Ta ei suutnud taibata, et H ei oodanud mitte maailmasõda, vaid uut Münchenit. H oli aga kindel, et Chamberlain ei astu sõtta Poola pärast, kuhu ta tungida ei tohtinud. H pidi arvestama, et pool Poolast läheb NSVL-le. H soovis teha In-ga lepingu, et kui ta saab Poola, siis piirab ta oma relvastumist. Pakkumine lükati tagasi. Lepitamise lõpp Lepitamispoliitika ei lõppenud ka siis, kui sõda oli juba alanud. Eesmär saada Sks-ga rahukokkuleppele püsis seni, kuni 1940. aastal sai Chamberlaini asemele peaministriks Churchill. USA kaldus samuti lepitamise poole, tehes diktaatoritele selliseid Müncheni stiilis järeleandmisi, mille üle isegi Chamberlain naeris. Alles Pr langemine lõpetas lepitamispoliitika.
mille peamiseks uurimisobjektiks on teatri institutsioon ja mitte dramaturg või näidend. Siiski võetakse arvesse, et nii dramaturg kui ka näiteks näitlejad, teatriomanikud, publik jne on olulised näidendi lavale toomises (Rutter 2008: 336). Varase draama käsitluses ei ole repertuaariuuringute suund uus. Üks varasemaid käsitlusi on Robert Boies Sherpe'i "Teatrite tõeline sõda" ("The Real War of the Theaters", 1935), mis arutab näidendi kaupa teatreid "Admiral" ja "Chamberlaini mehed" (Chamberlain's Men). Lisaks võiks välja ka tuua George F. Reynoldsi "Elisabethi aegsete näidendite lavastused Red Bulli teatris" ("The Staging of Elizabethan Plays at the Red Bull theatre", 1940), kus on samuti käsitletud eelmainitud teatrite repertuaari (Rutter, 2008: 336). On ka palju teoseid, mis otseselt ei tegele repertuaariuuringutega, kuid mida saab siiski antud juhul arvesse võtta, sest neis on tihti viidatud repertuaariuuringutega seotud materjalidele
Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on alla surutud nii keeletasandil kui tõlke ja kultuuri mitteväärtustamise seisukohast. Chamberlain uurib tõlke retoorikat, mis esindab sugudevahelist ja tekstide hierarhia võimumänglust. Tuntud tõlketeoreetiku Sherry Simoni sõnul tegelevad nii feminism kui tõlkimine viisidega, kuidas defineerida ja kanoniseerida ,,teisesus"; mõlemad on vahendid keeles väljendatava erinevuse kriitiliseks mõistmiseks (Simon 1996: 87)
Kogu kooli peale oli üks õpetaja Kooli võeti 7. eluaastast alates, õpetus kestis 14. eluaastani Shakespeare pereloomine 27. novembril 1582. aastal abiellus 18-aastane William 26- aastase Anne Hathawayga Neil sündisid tütar Susanna ja kaksikud Judith ja Hamnet, Hamnet suri 11 aastaselt Edasine elukäik 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse Ta töötas ,,Lord Chamberlaini meeste" kompaniis,mis hiljem nimetati ümber ,,Kuninga meesteks". Sellest sai kõige kuulsam teatriasustus. Shakespeare kirjutas näidendeid Näitlejana polnud Shakespeare just kõige andekam Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees. 1597. aastal ostis ta oma perele suure maja 1612. a. Naases kodulinna Stratfordi, kus suri oma sünnipäeval 23.04.1616
Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Strattfordi Grammatika koolis. Üldiselt Inglise luuletaja ja näitekirjanik. Elas väidetavalt 23.aprill 1564 3. mai 1616. Abiellus endast umbes 7 aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna, ning kaksikud Judith ja Hamnet . Hamnet suri 11 aastaselt. Üldiselt 1592. aastal siirdus Shakespeare Londonisse. Ta töötas "Lord Chamberlaini meeste" kompaniis, mis hiljem nimetati ümber "Kuninga meesteks". Sellest sai kõige kuulsam teatriasutus. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees. 1597. aastal ostis ta oma perele suure maja. Üldiselt Arvatakse, et kirjanik ise tahtis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti,
ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansluss, vastupanuta. Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli kehvemas seisus kui sõjalaevastik ning lennuvägi; - Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks; - Chamberlain oli veendunud, et Hitler on ,,mees, kellega saab asju ajada" >> Müncheni kokkulepe 29.09.1938 (Suurbr., Prnts., Sksm., It.). Põhjused (3) Prantsusmaa: · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel
1936 – komiterni – vastane pakt – sõlmitud Saksamaa ja Jaapani vahel, mis oli suunatud NSVL vastu. Austria anšluss – 13. Märts 1938, pärast Saksamaa ultimaatumi esitamist Austriale (vabastada natsivangid ja määrata juhtpositsioonidele) marssis Saksa armee Austriasse, ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga. Ainuke, kes ei tunnistanud seda oli Mehhiko. 29. sept. 1938 – Mücheni kokkuleppe – esitatud Briti peaministri Neville Chamberlaini poolt, millele kirjutasid alla Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa, kus Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeenimaa aga ülejäänud alad pidid puutumatuks jääma. 23. aug. 1939 – Molotovi-Ribbentropi pakt – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, millega lubati 10 aasta jooksul mitte üksteist rünnata, mia aga sisaldas ka salajast protokolli, millega jaotati Ida-Euroopa pooleks.
nende juhi valitsuse eesotsa nimetamist, austria alistus 1938- marssisid Saksa väed Austriasse, ja sellega teatati Austria liitmisest Saksamaaga- anšluss Müncheni sobing Austria liitmine oli ohumärk, kuid lääs ei olnud sõjaks valmis. Hitler- Tšehhoslovakkia, ettekääne: sueedimaal elavaid sakslasi olevat taga kiusatud 1938- nõudis Sueedimaa loovutamist, tšehhoslovakkia ütles ei ja kuulutas välja mobilisatsiooni 29.september 1938- Briti peaministri Neville Chamberlaini eesjuhtimisel kirjutasid alla Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia, Münchenis kokkuleppele, millega Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sueedimaa Saksamaala kuid tagas endale puutumatuse. Tšehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest 1939- ultimaatum Leedule, viis oma väed Klaipedasse, siis Hitleri õhutusel kuulutas ennast iseseisvaks Slovakkia ja järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tšehhoslovakkia, järgmine sihtmärk Poola
Saksamaalt ära); Inglismaa-Saksamaa mereväeleping; Sõlmitakse NSVLi, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia vastastikkuse abistamise pakt. 1936 Loodi Vehrmacht; Saksamaa hõivab Reini stsooni. 1936 1937 Komiterni vastane pakt. 1936 1939 Hispaania kodusõda. 1938 Ansluss (Austria liitumine Saksamaaga); Tsehhoslovakkia kriis. 1938 29. september Müncheni konverents (seoses Tsehhoslovakkia kriisiga kutsus Hitler 1938. a. kokku Mussolini, Chamberlaini ja Daladier', et koos lahendus leida. Otsustati rahuldada Saksamaa nõudmised ja anda talle Sudeetide piirkond. Tsehhoslovakkia jäi liitlasteta ja läks Saksamaale. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahuldatud ja Euroopas on rahu). 1939 Teraspakt (Saksamaa-Itaalia). 1939 23. august Molotov-Rippentropi pakt (Mittekallaletungi pakt, mille sõlmisid omavahel Saksamaa ja NSVL. Maailm jagati mõjupiirkondadeks). 1939, 1
Nende mittenõudmine andis Saksamaale kindlust ning samal ajal näitas ka võitjariikide nõrkust. Hitler sai tänu sellele aru, et ta võib ka ülejäänud nõudmistega mängida ja vaadata kuidas võitjariigid käituvad. Õigustatud võisid järeleandmised olla tänu kehvale välispoliitikale liitlaste poolt. USA hakkas häid suhteid juba varakult looma. Samuti ei tahtnud Suurbritannia sõda, nende sõjajärgse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks, ta uskus, et Hitler on mees, kellega saab asju ajada. Ka Prantsusmaa ei olnud nõus midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Rahvasteliit, mille ülesanne oli selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks, sest
Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. ansluss) Nad liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: · 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. · Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma. · Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada Lepingud ja paktid 1
lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud). Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938. 4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide lepituspoliitika - suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents - Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd
NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930- ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste
ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata. Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitilne olukord 1930-ndatelaastatel. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis
Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu
16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe 7. märts 1936 Saksa väed sisenevad Reini jõe demilitariseeritud tsooni 25. okt Saksamaa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit 25. nov antikominternipakt · Lepituspoliitika Veebr 1938 ultimaatum Austriale · 13. märts ansluss · Sept nõudmised Tsehhoslovakkiale · 29. sept Müncheni tehing · Milline lause väljendab Teie arvates paremini Chamberlaini appaeasementi poliitikat? Muutke teksti laade (Veebruar 1939) Teine tase · I See poliitika viib rahu Kolmas tase tugevnemisele Neljas tase · II See hoiab meid sõjast eemal Viies tase
Saadud päranduse eest kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsepa allüürilisena. Seal tekkis Hitleril huvi arihtektuuri vastu, kuna see aga teda nüüd huvitas ei soovinud ta sõjaväkke minna. 5. Veebruaril 1914 sai ta peale arstliku läbivaatamist loa jääda sõjast kõrvale. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni
Eesmärgid: Sks(luua Suur-Sks, saada aaria rahvale rohkem ruumi), Vnm(kommunismi levitamine maailmas, saada tagasi kaotatud piirkonnad), It(soovis muuta Vahemere sisemereks, taastada antiikse võimsuse), Jp(soovis Ida-Aasiat endale, kontrollida sealset majandust). Ansluss-Sks okupeeris Austria, liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale; Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma; SB peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks sept 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada.
Kolm nn teljeriiki Saksamaa, Itaalia ning Jaapan ihkasid kõik suuremat territooriumi. Pärast invasiooni Tsehhoslovakkiasse ei oodanud Hitler oma edasistele ekspansioonikavadele enam mingit rahvusvahelist sõjalist vastusseisu. Et ära hoida võimalik sõjaline oht idast, sõlmis ta augustis 1939 Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti. Kaks riiki leppisid omavahel salaja kokku Ida-Euroopa jagamises. Hoolimata Neville Chamberlaini, president Roosevelti ja paavsti keelitustest ning kartmata mingit sõjalist sekkumist, tungis Hitler 1.septembril 1939 Poolasse. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Saksamaaga mittekallaletungilepingu sõlminud Nõukogude Liidu väed tungisid ida poolt samuti Poolasse. Saksamaa ja NSV Liit jagab Poola omavahel ära. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taanisse ja Norrasse ning mais Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale.
ja vaadete kujunemise aastateks. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria- Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19.
Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati Tsehhoslovakkia lääne osas elavate sakslaste olukorda Sudeedimaal (3 miljonit). Septembris 1938 nõuti Sudeedimaa loovutamist Saksamaale, muidu alustatakse sõda. Tsehhoslovakkia keeldus (ainus demokraatlik riik Ida-Euroopas). Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja lootsid kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel (Briti peaministri Chamberlaini eestvedamisel). Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ja n.ö. tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhoslovakkia oli sunnitud alistuma ja lääs oli rahul. Briti poliitik Winston Churchill ,,Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi, aga saab ka sõja." Hitler võttis Müncheni kokkulepet märgina lääne nõrkusest ja muutus agressiivsemaks. 1939 kevad: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel ,,iseseisvaks"
maale kaupmeestele. Seda tegi ta raha pärast ega pidanud oma maale kunstiks. See sissetulek oli tagasihoidlik. Hitler elas 1909. aastast kodutute varjupaikades. Vabal ajal kuulas ta oopereid, eriti Richard Wagneri skandinaavia mütoloogia ainelisi oopereid, mis nähtavasti huvitasid teda rohkem kui poliitika. Samuti luges ta palju. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. 1914. aastal Austria sõjavägi arreteeris ta ning talle tehti arstlik läbivaatus. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna.
Kui 1956. aastal liitus Boston Celticsi meeskonnaga, kuhu juba kuulusid Bob Cousy ja treener Red Auerbach, keskmängija Bill Russell algas meeskonna suurepärane ajastu, kus 13 hooaja jooksul võideti 11 meistritiitlit. 1959. aastal liitus liigaga keskmängija Wilt Chamberlain, kellest sai 1960'ndatel aastatel liigas üks suurimaid individuaalseid staare. Talle kuulub kaks siiani kehtivat rekordit ühes mängus 100 punkti ja 55 lauapalli. Chamberlaini ja Russeli rivaal sai üheks kuulsaimaks individuaalseks rivaaliks spordi ajaloos. Sellel perioodil muutusid NBA meeskonnad tugevamaks, kui väikelinnade meeskonnad Minneapolis Lakers kolis Los Angelesse ja Syracuse Nationals Philadelphiasse. 1967. aastal tundis NBA esmakordselt ohtu, kui loodi uus liiga ABA (American Basketball Associaton), kui mõlemad liigad hakkasid võitlema uute talentide eest. Siiski õnnestus NBAl oma
Seda tegi ta raha pärast ega pidanud oma maale kunstiks. See sissetulek oli tagasihoidlik. Hitler elas 1909. aastast kodutute varjupaikades. Vabal ajal kuulas ta oopereid, eriti Richard Wagneri skandinaavia mütoloogia ainelisi oopereid, mis nähtavasti huvitasid teda rohkem kui poliitika. Samuti luges ta palju. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus AustriaUngari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. 1914. aastal Austria sõjavägi arreteeris ta ning talle tehti arstlik läbivaatus. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna.
2 LEPITUSPOLIITIKA I maailmasõja võitjad, kes pidanuks tagama Versailles' rahuleppest kinnipidamise, ei sekkunud selle rikkumiste puhul. Miks? Tunti, et see oli Saksamaa suhtes ebaõiglane. Kardeti uue sõja puhkemist, loodeti läbirääkimiste teel rahu säilitada. Põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. 29.september 1938 MÜNCHENI KONVERENTS Chamberlaini eestvõrrel korraldatud rahvusvaheline konverents, kuhu Tsehhoslovakkia esindajat ei kutsutud. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia otsustasid, et Tsehhoslovakkia loovutab Saksamaale Sudeedimaa, kuid ülejäänud riigi puutumatus tagatakse. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemine. 23. august 1939 MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, salajases lisaprotokollis jagati Euroopa
aastal. See oli Shakespeare`ile raske läbielamine ning kajastus ka tema teostes ,,Kuningas John" ja ,,Hamlet". 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitleja ja dramaturgina, kirjutas ka sonette. Jõudes Londonisse otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Ta töötas "Lord Chamberlaini meeste" trupis, mis hiljem nimetati ümber "Kuninga meesteks". Sellest sai kõige kuulsam teatriasutus. Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576. Näidendid selles 1 www.ezpirit.planet.ee/kool/kirjandus/renessanss/shakespeare_renessteater.doc 2 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaulus.htm 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_liisavaht.htm teatris kestsid tavaliselt 3 päeva
neid nõudeid ei tühistatudki. Mujal Itaalias , Lääne- Saksamaal ja mõnes nende poolt okupeeritud riigis olid sõjäjärgse piirangud tegelikult fashistlike seaduste pärand, mille demokraatlikud seadusandjad eelistasid kehtima jätta. Suhteliselt vähesed veel 1960. aastatelgi kehtinud kõige represiivsematest "moraalse" mõjutamise vahenditest ulatusid tagasi 19.sajandisse(kõige ilmsemalt anakrolistik oli neist arvatavasti nn lord Chamberlaini ametkond Suurbritannias, kes vastutas teatri eetsentsuuri eest ja kelle näidendite revidenti ja tema asetäitja ametikohad olid moodustatud juba 1738.aasta alguses).Tähelepanuväärtuset erandit sellest reeglist kujutas muidugi katoliku kirik. Avalikult poliiyilise reaktsiooni poolele asunud Vatikan, alates tihedatest sidemetest Mussoliniga ja kehetisest suhtumisest natsismi ning Lõpetades sõbraliku vahekorraga katoliiklike diktaatoritega Hispaanias ja Portugalis,
Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. suundumusega toota sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Hitler jägi alates 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida sõda, sõlmis augustis 1939 Hitler Nõukogude Liiduga Molotov-Ribbentropi pakti. Algasid Saksa-NL kaubandusläbirääkimised ja ehkki Prantsusmaa ja UK tegid hilinemisega katset taastada Esimese MS aegset Kolmikliitu, saabus saksa välisminister Joachim von Ribbentrop visiidile Moskvasse. Saksa eesmärk oli
Teiseks, saksa päritolu juudi põgenikud tutvustasid britte Hitleri reziimi karmi reaalsusega. Vastuolud hakkasid tekkima ka valitsuses. Ent Chamberlain otsustas jätkata lepituspoliitikat ja võis septembris 1938 Münchenist naastes rõõmuga teatada, et "meie ajal saab olema rahu". Sama aasta lõpuks sai aga selgeks, et Müncheni kokkuleppe tulemuseks oli tegelikult Tsehhoslovakkia demokraatia ohverdamine. Seepeale haaras üldsust viha. Chamberlaini seni tugev positsioon muutus korraga väga hapraks. Tugeva välise surve tõttu pidi ta Praha lõplikku langemise järel märtsis lubama kaitsta Poolat. Suurbritannia üritas rahva survel liitu astuda Nõukogude Liiduga, kuid kuna sellega tegeldi liiga aeglaselt, otsustas Venemaa hoopis Saksamaaga lepingu sõlmida. 1939. aasta suveks oli selgelt tunnetatav rahva soov kõigi võimalike ressurssidega vastu hakata Saksamaa agressioonile Mandri-Euroopas.
majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. · Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. · Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvastliit, mis sõltus selle liikmete
1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu.
vahendajatena juudi kaupmehi. Peale Siegfried Löffleri olid nende seas Ungarist pärit majakaaslane Josef Neumann ning kaupmehed Jakob Altenberg ja Samuel Morgenstern. Hitleri tollase sõbra August Kubizeki sõnul huvitasid ooperid, eriti Richard Wagneri omad, teda rohkem kui poliitika. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19
vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. suundumusega toota sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Hitler jägi alates 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida sõda, sõlmis augustis 1939 Hitler Nõukogude Liiduga Molotov-Ribbentropi pakti. Algasid Saksa-NL kaubandusläbirääkimised ja ehkki Prantsusmaa ja UK tegid hilinemisega katset taastada Esimese MS aegset Kolmikliitu, saabus saksa välisminister Joachim von Ribbentrop visiidile Moskvasse. Saksa eesmärk
Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. anšluss) Nad liitusid. Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. Lääneriigid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma. Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale. 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada.
NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste
Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli juba trellide taha pandud või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. Seda muidugi selle poole, et toodetaks sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Julgust juurde saanud, järgis Hitler 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida kahe frondi sõda, sõlmis augustis 1939 Hitler Nõukogude Liiduga Molotov-Ribbentropi pakti, mida Saksamaa hiljem rikkus. Pakt seisnes selles, et Nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov eelistas saksa-sõbralikku joont, uskus, et kui Hitler just peab Prantsusmaa ja Suurbritanniaga
The Dark Tower IV: Wizard and 1997 Julie Eugley ja Marsha DeFilippo Glass Teoste esimesed read: Siinkohal ei hakka ma kõikide teoste esimesi ridu välja tooma, kuid mõned siiski: Carrie - "Uudis Westoveri (Maine) nädalalehe "Enterprise 1966. Aasta 19 augusti numbrist: TEATATAKSE KIVISAJUST: Mitme inimese käest saadud usaldusväärsete teadete kohaselt sada 17. Augustil Chamberlaini linna Carlini tänaval selgest sinitaevast kive." The Shining - "Jack Torrance mõtles: üliagar väike torkija." The Long Walk - "Vana sinine Ford pööras valve all olevasse parklasse, välja nähes nagu väike väsinud koer pärast rasket jooksu." Firestarter - ""Issi, ma olen väsinud," ütles väike punaste pükstega ja rohelise pluusiga tüdruk pirtsakalt." Cujo - "Kunagi, mitte väga ammu, tuli Castle Rocki koletis."
vahendajatena juudi kaupmehi. Peale Siegfried Löffleri olid nende seas Ungarist pärit majakaaslane Josef Neumann ning kaupmehed Jakob Altenberg ja Samuel Morgenstern. Hitleri tollase sõbra August Kubizeki sõnul huvitasid ooperid, eriti Richard Wagneri omad, teda rohkem kui poliitika. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19
(Wolff 1991: 115). 2. Seesmine vastuolu: Kui heaoluriik ei tohiks ümber jaotada rikkamate (maksudest) raha vaesematele,siis ei tohiks ,,minimaalne riik" sundida inimesi rahu ja sõjalise kaitse tagamiseks armeesse (Wellmann 2002). Niisiis, libertarianism peaks seesmise vastuolu vältimiseks muutuma anarhismiks (ja see pole paljude arvetes hea valik) 3. Probleemid võimu ja vabadusega: Nozick eeldab, et ainus põhjus probleem, mis inimesi (vt Chamberlaini näide) ebavõrduste juures häirib on kadedus. Kuid nurinaid võivad tekkida ka seepärast, et varakus annab ühiskonnas märkimisväärsemalt suurema võimu: (i) parema juurdepääsu poliitilistele ametikohtade; enda vaadete suurema mõju; (ii) oma huvide parema rahuldamise ning (iii) kontrolli nende üle, kes pole nii varakad. (Cohen 1978) ,,Rousseau, Mill, Aristoteles ja Marx võiks kõik imestada miks Nozick ja teised
1935 astub Saksamaa Rahvaste liidust välja. 1936 sõlmivad Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu. 1936-39 Hispaania kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, NSVL Rahvarinde valitsust. Kõik kolm kasutasid Hispaaniat, et katsetada uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco võitis. 13.märtsil 1938 Austria liidetakse Saksamaaga Anschluss 1938 septembris nõudis Saksamaa Tsehhoslovakkialt Sudeedimaad. Briti peaministri Neville Chamberlaini juhtimisel sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 29.septembril Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad ja Saksamaad säilitama ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 15. märtsil hõivab Saksamaa siiski Tsehhimaa (Slovakkia eraldus päev varem) 23. märtsil 1938 hõivavad saksa väed Klaipeda piirkonna. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et on valmis Poola suveräänsust kaitsma, ning alustasid
Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei
Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. ansluss) Nad liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: · 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. · Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma. · Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid
ebaõiglaseks. On ainult halvad valikud: 1)vaba toimimise keelamine või 2)ümberjagamine mingi aja pärast. Nozicki õiglusteooria on nn ajalooliste õiguste teooria. Mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud legitiimse protseduuriga, st - omandatud ilma, et oleks enne kellelegi kuulunud (töö ja võimete rakendamisega) - saadud üleandmise kaudu (vahetused, kingitused) - saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Libertarismi kriitikat: - Chamberlaini näide: Nozick eeldab, et ainus nurin tekkiva ebavõrdsuse puhul on kadedus, aga selleks võib olla ka nt võimu ja kontrolli suurenemine vähemvarakate üle. Et külastajad nõustuvad piletiraha maksma (ja protsendike Chamberlainile), ei tähenda, et nad nõustuvad ebavõrdsusega. - Välistab mõned ühiskonna süsteemid: kui riigimakse tohib koguda vaid politsei-, kaitse- ja kohtusüsteemi ülalpidamiseks, pole selles riigis haridus-, tervishoiu- ega
ehedemalt sisepoliitilised kriisid ning pidevad valitsuste vahetumised. 1929-91 leiboristide valitsus, mille järel taas nn rahvuslik valitsus. Pärast Hitleri võimuletulekut ning Saksamaa üha kasvavaid nõudmisi muutub välispoliitiliseks suundumuseks nn rahustamispoliitika, millega aga lõigatekse endale näppu. 1936. sureb kuningas George V ning kuna ta poeg Edward VIII oli sunnitud sobimatu abielu tõttu troonist loobuma, saab uueks kuningaks George VI (1936-52). 1937-40 Chamberlaini valitsus. Rahustamispoliitika jätkub. 1940 Churchill moodustab koalitsioonivalitsuse. Teise maailmasõja puhkemiseks ei olda sõjaliselt valmis. Siiski jäädakse ainsaks liitlaste tugipunktiks Lääne-Euroopas ning pärast USA sõttaastumist kasutavad viimased SB-d oma vägede tugipunktina. Pärast Teist maailmasõda kaotab SB oma keskse koha välispoliitilisel areenil ning samuti laguneb kiiresti ka nende koloniaalimpeerium.
Vnm(kommunismi levitamine maailmas, saada tagasi kaotatud piirkonnad), It(soovis muuta Vahemere sisemereks, taastada antiikse võimsuse), Jp(soovis Ida-Aasiat endale, kontrollida sealset majandust). · Ansluss-Sks okupeeris Austria, liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale; Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma; · SB peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks sept 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. · Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada.
Õigluse kontseptsioonid 1) Eesmärkide (lõppseisundi) põhised printsiibid : nt õiglane kui 1% rikkaid, vms. 2) Malli (skeemi) põhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, vms. 3) Ajaloolised - sõltub hüvede jaotuse kujunemisest. - Nozick: Kõik on väärad, välja arvatud tema enda ajalooliste õiguste kontseptsioon! Teiste kontseptsioonide vastu: Mis iganes “õiglane” olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks! (W . Chamberlaini näide). On ainult halvad valikud: 1) vaba toimimise keelamine, või 2) ümberjagamine X aja pärast (algse printsiibi järgi) 3, KOMMUNITARISM Michael Walzer, Michael Sandel, Charles Taylor Oluline tunnus: universaalsete õiglusprintsiipide kriitika i. Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalseid väärtused (solidaarsus, hoolivus, heasoovlikkus), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. ii. Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt
Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. Selle poliitika häbiväärseks kulminatsiooniks kujunes Müncheni konverents 1938. aasta septembris. Suurbritannial ei õnnestunud sõda vältida ning ta langes ka ise lepituspoliitika ohvriks: alates 1940. aasta augustist alustas Saksamaa Briti linnade pommitamist. Müncheni konverents - 29. septembril 1938. aastal toimus Briti peaministri Neville Chamberlaini initsiatiivil nelja riigi Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa kohtumine. Sõlmiti kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tsehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. See oli lääneriikide lepituspoliitika häbiväärne kulminatsioon. Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) 23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu
MISS C: Jolly good effort, Tatjana. RENNE: Kas tõesti? Filosoofia? VARVARA: Mida ta ütles? ALEKSANDER: Minu dissertatsiooni teema oli ussid. TATJANA: See on Shakespeare, ema. RENNE: Filosoof nimega Ussid? ALEKSANDER: Ei, lihtsalt ussid. VARVARA: Ei, ma mõtlesin miss Chamberlaini. Qu'est-ce qu'elle a dit? (Mida ta ütles?) RENNE: Aa, ussikeste filosoofia. VARENKA: Elle l'a felicitée, Maman, c'est tout. (Ütles talle, et ta oli väga tubli, ema, oligi kõik.) ALEKSANDER: Üldsegi mitte. Ussikestel ei ole mingit filosoofiat, nii palju kui teada on. 1 Ei halastust saa keegi sundida.
annaabi.ee 
