Maalikunsti tehnikad (0)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
MAALIKUNSTI TEHNIKAD
Koostaja : Alina Kulina 2K-EP
Juhataja: Reet Klaasmägi
Jõhvi 2012
Sisukord:
Akvarell ................................................lk3
Akrüül..................................................lk4
Fresko ..................................................lk5
Pastell ..................................................lk6
Tempera ...............................................lk7
Õli.......................................................lk7
2
Akvarell
Akvarell (itaalia sõnast acquerello) on maalitehnika , mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile.
Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal.
Akvarellid ehk vesivärvid ehk akvarellvärvid on värvid, mis koosnevad peeneks jahvatatud pigmendist ja lahustuvad vees.
Kunstnik, kes maalib vesivärvidega, on akvarellist.
3
Akrüül
Akrüülvärv on sünteetiline plastvärv.
Laialdaselt hakati kasutama alates 1960. aastatest . Akrüülvärvi toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Värve saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5–30 minutiga ja neid võib kohe pärast kuivamist üle maalida.
Maalipinnaks sobib peaaegu igasugune pind, mis on rasvavaba, näiteks lõuend, papp, paber, puit, puitkiudplaat , klaas, betoon , kivi, kile, savi, kips, õhukuiv lubikrohv .
4
Fresko
Fresko (itaalia keeles a fresco , al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga.
Maalitehnika
Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt.
Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid.
Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida.
Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige.
Secco
Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks temperavärvidega peale maalides . Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco secco't on tihti kasutatud detailide lisamisel või paranduste tegemisel valmis freskodele.
Kahe tehnika suurim erinevus seisneb selles, et tõeline fresko on kestev, kuiv fresko aga kipub aja jooksul maha kuluma.
Ajalugu
Freskosid maaliti juba antiikajal, kuid Pompei ja teiste Rooma linnade väljakaevamistel leitud freskode puhul ei ole teada, kas sel ajal kasutati ülalkirjeldatud freskotehnikat ehk nn Itaalia meetodit, mida Cennino Cennini kirjeldab 15. sajandi alguses "tõelise freskona" (buon fresco).
Rohkelt freskosid on maalitud keskajal Bütsantsis, Gruusias ja Serbias; eriti aga 14.–16. sajandil Itaalias ( Giotto di Bondone, Mantegna , Michelangelo, Raffael jt) ja Vana-Venes Theophanes Kreeklane , Andrei Rubljov jt).
5
Pastell
Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks.
Pastellvärv kinnitatakse alusele enamasti fiksatiivi abil.
Pastellid jagunevad koostise, faktuuri ja värvitugevuse järgi kõvaks, pehmeks ja keskmise tugevusega pastelliks (nt. õlipastell, kriitpastell jne).
Pastell teises tähenduses on pastellmaal, mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias.
Pastellmaali tuntumad viljelejad maailmas olid Maurice Quentin de La Tour , Rosalba Carriera, Jean Baptiste Simeon Chardin ja Edgar Degas. Eesti tuntuim pastellmaali viljeleja oli Ants Laikmaa.
6
Tempera
Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule.
Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal.
Õli
Õlivärv on maalivärv, mis on peamiselt pigmenti ja õlisideainet sisaldav vedel või pastataoline värv, mis õhuga kokku puutudes tahkestub. Peamine tehnikale nime andev koostisosa on töödeldud kuivav taimeõli (lina-, pähkli-, mooniõli vms).
Õlivärvi hoiti algselt nahkpaunakeses või loomasooles, hiljem võeti kasutusele tsingist tuub , mis on tänaseni populaarne.
7