..............8 1.5 Sotsiaalne sartifikatsioon ja mobiilsus..................................................................10 2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID.......................................................................12 2.1 Perekond................................................................................................................12 2.2 Majandus...............................................................................................................14 2.3 Haridus ja religioon...............................................................................................15 2.4 Poliitika ja võim.....................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsimiseks 2010
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit.
Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Otseseid religiooni sümboleid või tegevusi nagu rist või näiteks palvetamist filmis ei ole võimalik täheldada, küll aga mõnel üksikul teisel moel. Näiteks kirjutab peategelane oma surnud vennale ning teeb seda alati ühes ja samas kohas. Seda võib pidada teatud uskumuseks. Samuti lõppeb film 11.09.2001 terrorirünnakuga, millest võib järeldada usulisi lahkhelisid. 11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks, 9/11) oli al- Q`idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril. Sama päeva hommikul kaaperdas 19 al-Q`idah' terroristi mitu reisilennukit, millest kahega rünnati New Yorgi World Trade Centerikaksiktorne. Terroristide plaani järgi pidid kaks
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
...........................................................11 1.2.4.Poliitika ja võim..............................................................................................12 SISSEJUHATUS ,,Imiteerimismäng" on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama, mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma 2 masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub, et Alan Turing, keda
struktuuri toimimises 'sotsiaalne fakt' igasugused nähtused, mis kehtestavad indiviidile mingeid välised piirangud/mõju; nt religioon Sotsiaalteaduste eesmärgiks on uurida struktuurseid sotsiaalseid fakte, mille sotsiaalseid omadusi peaks uurima Sotsiaalsed faktid asuvad väljaspool indiviidi, kui bioloogilist tervikut; jätkuvad pärast indiviidi surma sunnivad indiviidi nende järgi käituma (nt haridus, seadused, normid) Sotsiaalsed faktid rakenduvad kõigile ühiskonnaliikmetele ning piiravad nende ihasid Sotsiaalteadlane ei peaks indiviidi eraldi ühiskonnast käsitlema Uurimus enesetappudest - positivistlik lähenemine, kujundas sotisaalteadust kui empiirilist teadust Positivism eksisteerib sotsiaalne reaalsus kui positiivsed nähtustevahelised põhjuslikud seosed arendas edasi Comte'i ideid: Püüab reaalsust defineerida seda vaadeldes
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009). 5 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha. Tammsaare kirjeldab Juuditi hingeelu kriisi pärast armastatu tapmist. ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Kaudsed fasismivastased jooned, allegooria. Elab vana kuningas, kes kogu aeg külmetab. Talle tehakse selgeks, et külmetamine lõpeb, kui lossi tuleb neitsi. Neiu leitakse mägedest ning tuuakse lossi, temast jääb aga maha armastatu, kes ei lepi sellega
areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007). Alice Miller oli lastepsühholoog ning puutus päevast päeva kokku haigete lastega; lastega, keda täiskasvanud olid kas vaimselt või füüsiliselt kuritarvitanud. Oma raamatus kirjeldab Miller psühhoanalüüsile toetuvalt kolme koletist - Hitlerit, ühte narkosõltlast ja ühte sarimõrtsukat. Nende tegude kirjeldused ajavad hirmu nahka! Ent kas tõesti saab kuritegelikult koheldud laste lugudest teha järelduse, et igasugune vanemapoolne mõjutamine on lapsele surmavalt ohtlik?
Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus. Semiootiline lähenemine on sügavalt kultuuriline ja üdini sotsiaalne. Ei saa kõnelda ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide seisundist vastavalt sellele, missuguses ruumi piirkonnas või dünaamilise tasakaalu protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon) parasjagu asub või liigub. Sellepärast iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste väljas on käsitletav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest punktidest
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
või ei saa hakkama. Kui sellises tundeseisundis laps on näinud filmides, et tugevust ja võimu on võimalik väljendada teistele haiget tegemisega, siis see lähebki käiku. Sisimas ollakse aga ebakindel ja hirmunud. (Veidenbaum, 2003.) Empaatiatunne on talle võõras, sest puudub puude iseenda tunnetega. Selline laps on vanemate poolt tundekasvatuslikult hooletusse jäetud, üksi oma tunnetega. Laps tunneb end halvasti, seda väljendada ta aga ei oska. Juhuslikult nähtud agressiivse sisuga film või arvutimäng annab talle idee, et tahaks ka nii teha. Jõuame tagasi lapse esimestes eluaastates toimivasse lape ja vanema suhetesse. Agressiivsuse põhjusi on aga veel teisigi. Saated mõjutavad lapse agressiivsust tõenäoliselt siis, kui lapsel puudub tema jaoks oluliste täiskasvanute hoolitsus ja armastus või täiskasvanud ei käitu lapse suhtes hoolivalt. (Veidenbaum, 2003.) Kui laps ei ole kogenud hoolivust ja mõistmist enda suhtes, ei oska ta seda väljendada ka teiste suhtes
Usaldavad ametnikud ootavad ja ootavad, kuid saavad asjade tõelisest olemusest aimu alles siis kui Shpekin leiab Hlestakovi kirja. Kõik tunnevad end hiiglatoladena, kui saabub teade päris revidendist kes tahab "prominentkonnaga" kokku saada. Fjodor Dostojevski elu ja looming 1821-1881 Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne, despootlik. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dost. õppis vennaga pansionis. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari
Samuti olid alateadvuse produktid tulenenud vägagi teadlikult sooritatud protsessist, mis sarnanes unega. Uni peaks olema esile kutsutud teadliku või alateadliku mõtte poolt -. näeme unenägusid üsna valikuliselt. Sürrealism fotograafis on vägagi huvitav ja vastuoluline kontsept- foto on reaalne ja surrealism ebareallne, uneline. Sürrelismi fotograafias suhtuti väga kriitiliselt kuni sürrealistliku fotograafia pioneerid nagu Man Ray ja Lee Miller ületasid traditsioonilise fotograafia piirid, et luua innovatiivseid tehnikaid kasutades sürrealistlikke teoseid. Kusjuures fotod ei pea tingimata olema sürreaalsed aga ka kõige igapäevasemad, vaadatuna läbi sürrealistliku tundelaadi, saavad väga kergesti omandada uue konteksti ja uue rolli. Antropoloogilised fotod, tavalised klõpsud, filmikaadrid, meditsiinilised ja politsei fotod kõik ilmusid sürrealistlikes ajakirjades nagu La Revolution Surrealiste ja Minotaure,
et iniomesed võivad ühte ja sama asja näha eri moodi. Kuid alles neljanda eluaasta paiku hakkavad lapsed aru saama, et asjast, mis on kõigile ühtemoodi nähtav, võib eri inimestel olla eri arusaam. Enam-vähem nelja-aastaselt hakkavad lapsed taipama, et teistel inimestel võib olla maailmast väär arusaam. Teiste sõnadega, nad taipavad, et inimeste arusaam maailmast ei pruugi alati tegelikkusega kokku langeda. Arusaam sellest, et mõttes ettekujutatu ning reaalsus on kaks eri asja, on väga oluline arusaam, kuid see ei ole veel lõpppunkt laste mentaalmaailma avastamise teel. Umbes neljandal eluaastal hakkavad lapsed väär-uskumusest aru saama. Kui väikelapsed suudavad midagi ette kujutada ning neil on mõningane ettekujutus ka teise inimese mõtetest, peaks see olema hea alus, arendamaks välja veelgi paremat arusaama teise inimese mõtlemisest.
Ta ei tahtnud, et see läheks anrahiaks. (Kõik pole samas ju võrdsed, näide: professor ja inimene tänavalt pole tarkuselt võrdsed.) Arnold: ,,Inimloomus ei tähenda, et me kõik oleme ühtemoodi võrdsete võimalustega, vaid me kõik peame teadma kus meie õige koht on." Arnoldi suurim mure: Harimata inimene ei tohi tulla valitsema. · Probleem: haridussüsteem. Hairduse kaudu tuli alamkiht eemaldada anarhiast. · Arnoldi jaoks haridus: o Haridus madalamale klassile tähendab seda, et neid oleks võimalik juhtida ja suunata. Masside saatus oli saada juhitud. Nad pidid oskma end laskma juhtida. Teadmised ei puutunud neid. · Arnoldil oli idee tugevast riigist: o Kui aristokaadia oli taandumas, siis riik pidi hakkama kontrollima. o Riik pidi vaatama madalama klassi käitumise üle seni, kuniks alamklass on võimeline ise ennast kontrollima.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
ettevaatlik, tundub, et neist kumab läbi sama sugude ebavõrdsust, mis teada mujalt Euroopast. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. ,,Tooma laulus" tahab mees naisest lahti saada ja käsib minna mäelta mahla tooma, kuhu on ise kase alla haua kaevanud ja okstega katnud. Naine saab teda ootavast saatusest teada ja käib vanemailt küsimas, mis ta tegema peaks. Mõlemad vastavad Mine, mine, miniake, / mine mehe meelta mööda, /käi kaasa käsku mööda! Rahvalaulus ,,Mehetapja Mai" tapab naine oma mehe. Laulu sisuks on Maie põgenemine, kus ta palub abi kaselt, haavalt, kuuselt, lepalt, kaevult ja merelt. Keegi pole nõus teda aitama, ja nii Mai läks angerjaks mereje. Lauludes väljendub ka poja kui väärtusliku tööjõu eelistamine tütrele. Tarvastu rahva laulus ,,Tütar vette" läheb ema vastsündinud tütart uputama, sest esa käsk viia vesile, / veli laske laine'esse, kuna tütrest polnud maja pidamises kasu loota. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
◦ Susan Carey – erineb teatud viis oma mõtete omandamiseks (nt oskus kõneleda), seega puudub teatud moodi mõtlemine (nt sisekõne) ▪ taju erinevused tekitavad mõtlemise erinevusi > erinev arusaam teatud mõistetest ▪ lastel puudub tunnetus enda mõtlemise/mälu piiratusest ▪ väiksemad eelistavad reaalsusest tulenevaid teadmisi vastuste andmiseks nt kumb on pikem sõna uss või röövik? Uss on pikem, sest on reaalsuses pikem Asta Schults Sotsiaalne areng (slaidide põhjal) imikute areng ◦ nägemismeel --> jäljendamine ◦ ema hääle ja ema piima lõhna eelistamine ◦ eelistavad kõrgemaid helisid ◦ imikud kiinduvad kasvatajasse ja tunnevad end tema lähedal turvaliselt ◦ isa nähakse kui mängukaaslast, ema kui hooldajat ◦ kolmandal elukuul suudab tuttavat inimest ära tunda, kaheksandal juba mäletab inimesi
Põhineb hierarhiatel ja reeglitel. Ideaalsuhe ühiskondade jaoks samas nimetab demokraatiat raudkuuliks, kus indiviid ei oma tähtsust. Valitsejad valitakse juriidiliselt paika pandud reeglite teel, Põhineb hierarhial ja reeglitel, mitte isiklikel huvidel ning bürokraadi ainus sissetulek tema töö, ei võta altkäemaksu Karisma rutiniseerumine kui indiviid ei suuda enam võimu hoida ning järglasel puuduvad karismaatilised omadused siis rühm laguneb. Weberi metodoloogia - Sotsiaalne reaalsus on tähendusrikka sotsiaalse suhtlemise tulemus. Seega saab reaalsust defineerida ainult selles reaalsuses tegutsevate inimeste konstruktsioonide kaudu. Nende konstruktsioonide tegelikku esinemist saab tõestada kvalitatiivsete andmete mõistmise kaudu ning tähendusrikkaid kirjeldusi esitades selle kohta, kuidas sotsiaalne elu toimib. Difusionism sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahele.
Mefistofeselt, et Margaretat enda poole võita, kui ta lõpuks seda ka teeb annab ta Margaretale unerohtu ja käib välja idee seda anda Margareta emale, et ta ema võiks uinuda ning et Margareta ja Faust saaksid öö koos veeta. Margareta annab seda aga õnnetuseks oma emale liiga palju ning Margareta ema suri. Samal ajal kui Faust on teel Margareta juurde kohtub ta tolle venna Valentiniga, neil tekib kaklus ja selle käigus tapab Faust Valentini. Faust lööb kartma ning põgeneb kiiruga. Margareta pannakse vangi, kuid Faust ei tea seda, nad lähevad Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal ootab Margareta, et ta üle kohut peetaks, Margaretat peetakse nõiaks. Faust saab teada, et Mefistofeles on tema eest tõde varjanud ning tõttab Margaretat päästma. Margareta ei tunne teda alguses ära, Margareta ajab väga segast juttu ning ei ole nõus Faustiga kaasa minema
seotud halva mainega Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine Inglismaale ning naases 1881 Prantsusmaale, kus elas enesessetõmbunult, otsides tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pärast tüli Verlaine'iga elas Rimbaud hulkurielu ning tegutses äriagendina Aafrikas. Seal ta haigestus, Prantsusmaale naastes amputeeriti ta jalg ning ta suri sealsamas haiglas. Verlaine oli Euroopa sümbolistidest luuletajate jaoks vahetuim iidol. Tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete keerulist mitmekesisust. Lüürikas asetab rõhu kõla- ja helivarjunditele, mis kas saavutavad ise sümboli tähenduse või võimendavad visuaalse sümboli mõju. Kuigi tema luule oli enemasti lüürilis-
Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö
Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine Inglismaale ning naases 1881 Prantsusmaale, kus elas enesessetõmbunult, otsides tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pärast tüli Verlaine'iga elas Rimbaud hulkurielu ning tegutses äriagendina Aafrikas. Seal ta haigestus, Prantsusmaale naastes amputeeriti ta jalg ning ta suri sealsamas haiglas. Verlaine oli Euroopa sümbolistidest luuletajate jaoks vahetuim iidol. Tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete keerulist mitmekesisust. Lüürikas asetab rõhu kõla- ja helivarjunditele, mis kas saavutavad ise sümboli tähenduse või võimendavad visuaalse sümboli mõju
Vägivald ühiskonnas: 16-aastane noormees, kes on öösel ühte kauplusesse sisse murdnud, varjab end koha- lesaabunud politseinike eest ning pussitab siis selja ta- gant surnuks ühe politseinikest ja tapab politseikoera. Vägivald muutub aina suuremaks probleemiks Kuritegelike noorte arv Saksamaal kasvab aastast aastasse. 1996. aastal registreeriti 8-13-aastaste laste hulgas kurjategi-
· Tuimus. · Uskumatus (,,see ei ole võimalik"). · Mälulüngad. · Pärsitud mõtlemis/tegutsemisvõime. · Moonutatud ajataju. · Tundetus (nn tardunud hirm). · Depressioon, väärtusetuse tunne. · Süütunne, häbi. Miks naine ei lahku vägivallatseja partneri juurest? HIRM. Naise ratsionaalne kaalutus: ,,Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." ,,Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas. MAJANDUSLIK SÕLTUVUS. ,,Kes toetab mind ja mu lapsi?" LAPSEVANEMA VASTUTUS. ,,Omada pöörast isa on lapsele parem, kui olla päris ilma isata." ,,Mul oli nii palju tegemist kodu korras hoidmise, ja kõigi teiste eest hoolitsemisega, et mulle ei tulnud enda vajadused meeldegi." RELIGIOON JA VANEMATE SURVE. ,,Pere tuleb koos hoida iga hinnaga
Alles siin sekkuvad kõlbeline tahe ja 6 moraalimõisted ning hakkavad toonase käitumise ja valikute hindamisel kaasa rääkima. Tegelaste käitumises ilmnev subjektiivsete taotluste vastuolu objektiivsete tulemustega tuleb esile ka «Pillimehes». Ruuben Iilime reedab oma õpetaja umbes sama käitumismehhanismi järgi, nagu Aarne tapab Kurdi «Reekviemis». Ruuben peab süüdistuskõne ja koguni kirjutab artikli oma õpetaja vastu ise seda tahtmata. «See artikkel jääb kirjutamata! Kindlasti! Kuid kohe tundsin ka õõnsat hirmu: mu) oli tunne, et suur ja kõhutavalt ükskõikne, aeglaselt pöörlev hammasratas on haaranud mu mantlist kinni ja rebib mind -- kiretult, vääramatult -- kuhugi vahele.» Tegelane arvab, et ta ei suuda üht või teist tegu teha: Aarne -- tappa, Ruuben -- oma õpetajat reeta
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
näitleja. Sophokles „Kuningas Oidipus“. Teeba linn, antiikaeg. Teeba kuningas Oidipus, noor Teebast pärit mees. Enesekindel, tugev, äkiline. Probleemiks on Teebas katku leviku pidurdamine, milleks tuleb leida Laiose mõrvar. Hiljem selgub, et Oidipus ise on mõrvar, tegu saatusetragöödia, kus inimesel pole võimalik oma saatuse eest põgeneda. Kui Laiosel ja Iokasel sündis poed Oidipus, kuulutas Teeba oraakel neile, et laps tapab oma isa ja heidab ühte emaga. Laios laseb kerjusel ta mägedesse surema viia, tollel hakkab lapsest kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem ettekuulutusest teada ning põgeneb talle teadaolevate vanemate juurest. Kolme tee ristil tapab ta enda teadmata oma isa Laiose, pöördub Teebasse, tabab Sfinksi ning saab kuningaks ja abiellub oma emaga. Siis saabub Teebasse katk ning oraakel ütleb, et enne katk ei kao, kui
Ta pidas samal hommikul ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda. Ta sattus Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua. liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid Poomisest võis pääseda, kui abiellub kellegagi Imede Õuest. tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb Esmeralda päästis ta. ainult tema. Claudius saadab Hamleti Inglismaale käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
