate astmete vahel
Dialoog Sotsiaalne kulu ja kasu Kliendid (riik) kannavad ka kulusid Hoolimine probleemidest, mis pole seotud ettevõttega Mis on kultuur? 1 TEHIS EI ANTA EDASI GENEETILISELT ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE INIMKONNA KOGEMUS ENNAST ÕIGUSTANUD OLEMISE VIISID Mis on kultuur? 2 PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul
.argireaalsusest Kommunikatsioon kui kajastamise ja tähelepanu protsess sisaldab mitmeid lisatunnuseid: avalikustamine niipalju kui üks võidab, niipalju teine kaotab. Avalikustamise mudeli jaoks eksisteerib kommunikatsioon üksnes olevikus. Avalikustamine on asi iseeneses, lühiajalises perspektiivis neutraalse väärtusega ja sisuliselt ilma tähenduseta. Need jooned rõhutavad -konkurentsivõimet, aktuaalsust, objektiivsust, neutraalsust Meedia diskursus, kodeerimine ja dekodeerimine: retseptsiooni mudel. Kriitiline perspektiiv, .4 vastuvõtja, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. Seotud vastuvõtu analüüsi väljakujunemisega. Tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise .käsitlemine vastuvõtjast lähtudes Dekodeeritud tähendus ei pruugi sageli ühtida kodeeritud tähendusega, dekodeerimine võib võtta .hoopis erineva suuna kui soovitud
ikoon, indeks Arusaamine pidevalt kestev, Diskreetne, suhteline, sümboolne; tähendustamis homogeenne, analoogne Keel Tavakeele abil interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. e praktikast v. amorfne; Kultuur kui ,,keelte" kogum Semioos Märgi Eksistents on eeldatud pole "antud", vaid determineeritud lingv. suhtega "objektide" ontoloogia Arusaamine Pragmaatiline, Strukturalistlik, "naturalistlik" sisu dekodeerimine. märgi "konstruktivistlik", Märk saab tähenduse läbi erinevuse teiste samasse haaramisest Märgi tähendus kujuneb süsteemi kuuluvate märkidega tõlgendamise käigus Subjekti Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu semioloogilises analüüsis ontoloogia analüüsis ?4)Märk ja märgisüsteem- Saussure: Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit
Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda:
14 Mis on kultuur? 1 TEHIS EI ANTA EDASI GENEETILISELT ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE EI ANTA EDASI GENEETILISELT ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE INIMKONNA KOGEMUS ENNAST ÕIGUSTANUD OLEMISE VIISID 15 Mis on kultuur? 2 PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS 16 Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB 17 18 19 20 Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM 21 Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS)
Püramiididel olevat ka omadusi, mida võiks seletada paranähtustena. Püramiidides toimib mingi tundmatu jõud, mis suudab säilitada toiduaineid, teritada ziletiteri ja aidata inimestel mediteerida. Energiaväljad on kõige tugevamad püramiidi ekstreempunktides: üleval tipus ja maa all. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Desalvo, J. (2009). Püramiidide dekodeerimine: avastusretk maailma salapäraseimatesse ehitistesse. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Kinggi, J. (1996). 7 maailmaimet. Tallinn: Kirjastus Olion. Morris, N. (2004). Ajalugu avastamas: Vana-Egiptuse igapäevaelu. Tallinn: Kirjastus Koolibri. http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid (31.03.2012). 9 LISAD GISA 3 SUURT PÜRAMIIDI 10 SFINKS 11
operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 14. Käsu täitmine protsessoris: e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse c) Käsukoodi dekodeerimine d) käsu täitmine juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine 15. RISC-CISC-protsessor: RISC Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. kiirem käsutäitmine (paralleelselt) fix käsuformaat käsu lihtsam dekodeerimine mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi) võimas registermälu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega
Hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks. Äärmuslikkus Hindaja on kas liiga leebe või range. Eelarvamused Hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on. KORDAMISKÜSIMUSED 14 8. mai 2010. a. 11:00 1. Nimetage vähemalt viis suhtlemisprotsessi elementi. Info allikas - koostab sõnumi. Info vastuvõtja - mõtestab sõnumi lahti Kodeerimine ja dekodeerimine - info tõlkimine keele või mõnda muusse märgisüsteemi. Sõnum - idee või mõte, mida dekodeeritakse Kanal - kanalite vahendusel edastatakse sõnumeid Müra - keskkonnas esinevad nähtused, mis takistavad sõnumite liikumist mööda kanaleid. Tagasiside - reageering sõnumile Kompetentsid - neid mõjutavad keeleoskus, isiklik taust ja kultuur. 1. Millest sõltub suhtlemiskanali valik? Sobiva kanali valik sõltub olukorrast:
pooljuhi kohal CMOS Complementary MOS ... kiire, voolutarve vaid lülitumishetkel MOS on unipolaarne, energiatarve väike, suhteliselt aeglasem, kuid võimaldab suurt pakkimistihedust RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. RISC Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. kiirem käsutäitmine (paralleelselt) fix käsuformaat käsu lihtsam dekodeerimine mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi) võimas registermälu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. Programm - jada käske
operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 14. Käsu täitmine protsessoris: e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse c) Käsukoodi dekodeerimine d) käsu täitmine juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine 15. RISC-CISC-protsessor: RISC Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. kiirem käsutäitmine (paralleelselt) fix käsuformaat käsu lihtsam dekodeerimine mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi) võimas registermälu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega
Meditsiiniliste kujutiste töötlemine Instrumendi puhastamine mürast Patsiendi seisundi jälgimine Erinevate ravimeetodite tulemuste prognoosimine Ravi efektiivsuse analüüsimine 3. Aviatsioon: Koolitatud autopiloodid Radari signaali tunnustamine Tugevalt kahjustatud õhusõidukite, mehitamata õhusõidukite adaptiivne piloteerimine 4. Teabevahetus: Video teabe kokkusurumine Kiire kodeerimine / dekodeerimine Mobiilsidevõrkude optimeerimine ja paketi suunamisskeemid 5. Internet: Assotsieeruva teabe otsimine Elektroonilised sekretärid ja iseseisvad agendid internetis Rämpsposti filtreerimine ja blokeerimine Uudissaadete sõnumite automaatne positsioneerimine Sihitud reklaam ja turundus e-kaubanduse jaoks 6. Tootmise automatiseerimine: Tootmisprotsesside reziimide optimeerimine Toodete kvaliteedikontroll
Näiteks: · +2 = 0010 · -2 = 1101 + 1 = 1110 See kood on lihtne arvutuste tegemiseks, nii on selles koodis positiivse ja negatiivse arvu summa alati võrdne nulliga (jättes arvestamata ületäitumise). Seda koodi kasutatakse valdavalt digitaalse heli korral. IKM Vastuvõtja ülesandeks on muuta vastuvõetav bitivoog analoogsignaaliks. Ka see protsess on vaadeldav kolme tegevusena: · eristamine bitivoost eraldatakse koodisõnad · dekodeerimine koodisõna muundatakse neile vastavateks signaalinivoodeks · taastamine taastatakse analoogsignaal Ujuvkoma muundamine Professionaalses helitehnikas kasutatakse muundamiseks nn ujuvkoma muundajat. Diskreeditud signaal edastatakse lineaarsele A/D muundajale läbi erinevate võimendustega ahelate. Ahela valik oleneb signaali suurusest ja valitakse selliselt, et muundaja sisendil oleks alati maksimumilähedane signaal.
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad:
reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Teade märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal teate (sõnumi) vahendamise viis Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne 1 Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole
annaabi.ee 
