· Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
ILMALIK Rüütlielu idealiseerimine. Anti käitumisjuhendeid Peegeldasid tolleaegset elu Palju seiklusi fantaasiat, armastust Daamikultus Rüütel ei tee kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Hästi ilusaks peeti kollast aluskleiti ja peal purpurist kleiti ning kõige otsas sinine paelmantel LAHKUMINE ÕUKONNAST Mingi tühine põhjus, daami tuju või omavaheline vaidlus, lihtsalt juhus või seiklushimu sunnib rüütlit õukonnast lahkuma SEIKLUSED
Rahaga sai osta staatust, mõjutada- rahavõim Ainuke, mis tegi kõiki võrdseks oli surm, siis ei lugenud ei rikkus ega vaesus. Manipuleerimine ehk demagoogia- eesmärk on lugejate hoiakute ja käitumise mõjutamine soovitud suunas, kuid seejuures kasutab kirjutaja ebaausat teed. Rüütlikirjandus- ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. R.k on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. 12.-13.sajand. 12.sajandil sai Lääne-Euroopas juhtivaks aadelkonna kultuur. Suursugused lossid olid õukonnaeluks lausa loodud. Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema. Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal. Hõlmas rüütlivoorusi: ratsutamine, ujumine, oda-, kilbi- ja mõõgakäsitsemine,
Truudus ja ustavus Ei tohi valetada ja petta Pidid täitma kohustusi (vangilangenu pidi tasuma õigeaegselt lunamaksu) Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks
hakkasid tekkima rüütliordud. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandus. Kujunes välja ka lüürika. Omased on ka armastusteemad, daamikultus, rüütlielu idealiseerimine. Lüürika on vormikas, eepika seiklus ja fantaasiaküllane. Saksa rüütliluule viljelejad olid minnesingerid, luulel oli kaks suunda rahvalaululähedane ja provanssaali trubaduurid. Tuntuim viljeleja on Walther von der Vogelweide. Trubaduur 14. sajandi provanssaali rüütlilaulik. Esitas lüürikat, ballaade, sironteese.
Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
9. Nimetada hispaania, prantsuse, saksa kangelaslaulude pealkirjad Hispaania: „Laul minu Cidist“ Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss. 16. Nimetada keskaja linnakirjanduse vorme. Fablioo, Novella, Švank.
Cidist(hispaania, esitasid huglaarid, hisp kuninga võitlus maulidega)*Niebelungide laul( saksamaa, esitasid spiilmanid, rahvaste rändamine)*Lugu Igori sõjaretkest(venemaa, ajaloolised sündmused) 5. Mida kujutab endast rüütlikirjandus ? (tekkimine, kesksed motiivid) Rüütlikirjandus sai alguse XI sajandil pärast seda, kui rüütlid jäid paikseks. Tegemist oli kurtuaasse ehk õukondliku tegevusega. Rüütlite seas levis daamikultus(õhati oma naise või mõne daami poole). Rüütlikirjandus rääkis armastusest, mida enne polnud; edastati psühholoogilisust; tekst oli allegooriline ja sümbolitega; räägiti ka Püha Graalist. Rüütleid iseloomustasid head kombed, relvakäsitlemis- ja jahipidamisoskus ning ka käitumisnormid. 6. Rüütliromaanile iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid ? Mida tähendab väide : rüütliromaan oli avatud süsteem ?
PASTORAAL karjalaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Trubaduuride lüürika aineks on armastus, naudingud ja seiklused kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused.
Saksamaal-spiilmannideks.Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus-
Rüütliromaanid ei olnud enamasti ühe inimese looming, vaid edasirääkijad võisid neid täiendada oma suva järgi. Nii tekkiski enamikule romaanidele ohtrasti variante. Kui algselt olid rüütliromaanid värsilised, siis XII sajandil astus selle asemele järjest enam proosa ja romaan omandas tänini tähenduse- pikem väljamõeldud lugu. Rüürtliromaani levisid laialdaselt kogu Euroopas. 12 sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjanduses ei kirjutatud enam rüütli võitlusest isamaast ja usust, vaid kõige eelkõige südamedaami eest. Rüütli armastatu oli tavaliselt abielunaine. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osaledes turniiiridel, võideldes hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu.
Iseloomustav: probleemide rohkus, suur tegelaste hulk, mitmekülgsus elu kujutamisel. )Kantsoon-Lembelaul, ülistab rüütlite armastust. Ilmalik laul. 2)Sonett-Levinuim luulevorm keskajal. 3)Ballaad- Luuleteos, mis on lüroeepilise sisuga. 4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus. Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada. Haridus keskajal: -Koolis ainult noormehed. Ladina keelne. Kloostrikoolid, eesmärgiga koolitada neid vaimulikeks. Ikkagist 7 vabakunsti. Ülikoolid: Bologna(1088), Oxford(1190), Cambridge(1281). Kangelaslood: -Lugu Igori sõjaretkest: Pikk ja eepiline poeem. Vana-Vene kangelaslaul. Tundmatu autor, 12.saj lõpul kirjutatud. Loos rühutatakse Venemaa ühtsust.
Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid. Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod. Tihtipeale on ta abielus ideaalne armastus on kättesaamatu. Samas kõrge armastus ei vaja füüsilisust.. St keskne motiiv rüütlikultuuris on daamikultus. Rüütlitelt eeldati peale rammu ja sõjaoskuse ka laitmatut käitumist, kõlbelisi põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis. Tähtis komponent on seiklus- see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub kohtumine tundmatuga, esineb imesid, üleloomulikkust. Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi- romaanid e ümarlaua romaanid ).
ilmalik luule pärast varakeskaega) Erasmus"Narruse kiitus" -rüütliromaan -kelmiromaan Daamikultus. Renessanss Itaalia Kirj. ja kunsti vool, ajaliselt Itaalia novell, mille ainestik kaasajast, Dante "Jumalik komöödia", 14.--16. saj. hiliskeskaeg. mõjutab Euroopa kirjandust. Boccaccio "Dekameron" Antiikkultuuri taassünd; Cervantes "Don Quijote" reformatsioon; kõrgeim väärtus
Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3
RÜÜTLIKIRJANDU S Iseloomulik: ◦ Prantsusmaalt ◦ Ilmalik ◦ Rahvaluulest lähtuv ◦ Aadliseisusele mõeldud ◦ Armastusteema ◦ Daamikultus ◦ Rüütlielu- ja vooruste idealiseerimine ◦ Lüürika on vormirikas ◦ Eepika on seiklus- ja fantastikaküllane RÜÜTLILUULE Rüütliluule: ◦ teise nimega Provanssaali luule ◦ Frangi riigi aladel kujunenud uutest rahvastest lõid endale pisut teise kirjakeele ◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele ◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12.-13.sajand ◦ Trubaduurid e
tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. See oli esimenetrükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul
* kitsad tänavad, ööseks tänavad lukku * karneval * turuväljak, kus kõik toimub, linnasüda * vagandid (rändlaulikud) * kauplemine * allegoorilina kirjandus * linnakoolid, ülikoolid * proosa ( ,,Rebaseromaan" ja * inimese kõlbelisus ,,Roosiromaan") * draama 4. Iseloomust rüütlikultuuri * daamikultus * Kuningas Arthuri õukonda legend * turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga * trubatuurid * armastus naise vastu * maise elu jumaldamine * ümarlauaromaanid * lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus
mida ta tegi, olid mingil määral pühendatud Dulcineale. Näiteks, kui ta vabastas galeeriorjad, tahtis ta, et nad läheksid räägiksid Dulcineale, mida mees tema pärast kõike korda saadab. Peale selle oli mees veel vaeste ja nõrkade kaitsja. Don Quijotet tembeldati hulluks ja naerdi tema rumaluste üle, kuigi tegelikkuses don Quijote käituski narrilt rüütliromaanide pärast, mida ta lugenud oli. Mõlemad raamatud kujutavad erinevat liiki kangelaslikust – kas siis kättemaks või daamikultus. Minu arvates mõlemad tegelased näitavad küll välja oma kangelaslikkust mingil määral, kuid nad pole mingid kangelased. Võib olla on asi selles, et ühe raamatu olen läbi lugenud ja teise mitte ja seetõttu pole väga don Quijotest aru saanud, kuid võiksin öelda, et Hamlet jääb mu jaoks kangelaslikumaks kui don Quijote. Põhjenduseks tooksin selle, et Hamlet reaalselt võitles iseendaga ja tegelikult ka kõigi teistega. Ta alguses poleks elu sees uskunud, et inimesed on
2. Kirjelda keskaja teatrit. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. 3. Nimeta keskaegseid draamazanre. Draama, narrimäng. 4. Rüütlikirjandus Ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine 5. Prantsuse esimene naiskirjanik. Marie de France 6. Tema tuntud lee. ,,Kuslapuu" 7. Moodsa prantsuse luule eelkäija. Francois Villon 8. Kirjelda tema luulet. Ta kirjutas pilkavat ja satiirilist luulet. Renessanss 1. Kus, millal sai alguse renessanss. Itaalias 14.sajandil. 2. Mida see tähendab? Taassündi. 3. Nimeta renessanssiaegseid eri maade kirjanikke, nende teoseid, zanrid.
Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj kurtuaasne - prantsuskeelest cour `õu õukond. Rüütlikirjandus oli kurtuaasne kirjandus sest rüütel kui selline pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami, kelle kõikidele soovidele ta vastuvaidlematult allub, kinnitades oma jäägitut truudust. Rüütlikirjanduse tähtsus - tõstes esiplaanile daamikultuse ja armastuse teema, tähistas rüütlikirjandus ühtlasi jõulist nihet maise ja ilmaliku elutunde poole, eemale kirikudogmadest ja askeesist
kaotada oma kohta parima meistrimehena ja kuna Talos pidavat tõenäoliselt selle troonile tõusma, otsustas Dailadis ta tappa. KESKAJA KIRJANDUS Jäta meelde! · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne. · Inimese maise olemus määras seisus, hingeline ristiusk. · Alles kõrgkeskaja (XII-XIII saj) poeedid kirjutasid barbaarse varakeskaja ülevaks sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks
oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi
hobuse seljast maha lükata. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2)? · Kui rüütel selle võitis sai ta endale kaotaja rüü. · Rüütel võitis ka palju au ja kuulsust. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2). · Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi. · Lisaks üldistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2)? · Rüütlit ei peetud õigeks sõdalaseks, kui tal polnud südamedaami. · Rüütel pühends tavaliselt enda vallutused ja võidud enda armastatule. 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2). · Talupojad sõltusid oma isandatest, nad olid sunnismaised ja kohustatud neid maid harima. · Neil oli kohustus maksta renti ja teha teotööd feoodaali kodus. 13
muutub proosavormiks Kurtuaasne kirjandus - tegevuskohaks loss - peenekombeline kultuur - keskne kuju on daamid - ülistab armastuse kaudu maist elu, millisena ühiskond tahab end näha - sõltub poeedi isikusest- platooniline, kirglik, daamikultus Leinalaul, nutulaul Romanss - Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm
Suurte tegude ja lootuse aeg. A-kirjandus- tihe side rahvaloominguga, sh mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus, elulisus. Kujutlusobjektiks jumalad. Oli politiilise sisuga. Arenesid kirjanduszanrid- eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn jne. keskseks K-kirjandus- ühisnimetajaks katolik kirik, tekkisid uued zanrid ja vormid proosas, lüürikas ja lüroeepikas, teatri arenedes ka draamas. Ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, on ka elulusti. Kujutlusobjektiks armastus, daamikultus, rüütlid, piiblitegelased. Olulisemaks teemaks oligi kristlus, osad teosed olidki otseselt kristliku päritoluga. R-kirjandus- Uue temaatika ilmumine, kõigi poeetiliste väljendite uuendamine, uue eetika loomine. Kirjanike selge pöördumine realismi poole, millega kaasnes järkjärguline eemaldumine k-kirjanduse allegoorilisusest. Kujutlusobjektiks inimene kogu oma keerukuses; kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Antiikaja kirjanik, suurmees:
juhtimine pärast esimest kokkupõrget raske · Pt20.2 Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks? · Organiseeritud sõjamängud, relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus · Pt20.3 Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat. Kuidas avaldus selles nn daamikultus? · Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) · Armastusluule daamikultus (rüütel truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi (Guenevere)) · Pt21.1 Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda
Vaenlane Grendel. Beowulf on Lõuna- Rootsi kangelane, kes tapab koletis Grendeli, Taani kuninga palvel. Kangelaslaulud 11-13 saj hakkas välja kujunema rahvusteadvus. Hakati kirja panema rahvuskeelseid lugusid. Kirja pandi värsivormis.Zonglöörid, hulgaarid , spielmannid. Nende repertuaarist moodustasid suurema osa kangelaslaulud. Rüütlikirjandus 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks. Õukonnakultuur, kui esteetiline ideaal. Rüütliseisus, peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus · Pastorell- karjasetüdruku ja rüütli vestlus · Alva · Serena- õhtulaul · Ballaad refrääniga tantsuta laul
- esialgu värsivormis - hiljem 13. saj. muutub proosavormiks Kurtuaasne kirjandus - tegevuskohaks loss - peenekombeline kultuur - keskne kuju on daamid - ülistab armastuse kaudu maist elu, millisena ühiskond tahab end näha - sõltub poeedi isikusest- platooniline, kirglik, daamikultus · TRUBADUUR-(poeedi, lauliku nimetus) o Kasutusele tuleb riim o Kirjutatakse armastusest, sõjast o Sõjas võitleb senjööri eest ja püüab võita Kauni Daami armastust o On meloodiline ja võimaldab laulmist · KANTSOON o Laul, ood · SIRVENTEES
* Kirjad ehk epistlid * Ilmutusraamat 13. Kes ja millal tõlkis Piibli eesti keelde, mida see endaga kaasa tõi? 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes 14. Nimeta Euroopa tuntumad kangelaseeposed. Niebelungide laul Vana Germaan eepos , Islandi eepos vanem edda , beowulf - anglosaksi eepos , Rolandi laul - prants, Laul minu Cidist - hisp., 15. Iseloomusta rüütlikirjandust. 12-13saj. rüütel pidi korralikult käituma , õrnalt daamiga ümber käima , daamikultus - rüütlikirjanduse põhi aspekt , austus naise vastu lõigi rüütlikirjanduse rüütlikirjandus oli pigem ilmalik. 16. Millised olid rüütliaja populaarsemad romaanisarjad? Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o
Maarja oli neitsiriigi eesõigustatud eeskuju. Ta pidi kaitsma noori naisi, kes kloostritesse tagasitõmbunult olid valinud vallaliseks jäämise. Kirikujuhid ei tahtnud esialgu Maarjale ruumi anda, kuid tänu tema populaarusele olid nad sunnitud seda tegema. Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse usulise austamise tonaalsust: Maarjasse võidi suhtuda jumladava armastusega nagu väidab Päivi Setälä on raamatus ,,Keskaja naine´´(lk 39). Iga naise jaoks on tema laps kõige tähtsam. Keskaja naised hoolisid oma tütardest sama palju kui poegadest. Samas isad olid veidi rohkem omakasupüüdlikud, kuna mida rohkem lapsi, seda rohkem tööjõudu majas oli. Ämmaemandad olid sünnitavatele emadele abiks, kuid nad ei
silmapaista. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2 tunnust/näidet). Rüütlikirjanduses eristuvad 3 põhilist zanri: kangelaseepos, rüütlitomaan ja armastusluule. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vahadust ja suuremeelsust. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2 näidet)? Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2 tunnusega). Majanduslik: Talupojad sõltusid oma isandatest. Maa mida nad haridis kuulus
Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on muinasjutud, mütoloogilised motiivid, ühes peategelases on näidatud ideaali milline peaks olema sakslane. Lugu Igori sõjaretkest, vene eepos, tundmatu autor, 12saj, nim ülemineku aja teoseks, seal
Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid seltskonna- ja intiimelus. Rüütlikirjandust nimetatakse K U R T U A A S S E K S. Rüütel pidi oskama umber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Kogu rüütlikultuuri keskne teema ongi daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone austuse naiste kui isiksuse vastu. Seega on rüütlikirjandus pigem ilmalik. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase ainestiku kõrval ka ajaloolisi ja legendilaadseid pärimusi
· Ustav oma perele, senjöörile, riigile 3) Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks? · Organiseeritud sõjamängud, relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus 4) Iseloomusta rüütlikirjanduse temaatikat. Milles avaldus selles nn daamikultus? · Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) 5) Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastasikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema
kuningatütar); Gunther (Burgundia kuningas); Brüngild (Islandi valitseja); Hagen (Guntheri vasallu/teener) 5. Rüütlikirjandus 12. sajandil sai rüütlist aadel. Rüütlitel tekkisid kombed, peen käitumine Neil oli kurtuaasne elulaad ja sellest ka kurtuaasne kirjandus. Kuidas saadi rüütliks? 7-aastaselt midi kuskile aadli perre elama ja õppima 15.aastaselt saadi kannupoisiks ~20-21-aastaselt löödi rüütliks. · Rüütlikultuur: Turniiridel osalemine; Daamikultus, mis oli ka kogu rüütlikirjanduse keskne teema; abielu seaduslike järglaste saamine, aga armastus pole oluline (eetikaga vastuolus). · Ideaalne rüütel: Truu valitsejale; aus; lubaduse hoidja/täitja; kaitseb naisi, lapsi, vanureid; võitluses õiglane ja vapper Eetilise inimese näidis. · Rüütliromaan: Enamasti värsivormis, nn Arthuri romaan tegelasteks keltide juht Arthur ja tema ümarlauarüütlid
prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muusika on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjandus ei kujutanud enam rüütli võitlust isamaa ja usu, vaid eelkõige südamesaami eest. 12. sajandi keskpaiku puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid-laulikuid hakati kutsuma truväärideks (Lõuna-Prantsusmaal oli nende nimeks trubaduurid). Rüütliromaanides ja trubaduuride luules paelus loojaid eeskätt armastus. Rüütli armastatu, tavaliselt abielunaine, oli talle taevaliku ideaalse armastuse kehastus. Rüütel seadis end pidevalt
Oli ka neid kes rändasid ringi. Et saada rüütliks pidi alustama seitsme aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati head käitumist ja kombeid. 15-aastaselt sai paazist kannupoiss kes oli rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis samal ajal võitlusvõtteid. 20-aastselt löödi tseremoonial rüütliks. Mõõgaga õlale. Rüütlid kirjutasid luulet daamidele, kuigi daamid olid teiste meestega abielus. Oli daamikultus, pidi olema daamile truu. Rüütlid moodustasid sõjaväe põhijõu, rahu ajal toimusid rüütliturniirid. Kirjanduses oli oluliseks zanriks rüütliromaan. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes välja pärilik seisus aadel. Trubaduurid rändlaulikud 4)talupojakultuuri mõiste; talupojad oli väga paiksed ja ei rännanud. Sügavalt usklikud ja kirjaoskamatud. Funktsiooniks oli varustada ühiskonda toiduainetega
12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13
kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Rüütlikirjandus seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust, ülistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Temaatika muistsetest pärimustest, legendidest, tõestisündinud lugudest. Kolm põhizanri kangelaseepos (Rolandi laul), rüütliromaan (Kuningas Artur) ja armastusluule (daamikultus sisuks).Linn ja senjöör - Senjöör koostas linnaõiguse, kus olid määratud mõlema poole kohustused ja õigused, nt feodaalkoormised kaotati, tuli maksta senjöörile makse, linna elu juhtis raad, aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg sai vabaks. rüütliseisus kuj Lääne- Europ 10.11. saja vabadest sõjasulastest, kes rüütliks löödi. Nr1-sõdimine. Rüütliseisus- feodaalhierarhia madalaim aste, 12-13.saj muutus päritavaks suletud seisuseks. Kuj
Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal oma lahingulise vaprusega vaid üha rohkem oodati talt õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja = sellepärast nimetatakse tollast rüütlikirjandust KURTUAASSEKS kirjanduseks. Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid nüüd teenib rüütel hoopiski daami - talle truudust kinnitades. Kõige enim oli rüütlikirjandus levinud Prantsusmaal. Põhja-Prantsusmaal kutsuti rüütlilaulikuid truväärideks, Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks. NB! Põhja-Prantsusmaa truvääride loomingus kasutati esmakordselt sõna roman ('romaan') mahukate jutususlike värssteoste zanrinimetusena. Hiljem võeti see sõna kasutusele ka igal
o oskust umber käia daamidega o olla peenetundeline ja hell armastaja Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule.
kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul" hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul" o rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni) rüütliromaan, trubaduuride luule o linnakirjandus (13-15 saj) erinevad draama ja luulezanrid, romaan Rüütlikirjandus Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt. ,,Aleksandri romaan"). Iseloomulikult paelus rüütliromaani peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur.
sobinud kristlike ideedega. 7. Millised olid ühiskondlikud olud rüütelkonna kujunemisel 12/13 sajandil? oli rahumeelsem aeg, mis muutis õukonnaelu oma kombestiku ja normidega aina tähtsamaks. Rüütel ei pidanud silma paistma ainult sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmelt oodati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid. 8. Milline oli rüütlikultuuri keskne teema? Rüütlikirjandust peetakse kurtuaasseks (õukondlik). Keskne teema oli daamikultus. Rüütel pidi oskama daamidega suhelda, olla peenetundeline ja hell armastaja. Rüütlikirjandus on pigem ilmalik, toob sisse uue joone austuse naise kui isiksuse vastu. 9. Millest kirjutasid rüütliromaanid? Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid. Põneva sisuga lood esitavad ajaloolisi ja legendaarseid pärimusi. Kadus anonüümsus, sest autorid on teada. 10. Kes oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlauarüütlit
kutsub teda enda juurde, leppides kokku märguande, et kui Isolde nõustub tema juurde tulema, siis olgu saabuva laeva puri valge. Kui Isolde keeldub, lehvigu laeva mastis must puri. Isolde tuleb ning valge puri teavitab tema saabumisest, kuid armukadedusest pimestatud Valgekäsi Isolde valetab Tristanile, öeldes et laeva puri on must. Tristan sureb meeleheitest ning kohale sõitnud Isolde võtab endalt elu. Rüütlikirjandusele, rüütli- ehk õukonnaromaanile on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Kirjanduses pole enam oluline isandate ja nende nimel peetud võitluste ülistamine, vaid armastus. Jutustati kahe truu armastaja seiklustest. Enamasti ei lubanud seisuse ja usuvahed neil abielluda. Vanim romaan on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest eelarvamused ja õnnetused ei lase neil abielluda
koostatud erinevate autorite poolt läbi aegade. Piibel jaotatakse Vanaks Testamendiks(israeli tekke lugu) ja Uueks Testamendiks(Jeesuse lugu). Tänapäevaks on piibel tõlgitud tervikuna kuni 300 keelde, aga osaliselt kuni 2500 keelde. Tegu on maailma kõige enam müüdud ja tõlgitud raamatuga. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. Dante Aligherie oli itaalia kirjanik,poeet ja poliitika tegelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tipp teos on ,,Jumalikk komöödia". Esimene eurooplane, kes keskaja järel söandas filosoofilisreligioosset teemat käsitledes kasutada ainuvalitseva ladina keele asemel rahuvskeelt. Peamine sônum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole.
patriotismi. 12- 13 saj Rüütlikirjandus ilmalik, enamasti Rüütlilüürika sündis rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele Lõuna-Prantsusmaal. Selle mõeldud kirjandussuund. Omane on loojaid ja esitajaid nimetati armastuseteema ja daamikultus, rüütlielu ja - trubaduurideks. vooruste idealiseerimine. 12. saj. keskpaiku arenes Põhja-Prantsusmaal välja rüütliromaan pikem väljamõeldud lugu.
Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus · Väga palju fantastikat, muinasjutulisust Kesksed ideaalid: · Kangemasideaal kõige tähtsam on au · Esteetiline ideaal kombed, haridus, etikett, daamikultus · Võitlev kristlus Provansaali luule: · Kurtuaasse kirjanduse algus Prantsusmaal · Provanssaalikeelne lüürika · Autorikirnajdus: trubatuurid, truväärid,(prantsusmaa), minnessingerid(saksamaa) · Autorid: Marie de France, Bernart de Vantador, Bertrand be Born, Tannhäuser · Laialt levinud auväärne luule, kuulus kasvatuse juurde Luule vorm · Kindel temaatika, ülesehitus · Väga mitmekesine palju stroofivorme, riimiskeeme
polovetsid. Kirjutatud vahetult peale sündmusi ja ainult neile, kes ise sündmuses osalesid või neist teadsid. Teos esindab suulist malevaeepost. Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest. Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. 8. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus ja fantastikaküllane. Rüütliluule kõrgaeg oli u 12.13.sajandil. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad trubatuurid ning anonüümsest kirjandusest autorikirjandus. Tänapäeval on nime järgi teada oma pool tuhat trubatuuri (neist 30 naised), kellelt on säilinud kokku üle 2500 luuleteksti.
aastal, Soomes, eepose autoriks oli F.R.Kreutzwald, eepose põhitegelane on Kalevipoeg aineseks on rahvaluule,muistend ja legenid toompeale on metud Kalevipoja isa ja Ülemiste järv on tekkinud Linda pisaratest RÜÜTLIKIRJANDUS -saabunud aeg muutis õukonnaelu oma kombestiku ja normidega aina tähtsamaks -rüütel kui õukonna liige temalt eeldati laitmatut käitumist,viisakust ja kõlbelisi põhimõtteid -rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks -kogu rüütlikultuurikeskne teema ongi daamikultus -rüütlikirjandus on pigem ilmalik -ROMAAN kujutab seiklusi ja kangelastegusid -olid aineseks muistend keldi müüdid -aluseks olid ka Tristanist ja Isoldest -kirjanduse iseloomulik joon oli allegoorilisus -kultuuri õitseaeg oli lühike TRUBATUURILÜÜRIKA -soodustati haridust ja elutoredust -trubatuure võib nimetada euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki -teoste keskne teema oli saavutamatu armastuse jumaldamine
annaabi.ee 
