Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 1 200 eurot kuus, siis mitu eurot erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta on liitunud mõne kohustusliku kogumispensioni (teise samba) pensionifondiga või mitte? Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 144 € k pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast). Andmed Brutopalk 1200 eur Tulumaksu määr 21% Tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Tulumaks = (Bruto -Maksuvaba- Pensionikindlustus-töötuskindlustus) x tulumaksu määr Tulumaks 211.68 Netopalk = Bruto -Tulumkas - Pensionikindlustus-töötuskindlustus Netopalk 940.32
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 10 000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2009. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Tulumaks = Tulumaksumäär*(Brutopalk-maksuvaba tulu) tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus töötuskindlustusmakse - 2,8% brutopalgast; TkM=10000*0.028=280kr pensionikindlustusmakse - 1% või 2% brutopalgast; Pk=10000*0.01=100 kr - kui ei esitanud 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Pk=0.02*10000=200kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-100-280)=1547.7kr kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-200-280)=1526.7kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=10000-1547.7-100-280=8072,3 kr - kui ei esitanud 2009
(5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2010. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Brutopalk: 10000 kr Tulumaksuvaba miinimum/maksuvaba(MV): 2250 kr Pensionikindlustusmakse(Pk): 2% brutopalgast= 200 kr Töötuskindlustusmakse(Tk): 2,8% brutopalgast = 280 kr a) Tulumaks(TM): Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär TM=(10000-2250-200-280)*21%=7270*21%=1526,7 kr Neto(Nt): Neto = Nt = Bt TM Pk Tk (Bruto Tulumaks Pensionikindlustus Tootuskindlustus) Nt=10000-1526,7-200-280=7993,3 kr pensioniga b) Tulumaks(TM): ilma pensionita Tulumaks = TM = (Bt MV Tk) × TMmäär
Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleks 10.75 € 72.85 € 464.75 € 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja ig 11.82 € 83.14 € 507.86 € tunnitasu eurodes ja kalendrikuus töötatud tundide arv (T 5. Arvutada valemiga: Brutopalk=Tunnitasu*Tunde 13.67 € 100.96 € 582.44 € 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast 11.70 € 82.03 € 503.16 € ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 12.29 € 87.66 € 526.74 € 7. Arvutada valemiga kogumispension (2% brutopalgast) valemi abil 2 kohta peale koma. 11.23 € 77.42 € 483.91 € 8. Arvutada valemiga tulumaks. Tulumaksu arvutamiseks 13.30 € 97.41 € 567
36 1574.02 7119.34 Palgatabeli koostamine 1. Paigutada üldpealkiri veergude A - J keskele. 2. Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade suuruseks 16 pt. 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleksid nähtaval. 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja igaühe kohta amet, tunnitasu eurodes ja kalendrikuus töötatud tundide arv (Tunde). 5. Arvutada valemiga: Brutopalk=Tunnitasu*Tunde 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast), tulemus ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 7. Arvutada valemiga kogumispension (2f brutopalgast), tulemus ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 8. Arvutada valemiga maksuvaba summa. Valemi koostamisel kasutada funktsiooni IF. Maksuvaba on: a) 500 EUR, kui brutopalk on <= 1200 EUR b) 500-500/900*(brutopalk-1200) EUR, kui brutopalk on <= 2100 EUR c) null EUR, kui brutopalk > 2100 EUR Saadud tulemus ümardada täpsusega 2 kohta peale koma.
Nr Nimi kokku kokku 1 Kaasik, Kalle 4904 58848 2 Maasik, Malle 6743 80916 3 Kuusik, Kusta 3555,4 42664,8 4 Laasik, Laine 9011,1 108133,2 5 Leesik, Leida 2697,2 32366,4 gakulu aastas Ülesanne Leida firma palgakulu Arvestades, et maksuvaba on 76 EUR kuus, tulumaks on 21% palgast: tulumaks=(brutopalk-tulumaksuvaba)*tulu netopalk = brutopalk - tulumaks sotsiaalmaks 20% brutopalgast (SOTSIAALMAKS=BRUTOPALK * 20%), ja haigekassale läheb 13% brutopalgast Palgakulu kokku firma jaoks: brutobalk+haigekassa+sotsiaalmaks Andmed Tulumaksuvaba 76,00 Tulumaks 21% Haigekassa 13% Sotsiaalmaks 20% kuid aastas 12 Sotsiaalma
maksusummadelt arvestab maksu- ja tolliamet intressi 0,06% päevas. MAKSUDE ARVUTAMINE Arvutused põhinevad 2006. aastal kehtivatel andmetel. Järgnevalt näide, kuidas ja kui palju peab tööandja töötaja palgast makse arvestama ja kinni pi- dama. Töötaja saab kuupalgana oma pangaarvele 10 000 krooni (netopalk). Sellisel juhul on tema brutopalk 13 011 krooni. Töötaja töötuskindlustusmakse Töötaja töötuskindlustusmakse suurus on täna 1% brutopalgast. Meie näite puhul on see 13 011 × 0,01 = 130 krooni. Vastavalt töötuskindlustusmakse seaduse §-le 41 võib töötaja töötuskindlustusmakse määr muutuda 0,5–2%. Makse määra järgmiseks aastaks määrab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. Tööandja töötuskindlustusmakse Tööandja töötuskindlustusmakse suurus on praegu 0,5% kõikidelt tööandja tehtavatelt töötuskindlustusmaksega maksustatavatelt väljaminekutelt
tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib- see on eelarvepuudujääk ehk -defitsiit. · Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. · 2007.a. tulude maht oli 75,91 miljardit krooni ja kulude maht 74,78 miljardit krooni. · 2008.a. vt www.fin.ee/?id=77977 2006.A.RIIGIEELARVE TULUD ÜLESANNE Brutopalk 8880 kr, leia netopalk? LAHENDUS: 1) leia töötuskindlustusmakse 0,6 % brutopalgast 0,006 * 8880 = 53 kr 2) leia 2 % pensionikindlustuseks 0,02 * 8880 = 178 kr 3) maha arvestada ka tulumaksuvaba miinimum 2250 kr 8880 - 53 178 - 2250 = 6399 kr 3) leida tulumaks 21 % 6399* 0,21 = 1344 kr 4) leida kättesaadav ehk netopalk 8880 53 - 178 1344 = 7305 kr ÜLESANNE LAHENDUS: 1) leida töötuskindlustusmakse 0,3 % brutopalgast, mille maksab firma 0,003 * 8880 = 27 kr
6 Hiir rulliga 120 24 144 28,8 7 201,6 7 Hiirematt 10 2 12 2,4 8 19,2 Kokku: 6760 1352 8112 1622,4 35 4321,2 Ülesanne 4 Leida firma palgakulu Arvestades, et maksuvaba on 76 EUR kuus, tulumaks on 21% palgast: tulumaks=(brutopalk-tulumaksuvaba)*tulu netopalk = brutopalk - tulumaks sotsiaalmaks 20% brutopalgast (SOTSIAALMAKS=BRUTOPALK * 20%), ja haigekassale läheb 13% brutopalgast Palgakulu kokku firma jaoks: brutobalk+haigekassa+sotsiaalmaks Andmed Tulumaksuvaba 76,00 Tulumaks 21% Haigekassa 13% Sotsiaalmaks 20% Sotsiaalma Nr Nimi Brutopalk Tulumaks Netopalk Haigekassa ks
10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12. Firma arvestab 33%-list sotsiaalmaksu: a) netopalgast b) miinimumpalgast c) brutopalgast d) tulumaksuvabast palgast 13. Loetle ostu-müügilepingu tingimusi määratlevaid müügimomente: Vähemalt kolm 1) Ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse 2) ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa 3) Müüdud asja kvaliteet peab vastama lepingutingimustele 4) ui omandiõigus läheb ostjale üle enne asja üleandmist, on müüja kohustatud asja alal hoidma kuni üleandmiseni, laskmata sellel halveneda. 14
võib klient arvelduskontoga miinusesse minna) · sündikaatlaen (mitu laenajat, summad nii suured, et üks pank ei taha riski võtta) · riiklik õppelaen (hariduse omandamiseks, maksimumsumma määrab riik, tagatiseks käendused või kinnisvara) · õppemaksulaen (erakõrgkoolide ja avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastele) Pensionifondid · kogumispension (2% brutopalgast + 4% riigilt, kindlustab pensioniks 40% viimasest palgast) · vabatahtlik kogumispension (vabalt valitud summa, kuni 15% brutopalgast maksuvabalt, tuludeklaratsiooniga saab selle tagasi) Keskpanga ülesanded (aru antakse riigikogule, ei allu valitsusele) · Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. · Teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata kerediidipoliitikat.
maksudest, mis nende palgast maha arvatakse või sellest, mida peab tööandja maksma riigile, kui inimese tööle võtab. Käesoleva referaadi teema valis kirjutaja vabatahlikult. Ta leidis, et antud teema on hetkel aktuaalne ning seda on väga hea ka enda kursusekaaslastele, kui tulevasele tööjõule, tutvustada. Antud teema puhul on oluline suunata kursusekaaslaste tähelepanu maksudele, mida töötaja peab riigile enda brutopalgast maksma. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ka teisele, tööandja poolele, sest paljudest kursusekaaslasest võivad saada tulevikus tööandjad. See aitab kolleegidel tulevikus paremini mõista tööjõu maksustamist, eelkõige Eesti tasandil, kuid põgusalt annab ka aimu, milline on makskoormus ühes Euroopa Liidu kõige kõrgema maksukoormusega riigis ning milline on maksukoormus ühes Euroopa Liidu kõige madalama maksukoormusega riigis.
ning ,,info ja side", vastavalt 1704 ja 1586 eurot kuus. Nendes valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 2340 ja 2191 eurot. 5 Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on ,,muud teenindavad tegevused" ja ,,majutus ja toitlustus", vastavalt 557 ja 629 eurot kuus. Tööjõukulud on 749 ja 846 eurot kuus töötaja kohta. Üldiselt võib öelda, et 52% inimesi saavad keskmisest brutopalgast kõrgemat palka ja 48% inimesi saab keskmisest brutopalgast vähem palka. Täpselt keskmist saavad väga vähesed. 6 Kasutatud kirjandus Eesti keskmine palk. (30. august 2016. a.). Allikas: wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskmine_palk Brutopalk ja netopalk. (kuupäev puudub). Allikas: matemaatika: http://www.matemaatika.edu
· Rahalistesse ülekannetesse (pensionid, haigusrahad, riigitöötajate palk, sotsiaaltoetused) Sotsiaalne turvalisus on riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil. (Sotsiaaltoetust antakse kannatavale või sotsiaalse riski olukorda sattunud inimestele, olenemata tema maksudest ja sissemaksetest. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettemakse sissemaksetest.) 10. Mille poolest erineb netopalk brutopalgast? Kuidas arvutatakse netopalka? Netopalk on see, mille saab inimene kätte ning millelt on maksud juba maha arvestatud. (tulumaks, sotsiaalmaks jne.) Neto palka arvutatamine: brutopalgast 170eur on tulumaksuvaba, ülejäänust võetakse maha 20% tulumaksu, 2% pensionikindlustusmaksu ja 1,6% töötuskindlustusmaksu. 11. Nimeta tarbija peamised õigused ja kohustused. Miks on vajalik tarbijakaitse? Õigused: · Näha kaubal juures hinda
kompenseerimine; · töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast. RENTAABLUS VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive OMAKAPITALI RENTAABLUS = (puhaskasum eelisdividendid) / keskmine omakapital VÕLAKORDAJA = koguvõlgnevus / koguvaraga
keskkonda kahjustavatele kaupadele o Tollimaks imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri. Kohalikud maksud (kehtestab KOV) o Reklaamimaks, mootorsõidukimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksed o Kogumispensioni makse 2% töötaja brutopalgast 4% lisab riik o Töötuskindlustusmakse 1,6% kindlustatu ehk töötaja 0,8% tööandja o Tööandja peab kuus maksma riigile 33,8% (sotsiaalmaks+töötus) o Töötaja brutopalgast 2% pension 1,6% töötus o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent
müügimaks, riiklikud maksud: käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks, maksud kaudsed (aktsiisi ja käimemaks) ja otsesed (sotsiaal ja tulumaks) maksud, töötaja: brutopalk 10000.-, netopalk 7993.-, töökindlustus 2,8% ja kogumispension 2% - brutopalk (töökindlustus + kogumispension), sellest lahutad tulumaksuvaba maha 2250.-, siis saadud summast võtad maha tulumaksu 21% (ümardad ühelisteni), siis lahutad brutopalgast maha tulumaksu ja töökindlustuse ja kogumispensioni. (brutopalk 10000.-, töökindlustus 2,8% 280.-, kogumispension 2% 200.-, tulumaks 21%, tulumaksuvaba 2250.-, siis 1) 10000 280 200 = 9520, 2) 9520 2250 = 7270, 3) 7270 (21%) = 1527, 4) 10000 1527 480 = 7993.
Pensionimaks maksukohustust hinnatakse sündinud pärast 1. jaanuar 1983. läheb pensionifondi pensionimakse kohustusest individuaalselt aastase sissetuleku Brutopalgast 2% põhjal. Iga inimene, kelle eest tööandja Ravikindlustus maksab sotsiaalmaksu, on 16,5% palgast 7,3% tasub tööandja ravikindlustatud.
Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas
Ettevõtte osanikud ei ole samas valdkonnas tegutsemiseks eelnevalt Töötukassast toetust saanud. Ettevõtte vähese tähtsusega abi ei ületa 200 000 eurot. Ettevõtte müügitulu peab kolmanda aasta lõpuks ulatuma 80 000 euroni. Ettevõte kohustub looma kaks uut töökohta, mille brutopalk on vähemalt 70 protsenti Statistikaameti poolt viimati avaldatud aasta keskmisest brutopalgast (01.07.2018 854,70). Ettevõttel peab olema suutlikkus kasvada vähemalt 20 protsenti aastas. Lisaks pakub Eas palju praktlisi toetusi, näiteks "Alustava ettevõtja baaskoolitus"; "Nõustamine maakondlikes arenduskeksutes" Sarnastest toetustest on ilmselt tohutult abi igale alustavale ettevõttele, sest teadmised on olulised ja igasugune abi on ilmselgelt tere tulnud. Eas-i stardi toetusest oleks meie ettevõttele tohutult abi, raha saaks kasutada toote arenduseks ja ka
2.5 Palk Tööturul tavaliselt tehtud töö eest inimesed saavad töötasu palka. Brutopalk on palk, mida töötajale arvestatakse vastavalt tehtud töö hulgale ja kvaliteedile. Brutopalgast arvestatakse kindla eeskirja järgi maha tulumaks. Järele jääb töötajale faktiliselt väljamakstav netopalk,ehk NETOPALK = BRUTOPALK MAKSUD Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral.
ettevõtte kasumi ja varade suhtes Aktsiisimaks - erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa Aktsionär - aktsia omanik Bilanss - raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed Dividend - aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa; omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine
kodusel ravil. Rein on kogumispensionikohustuslane (2%) • Missugune on Reinu netopalk, mis laekub pangakontole? • Missugused on ettevõtte kulud kokku seoses Reinule palga maksmisega 750 : 22 = 34,09 (palk ühes päevas) 19 päeva * 34,09 = 647,71 (bruto) TK 1,6% = 10,36 (bruto*0,016) KP 2% = 12,95 (bruto*0,02) TM 20% = 647,71 - 10,36 - 12,95 - 170 = 454,40 *20% = 90,88 Neto 647,71 - 10,36 - 12,95 – 90,88 = 533,52 Ettevõtte kulud: Töötasu 647,71 Sotsiaalmaks 33% 213,74 brutopalgast (bruto*0,33) Töötuskindlustusmaksekulu 0,8% brutopalgast 5,18 (bruto*0,08) 8. Määrake tehingute bilansimuudatuse tüüp (AP suurenemine, AP vähenemine, A vahetus, P vahetus), mõju kasumile (suurendab, vähendab, ei mõju kasumile) Bilansi- Mõju kasumile, Lausend muudatus 1. Arvelduskontolt Ei mõju D: Võlad töövõtjatele
Hiinasse, siis kas ta peab tasuma riigile selle tehingu pealt käibemaksu? a) jah, peab tasuma 10 000 eurot, kuid ta saab selle hiljem tagasi b) ei pea, maksumäär on 0% c) ei pea, see on maksuvaba käive 6. Keskmine maksumäär füüsilise isiku tulu maksustamisel Eestis a) on 20% b) on erineva tulutasemega isikute jaoks erinev c) on suurem kui 20% 7. Teie brutopalk on 1 200 eurot kuus. Kas Eesti maksuseaduste kohaselt ühe kuu tulumaksukohustuse arvutamiseks tuleb leida a) 20% brutopalgast ehk 1 200 eurost b) 20% brutopalgast, millest on maha lahutatud tulumaksuvaba miinimum (ühe kuu kohta) c) 20% brutopalgast, millest on maha lahutatud nii tulumaksuvaba miinimum (ühe kuu kohta) kui ka töötaja töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse 8. Kui valitsus suurendaks tulumaksuvaba miinimumi 1 848 eurolt aastas 2 000 euroni, siis kas see mõjutakse isikute, kelle palk on 1 000 eurot kuus, piirmaksumäära? a) ei mõjutaks b) jah, mõjutaks
on lähtutud ideest, et suurema sissetulekuga kodaniku suurem tulumaksustamine ei vähenda tema heaolu nii palju, kui palju suureneb heaolu väikese sissetulekuga inimese väiksema tulumaksustamise kaudu. See on hea viis võrdsustada kodanike elatustaset ning toimetulekut. Teiseks, heal tasemel pensionisüsteemid: 1) Saksamaal on sotsiaaltoetused enamjaolt seotud teenistusega ning sõltuvad kodaniku tegevusalast, tavapensioni saamiseks, mis moodustab 63% teenitud brutopalgast, on vajalik tööstaaz vähemalt 35 aastat. Tavapensioni väljateeninud keskmine sakslane võib seega helget pensionipõlve nautida, kuid see on küllaltki koormav riigieelarvele. Seetõttu on Saksamaal läbi viidud erinevaid reforme, et vähendada tööliste sõltuvust riiklikest pensionitest ning arendada erapensionite süsteemi. 2) USA-s on samuti pensionid seotud sissetulekuga, liberaalsele riigile vastavalt on loodetud kodanike enda püüdlemisele heaolu ning kõrge sissetuleku poole
+käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-Tk)xTm määr Palgafond=bruto+sotsmaks+töötuskindlustus(tööandja) Pf=Bt+SM+Tkt Tm vaba miinimum: 2250, Pensionikindlustus: 2% brutost, Töötuskindlustus(töövõtja): 2,8% bruto, Töötuskindlustus(tööandja): 1,4% brutost, Sotsiaalmaks: 33% brutopalgast, Tulumaks: 21% brutost Lihtintress: I=rkn, r-intressimäär, n-perioodide arv, I-intressitulu, K=k+I=k+rkn=k(1+rn), K-lõppkapital, K=rn(1+r(n-1)/2) Liitintress: K=k(1+r) astmel n, Perioodiliste sissemaksete korral: K=px(1+r)astmel n-1/r, Kui kantakse ühekordselt algkapital: K=k(1+r)astmel n+px(1+r)astmel n-1/r Kui sirge läbib punkte (x1,x2) ja (y1,y2), siis sirge tõus on a=y2-y1/x2-x1, Eelarve kitsendus avaldub võrrandina pxx + pyy = C
44 1400 388.89 1500 333.33 1600 277.78 1700 222.22 1800 166.67 1900 111.11 2000 55.56 2100 0 2200 0 2300 0 2400 0 2500 0 kuupalgast (brutopalgast) Maksuvaba kuus 500 1000 1500 2000 2500 3000 Kuupalk Palgaarvutus juhul, kui kuupalk aasta jooksul ei muutu Variant Brutopalk Maksuvaba Tulumaks Netopalk 1 0 0 0 0 2 100 100 0 100 3 200 200 0 200
II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pensionifondid. Kindlustusliike on kaks: garanteeritud intressiga pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus. Pensionifondi kogudes on riskitase kõrgem ning tulevane intress ei ole teada
töötu abiraha, töövahendus, täiendkoolitused aktiivne hõivepoliitika- töötuse ennetamine, (ümber-ja täiendõppe finantseerimine, uute töökohtade tekke soodustamine) sotsiaalkindlustus- on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. pensionisambad teine, ehk kohustuslik kogumispension 4% sotsiaalmaksust lisab riik, 2% makasb inimene brutopalgast, III sammas ehk täiendav kogumispension töötuskindlustus- eesmärgiks hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujaletöötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral sotsiaaltoetus- on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. (puuetega inimestele, hooldajatoetus, toimetulekutoetus, täiendkoolitustoetus jne.)
Ülesanne 2. Maksude määramine palgast 2012.a.: Lähteandmed: · Sotsiaalmaks: 33% · Üksikisiku tulumaks: 21% · Tööpuuduse kindlustusmaks töötajale: 2,8% ja tööandjale: 1,4% · Tulumaksust vabastatud kuu tulu: 144 Lahendus: Töötaja brutopalk 100%. Ülesande jaoks määran brutopalgaks: 700 . Töötaja tulumaks: (700 144 14 19,60) x 0,21 = 109,70 . (Tulumaksu peab kinni firma. Lisaks tulumaksuvabale kulule tuleb brutopalgast lahutada eelnevalt töötuskindlustusmakse (2,8%) ja kogumispension (2%) ) Tööpuuduse kindlustusmaks: 700 x 0,014 = 9,80 . (Peetakse töötaja brutopalgast, tasub firma.) Tööpuuduse kindlustusmaks: 2,8%. 0,028 x 700 = 19,60 (Peetakse töötaja brutoplagast, tasub töötaja) Kogumispension: 2%. 700 x 0,02 = 14 . Sotsiaalmaks: 33% 700 x 0,33 = 231 . Sotsiaalmaksu tasub firma 33%, 231 . Kokku töötaja palgast kinnipeetavad maksud:
saj. pani avalik arvamus vägivallatsemise põlu alla. Targem on käia kohut, mitte kakelda kõrtsitoas. Haritus Eesti haridustee on olnud pikk, esimesed külakooli asutati 17. saj. Lihtrahvas oskab uurida ja hinnata ühiskonnas toimuvat. Kodanikualgatus oma elujärje, või seltsielu parandamisel on eestlased ammuaegu juba korraldanud ettevõtmisi. 6. Mõisted: Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole veel maha arvatud. Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvatud; summa, mille inimene saab kätte. Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangalt kulutatud/välja võetud summa. Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa. Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest
ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Täiendavas kogumispensionis saab isik määrata sissemaksete suuruse ise. Annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt. Fondi vahetamise võimalus. Maksepuhkuse võimalus (saab ka katkestada).
- · täiendav maksuvaba tulu o iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates 2. lapsest (osas, mis ületab lapse maksustatavat tulu); o pensionite maksustamisel 192*12 = 2304.-; o tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis 64*12.- Ül: Töötasu 560.- Töötaja ei ole kogumispensioniga liitunud, maksuvaba tulu avaldus esitatud. Kellele ja kuidas jagatakse kõik maksud ja maksed. SOTSM 184,8 sotskinl ametile 112(20%), rakindlus 72,80(13%)BRUTOPALGAST ETÖK 7,84 Ettevõtte töötuskindlustus 1,4 % ETÖÖJÕUKULU 752,64 TTÖ 15,58 2,8% TM 84,10 NETO 460,32 Maksudeks kokku 292,32 Kui kogumispension siis sots 16%, kogumis pensionile 4% ja ravikindlustusele 13% Töötuskindlustused töötukassale 23,52 Kohalik omavalitsus 11,4 % brutopalgast 63,84 Riigile 20,23euri 19. Füüsilise isiku ettevõtlustulu maksustamine, sh avansilised maksed (arvutamise alus, tasumise sagedus) Sotsiaalmaks peab riigile laekuma iga kvartali viimase kuu 15
· 2013. aastal miinimumpalk Eestis 320 eurot · Tunni töötasu alammäär Eestis on 1,9 eurot · Tulumaksuvaba miinimum Eestis on 144 eurot · Töötuskindlustusmakse määr tööandjale 1% ja töötajale 2% · Tulumaks 21% · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot · Sotsiaalmaksumäär on 33% Brutopalgast netopalk= Brutopalk-tulumaks(21%)-töötuskindlustusmaks(2% töötajale) 4) Konkurentsitüübid · Täielik konkurents- palju pakkujaid, esineb harva seda Nt: turg · Osaline konkurents-on kaupu, aga vajalikku alati ei leia(auto turul) · Monopol-konkurentsi puudumine, tootja määrab hinna, asenduskaup puudub 5) Inflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Raha väärtuse ja inimeste ostujõu langus, hindade kasv
Statistikaandmed pärinevad Eesti Statistikaameti kodulehe andmebaasist. Andmed on võetud majanduse valdkonnast "Palk ja tööjõukulu" alt. TERMINID NING SELGITUSED Palk- Tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. [1] Brutopalk- Kogupalk. See on palk millelt ei ole tehtud veel mahaarvestusi ehk makse. Netopalk- Töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui on maha arvestatud kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed; see on summa mille inimene kätte saab. Maksud mis maha arvestatakse on tulumaks (22%), töötuskindlustusmakse (1,6%), kohustusliku kogumispensioni makse (2%). [2] Keskmine palk- Näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Töötaja- Isik kellega on sõlmitud tööleping määratud või määramata ajaks. Töötaja töötab
täitmisega, määratud tähtaeg ei tohi olla pikem kui 5 aastat (5aastat ja 1päev on juba määramata) Tööaja normid- riiklik tööaja norm vastavalt töö ja puhkeaja seadusele on 40 tundi nädalas. Ületunni töö- tegemine on lubatud poolte kokkuleppel, erand juhtudeks on loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, tootmisavarii ära hoidmine, töö protsessi lõpule viimine, vahetus töötaja mitte ilmumine, ületunni töö koefitsient on 1,5 ehk 50% töötaja brutopalgast. Ületunnitöö piirnormid: 200 tundi kalendri aastas 4 tundi päevas vahetuse kestvus ei tohi ületada 12 tundi Töötamine õhtusel ajal: 18.00-22.00, lisatasu suurus ei tohi olla väiksem kui 10% ehk 1,1 koefitsient. Töötamine öisel ajal: 22-06, lisatasu ei tohi väiksem kui 20%, 1,2 Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel- 100% ehk siis topelt tasu. Palga alammäär: Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu põhikohaga
veotöömahus, kui täiskoormaga sõitu). Aastane veotöömaht on 283 362,28 tonn kilomeetrit. Leiame tööjõukulu: TJK = 11700 (1+0,33+0,003)*12= 187 153,20 kr/aastas kus, 11700kr/kuus on brutopalk 33% on sotsiaalmaks 0,3% on töötuskindlustusmakse, et leida tööandjakulusid tuleb brutopalk korrutada 1,333 (sots.maks+töötuskindlustusmaks+1). Aasta tööjõukulude leidmiseks peame saadud ühe kuu tööandja kogu palgakukud korrutama 12 kuuga. Tükitöö: Brutopalgast moodustub tüktiöö hinne tonnile 23% ja kilomeetrile 77%. n TJK TJKq = Q = 17kr/t n TJK TJKp= = 1,59kr/tkm P Leiame aastase veotöömahu haagisel: Haagise massH = 2,2 tonni Haagise vedamisel tehtud tonn kilomeetrile: PH= 2,2*32 344,8km= 71 158,56 tkm Et leida veotöömahtu haagisel tuleb haagise mass korrutada koguläbisõduga. Kütteained: n l KAl=13,7 norm. kütteained liitrile. 100 km n l
Raamatupidaja- juhiabi Zoja Koromnova Mja Tartus Mja Jhvis Tline-autojuht Tarbtlised (4 in ) 5 OÜ Mustvee Kurk 6 Alljärgnevas tabelis 1. on toodud kõik ametikohad ettevõttes, brutopalgad, ja osaühingupalgakulud, mis koosnevad brutopalgast, sotsiaalmaksust (33% brutopalgast), ja töötuskindlustusest (0,3% brutopalgast). Tabel 1. Töötajate palgad (EEK) Amet Brutopalk Palgakulud Brutopalk Palgakulud (hooaeg) (hooaeg) (ülejaanud (ülejaanud aeg) aeg) Juhataja- 6 000 7 998 6 000 7 998 turundusjuht
Pärnus petavad: juuksurid, taksojuhid (tsekki ei anta) 17 Maamaks otsene maks, tasuda Maksu- ja Tolliametile, sõltub maatüki suurusest ja asukohast; laekub hiljem kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Töötuskindlustusmakse muutuva protsendiga, otsene makse. Jaguneb kaheks: 1) tööandja maksab brutopalga järgi 1,4% 2) töötaja brutopalgast 2,8% Pensionikindlustusmakse e II samba makse 2% brutopalgast, kohustuslik neile kelle sünniaasta on 1983+; riik annab 4% juurde. Tollimaks maks, mida kogutakse ekspordilt ja impordilt; EL liikmesriikide vahel tollimaksu pole. Aktsiisimaks kaudne maks, mis on kehtestatud alkoholile, tubakale, mootorikütusele ja pakendile. Eesmärgiks vahendada nende kaupade tarbimist. Pensionisüsteem Eestis Koosneb kolmest sambast. I sammas - põhiosa e baasosa. Riiklik. Pensioni suurus kõigil ühesugune 2007.a 1374.-
Joonis 3. Korteromandi tehingute arv ja keskmine brutopalk. Allikas: (Maa-amet 2016; PA5321 2016) 5. KORTEROMANDI TEHINGUD JA KESKMINE RUUTMEETRI HIND Keskmine ruutmeetri hind perioodil 2003 – 2005 oli küllaltki samal tasemel, kuid alates 2006 – 2008 püsis see väga kõrgel. Seda iseloomustab kinnisvaraturul toimunud ostujõu suurenemine, uusehitiste ehitamine ning üldine hindade tõus tulenevalt kõrgest SKPst, madalast töötuse määrast ning kasvavast keskmisest brutopalgast. Sarnaselt tehingute arvu langusele 2009 – 2011 oli ruutmeetri hind kogu perioodi kõige madalamal tasemel, mille mõju avaldus üldise majanduskriisina. Alates 2012 – 2014 on kasvanud keskmine ruutmeetri hind ja tehingute arv, mis väljendab inimeste investeerimise julgust uuskinnisvara ehituses. Kriisieelsel perioodil tegid inimesed võrreldes sellele järgnenud perioodile otsuseid kergekäelisemalt, arvates, et majanduses säilib olukord, mis hetkel oli
(keskmine 2016.aasta pension on 383,0€) ● Tööpanusest sõltuv vanaduspensionit on õigus saada isikul, kes on jõudnud pensioniikka ja kellel on vähemalt 15 a Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapension - Eesti alasele elanikule, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele. - Neile pensioniealistele inimestele, kel ei ole vanaduspensioni saamisekspiisavat (15a) tööstaaži. II Sammas - Töötav inimene peab maksma 2% brutopalgast. - Riik maksab 4% sotsiaalmaksu arvelt. PERETOETUSED Millal makstakse lapsetoetust? Kui suur on lapsetoetus? Vastus: Kui peres on laps, kes on kuni 16 aastat vana või kuni 19 aastat ja õpib edasi. Toetuse suurus on 1. ja 2. laps 50€ ja alates 3- st 100€ kuus Kui suur on riiklik sünnitoetus? Vastus: 320€ ühele vanemale, ühe lapse kohta. 1000€ kolmikute või rohkem mitmikute korral iga lapse kohta. Riiklikud hüvitised Millal ja mis tingimusel makstakse vanemahüvitist
kes on osalenud tsernobõli koristustöödel. Töövõimetus pension. 40-100%, vaadatske ka staazi. Toitjakaotus pension Rahvapension- alates 63. a. kellel puudub vastav staaz, määr on 128,45 e. Eripension- politseinikud, prokuröörid, kohtunikud, riigikontrollöör, õiguskonatsler , kaitseväelased, päästeteenistujad, ametnikud. 2. sammas: pensioni suurus põhineb eelfinantseerimisel- töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast+4% riigilt on vabatahtlik enne 1983 a sündinutele, hiljem kohustuslik. maksed alagavad 18 a saamisele järgnevaö 1. Jaanuaril. 4% mida riik lisab , võetakse sotsmaksust, seega riik ei maksa peans mitte 20% vaid 16%. 3. sammas sissemakse suuruse määrad ise. annab 21% tulumaksu soodustust. fondi vahetamise võimalus. rahapuhkuse võimalus. saab väljavõtta alates 55- eluaastast. 17. Haridussüsteemi probleemid tänapäeval (UNESCO haridustasemed).
määratud tähtaeg ei tohi olla pikem kui 5 aastat (5aastat ja 1päev on juba määramata) Tööaja normid- riiklik tööaja norm vastavalt töö ja puhkeaja seadusele on 40 tundi nädalas. Ületunni töö- tegemine on lubatud poolte kokkuleppel, erand juhtudeks on loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, tootmisavarii ära hoidmine, töö protsessi lõpule viimine, vahetus töötaja mitte ilmumine, ületunni töö koefitsient on 1,5 ehk 50% töötaja brutopalgast. Ületunnitöö piirnormid: · 200 tundi kalendri aastas · 4 tundi päevas · vahetuse kestvus ei tohi ületada 12 tundi Töötamine õhtusel ajal: 18.00-22.00, lisatasu suurus ei tohi olla väiksem kui 10% ehk 1,1 koefitsient. Töötamine öisel ajal: 22-06, lisatasu ei tohi väiksem kui 20%, 1,2 Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel- 100% ehk siis topelt tasu. Palga alammäär: Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu põhikohaga töötajatele,
A B 1. Töötaja ühe kuu töötasu ehk brutopalk on 7000 krooni. Arvuta töötaja netopalk ja tööandja kulutused selle töötasu 1. Töötaja ühe kuu töötasu ehk brutopalk on 6000 krooni. Arvuta maksmiseks, kui tulumaks on ....% ja sotsiaalmaks 33% töötaja netopalk ja tööandja kulutused selle töötasu maksmiseks, brutopalgast. Tulumaksuvaba miimimum on .......... krooni. kui tulumaks on ........% ja sotsiaalmaks 33% brutopalgast. Tulumaksuvaba miimimum on .......... krooni. 2. Suhkrupeet sisaldab 18% suhkrut. Mitu kilogrammi suhkrut on võimalik saada 4 tonnist suhkrupeedist? 2. Kartul sisaldab 18% tärklist. Mitu kilogrammi tärklist on
Kohaletoimetamine toimub posti vahendusel. Sama firmaga sõlmitakse samuti leping kulumaterjalide hankimisest. Hinnad on soodsad. Ostetakse käärid, niidid, nõelad, kummid. 8 c. Tööjõu palgad ja rendimaksud. Ettevõte annab tööd viiele inimesele. Need on kaks õmblejat, kaks klienditeenindajat ning firma omanik ehk direktor. Õmblejate ja klienditeenindajate brutopalk on 5000 krooni, millele lisandub preemia. Preemia on 15% brutopalgast. Personal Direktor Brutopalk 5000 8000 Tööstuskindlustus 140 224 Kogumispension 100 160 Maksuvaba tulu kuus 2250 2250 Tulumaksuga maksustatakse 2510 5366
mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nulltolerants sallimatus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi; Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada
eelarvesse) Kaudsed maksud 1. käibemaks, mis on 20% teenuse või kauba hinnast 2. aktsiisimaks, mis on kehtestatud kaupadele, millel on negatiivsed mõjud 3. hasartmängumaks, mida maksvad nt kasiinoomanikud 4. tollimaks, mida kogutakse riiki sissse- ja väljaveetavatelt kaupadelt Sotsiaalmaks- sihtotstarbeline maks, mida võib kasutada ainult kindlal otstarbel (pension, riiklik raviteenus). Maksusuurus on 33% brutopalgast. Seda maksu maksab töötaja eest tööandja Ümbrikupalk- ebaseaduslik töötasu, mida makstakse sularahas ja mille pealt ei maksta makse Tuludeklaratsiooni peab esitama iga aasta alguses (tavaliselt veebruris- märtsis) Tulumaksuvaba miinimum- ühe kuu kohta 180 eurot ehk aasta peale 2160 eurot. See on summa, mille pealt ei maksta tulumaksu 21.Riigieelarve EV riigieelarve on 9 miljardit
74. * Kindlustusjuhtum - sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustusandja e kindlustaja peab hüvitama varale tekkinud kahju v6i välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral 75. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus? 76. Pensionikindlustussüsteem Esimene sammas koosneb baas-,staaz- ja kindlustusosakust. Teine sammas: kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile,pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut(2% brutopalgast+4% sotsiaalmaksust) Kolmas sammas(sissemaksete suurused määratakse ise,maksepuhkuse võimalus,tulumaksusoodustus) 77. Ravikindlustussüsteem 78. Isikukindlustuse liigid pere-,laenu-,6nnetusjuhtumi lisakindlustus jne 79. Varakindlustuse liigid kodu-ja kaskokindlustus 80, Väärtpaberite liigid l) omandi6igust tõendavad väärtpaberid; 2) võlakohustust t6endavad väärtpaberid; 3) ostu v6i müügiõigust, ostu v6i müügikohustust t6endavad väärtpaberid 81
1. Käibemaks(20%) 2. Aktsiisimaks (alkohol, tubakas, kütus, pakendiaktsiis) 3. Tollimaks (riikidelt pärit kaupadelt) 4. Hasartmängumaks Majandussubjektid on (mis majandussüsteemis osalevad, kellel on ressurss, kellel on vajadused) inimene, ettevõte ja riik. Sihtotstarbelised maksud (otsene maks) · Sotsiaalmaks (33%) erineb otsestest maksudest selle poolest, et on sihtotstarbeline Sotsiaalmaksu (33%) maksab tööandja töötaja brutopalgast; sellest läheb 20% pensionifondi (kujuneb nn rahvapension e I sammas) 13% läheb tervishoiu rahastamiseks(haigekassa) · Töötuskindlustusmaks (kokku 4,2 %) 2,8% maksab töötaja, 1,4% maksab tööandja. Nendest maksudest saadavaid tulusid ei tohi kasutada isegi sotsiaalsfääri teiste kulude katteks. Kohalikud maksud (mida võib kehtestada KOV) · Isikumaks (kadunud ressursi maks) · Loomapidamismaks · Paadimaks · Lõbustusmaks · Teede ja tänavate sulgemiseks
koos hommikusöögiga (välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup) (Algo L. 2017). Saksamaal kaupade ja teenuste tarnimise standardne käibemaksumäär on 19 protsenti. Teatavatele kaupadele, näiteks raamatutele, toidule ja teenustele kohaldatakse madalamat määra 7% (Lohn-info. 2016). 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks Eestis on töötajaga seotud maksud, mis lähevad brutopalgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks - 20%, töötuskindlustuse maks - 1,6% ja kohustuslik kogumispensioni makse 2 või 3% neile, kes on liitunud. Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%. Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-45%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja.