Adolf Hitleri lapsepõlv (0)

Sisukord
sissejuhatus
Päritolu ja lapsepõlv
Päritolu
Noorus
Kodused olud
Üleminek iseseisvale elule
Tegelemine kunstiga
Iseloomu kujunemine
Hitleri välja vaated
Elu Münchenisse
Esimeses maailmasõjas
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Järgnev tekst räägib Adolf Hitleri lapsepõlvest ja Noorusest. Põhiline allikas tema elust on tema enda kirjutatud raamat „ Mein Kampf “. See, mida ta raamatus "Mein Kampf" ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt omamüüdi kujundamiseks ega ole seetõttu Küllaltki usaldusväärne. Hitleril oli aga algusaastatel suur huvi kunsti vastu enne kui tast poliitik sai.
Ma valisin selle teema kuna olen ise ka noor ja tahtsin teada kuidas hitler jõudis poliitilisele teele.
Päritolu ja lapsepõlv
Päritolu
Adolf hitler sündis Ülem-Austria väikelinnas 20. aprillil aastal 1889. Ta isa oli tolliametnik Alois Hitler ja ema Klara , kes olid pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldalt, umbes viiskümmend miili Viinist kirdesse. Adolf sündis perre neljanda lapsena, peres oli 6 last kuid kellest ainult täiskasvanu ikka jõudsid Adolf ja tema õde Paula. Väideti et tema vanemad olid sugulased.
Alois soovis Klarat enda juurde elama et too kannaks hoolt laste üle, samal ajal kui ta oma naine oli suremas ja viidud mujale hooldusesse. Peale Aloisi abikaasa surma, abiellus Alois Klaraga. Oli juba viimane aega kui Alois sai mitu kuud oodatud eriloa katoliku kirikult, kuna oli juba silmaga näha et Klara on rase .
Kodused olud
Adolf pidi tihti elukohta vahetama kuna Isa töö nõudis seda. Selle pärast ta elas Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud , kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina. Aga mitte miski ei osuta sellele et Alois oleks oma poega kasvatanud karmimalt kui tollel ajal kombeks oli. Raamatust „Mein Kampf“ jääb mulje et Adolf vihkas oma isa, kuna ta nõudis liiga karmi korda. Adolf kirjutab küll isast austavalt, kuid mainib tõsiseid probleeme poja elukutse valiku asjus. Isa soovis et Adolfist saaks ametnik, Aga Adolf ise soovis tõsiselt kuntsnikuks saada
Oma raamatus väitis Hitler et elas vaesuses . Tegelikult sai tema isa suurt pension , tänu millele oli võimalik saada poisil hea haridus . Peale 5 aastat algkooli astus adolf üheteistkümmnesena Linzi realkooli. Sinna kooli sai ta aga sisse kolmandal katsel. Tema vaateid mõjutasis tugevalt professor  Leopold Poetschi   loengud .1903. aasta alduses suri Alois Hitler, kuid tema pensioni hakkas saama ta naine.
Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904 . aastal kuna tema õppeedukus ei olnud just kiita. Tema haridus tase jäigi üsna madalale, mida ta aga oma raamatus esile ei toonud .
Noorus
Üleminek iseseisvale elule
Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut boheemlaseelu. Emal ei olnud aga palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Sel ajal enamasti teenisid lapsed juba ise endale elatist. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg August Kubizek. Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus  Richard Wagneri ooperite vastu.
Mais ja juunis 1906. aastal külastades ta Viini ning sattus vaimustusse linna ehitistest, kunstigaleriidest ja ooperitest . Tema uueks eesmägiks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning osales Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil. Tänu sellele et ta võttis kaasa oma töödemappi, sai ta veel teise vooru kus oli peale tema veel 33 kanditaati. Kuid sealt Adolf enam edasi ei saanud. See oli talle valus hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. Oktoobril teatas perearst talle, et tema ema on raskelt haige ja tal pole kaua enam elada jäänud. Peale seda naases Adolf oma ema juurde Linzi. 21. Detsembril 1907 suri Klara rinnavähki. Pärast ema surma kaugenes Adolf oma sugulastest veelgi
Tegelemine kunstiga
Ta hakkas saama orvupensioni. Sellega elas ta alguses üsna hästi ära. Tal oli ka Kunstiannet, seega teenis ta lisa raha piltide ja postkaardide müügi eest. Hiljem müüs ta ka akvarelle. Nõnda oli tema sissetuleks suurem kui mõne algaja õpetaja palk. Adolf aga ka ebaõnnestus teisel katsel sisse saada kunstiakadeemiasse, see järel ta loobus kuntsnikuks õppimisest. Tal hakkas raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse  kodutute varjupaika ning 1910. aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. Elatist teenis ta sellega et maalis Viini vaatamisväärsusi. Kuna hitler ise oli lasik laskis ta majakaaslasel pilte müüa. Kuna ta aga tundis et Majakaaslane Hanischi oli teda äris pettnud, usaldas müügi Siegfried Löffnerile kätte kes oli juut . Pärast seda aga kui keegi oli aastal 1912 kaebanud Hitleri peale et too on nimetanud ennast õigustamatult akadeemiliseks maalikunstnikuks . Sellega oli Hitleri pildi äril tolleks ajaks kriips peal.
Iseloomu kujunemine
Vahepeal saatis Linzis elav tädi Johanna Pölz hitlerile raha. Tädi suri märtsis 1911, kuid tõenäoliselt jäi Hitlerile mingi pärandus. Samal ajal kaotas Hitler orvupensioni, Kuna ta aga vihkas püsivat tööd, ei omandanud ühtegi ametit. Ta oli laisk ja tujukas, vähe sõpru ja tuttavaid. Ta ise on öelnud et aastad 1909-1913 mis on ta viinis elanud, on olnud kõige vähem õnnelikumad tema elus. Kuid need aastat olid kõige tähtsamad hitleri iseloomu ja vaadete kujunemisel.
Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kus ta aga ei olnud valiv selles millist raamatut lugeda. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute , preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge.
Hitleri väljavaated
Linzis oli olnud vähe juute, oma raamatus ütleb et ta ei olnud oma isa eluajal kuulnud sõna juut. Kuid siiski hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet juutide vastu. Viinis valitsenud ametnikelt omandas hitler usu aaria rassi üleolekusse. Hitler aga hakkas arvama et juudid on aarialaste vaenlased ning on süüdi majandusraskustes Saksamaal. Erinevalt seda mida ta oli väitnud raamatus „Mein Kampf“, ei saanud siiski viha juutide vastu tugev olla. Seda seletab see et Hitler müüs oma maale juutide kaudu.
Elu Münchenisse
Aastal 1913 maksti Hitlerile isa pärandus. Saadud päranduse eest kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsepa allüürilisena. Seal tekkis Hitleril huvi arihtektuuri vastu, kuna see aga teda nüüd huvitas ei soovinud ta sõjaväkke minna. 5. Veebruaril 1914 sai ta peale arstliku läbivaatamist loa jääda sõjast kõrvale.
Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges  Houston Stewart Chamberlaini ja  Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19. jaanuaril 1914 konsulaati ning 5. veebruaril 1914 sõitis ta arstlikuks läbivaatuseks Salzburgi. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna. Edasi tegeles ta aga jälle maalimisega. Oma töid müüs kunstikaupluses Maximiliansplatzil.
Esimeses Maailmasõjas
Peale Esimse Maailmasõja puhkemist viis tee Hitleri sõtta. 1914.aastal astus ta vabatahlikult sõjaväkke. Ta oli Baieri reservjalaväerügemendi listis. Sõjas tundis ta ennast üsna koduselt täites ohtlikel ülesanndeid mis tähendas kaevikute asemel otse vaenlase tulle all olemist. Nende ülesannete täitmise eest sai ta Riiliku II ja I taseme raudristi. Temast ei saanud allohvitseri kuna arvati et ta ei suudaks olla juhtival positsioonil.
Kokkuvõtte:
Hitleri lapsepõlv oli väga kirju, Võrreldes enamasti tänapäeva lastega siis nagu öö ja päev. Isa oli tal kuni 14. eluaastani ja ka ema ei olnud kuigi kauaks . Teda huvitas palju kunts ja ta proovis siis saada kunstiakadeemiasse. Ta ebaõnnestus kahel katsel ja loobus üritamisest. Enamus Noorusest ta rändas linnade vahel ringi. Ta ei leidnud endale kindlat elukohta. Tema vaated kujunesid raamatukogude ja Viini valitsuse järgi. Seega uskus ta aaria rassi, ja vihkas juute. Oma raha sai ta toetustest. Kuid siiski suure osa teenis ta oma kunsti müügiga. Teda ültse köitis kunts palju. Kuid tema elu muutus peale I maailmasõda, kus sai temast tõeline Saksa patrioot.
Kasutatud kirjandus:
Wikipeedia .org ja delfi.ee
5