juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märtsiküüditamise algus 25.29. märtsini 1949 Lõpule viia 1947. aastal alanud kollektiviseermine Nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist Tuli välja saata 87 000 inimest Leedust 25 500, Lätist 39 000 ja Eestist 22 500 inimest Korraldamisel arvestati ca 21 000 isiku osavõtuga Märtsiküüditamine Kolme ööpäeva jooksul Läheneti hoonele, blokeeriti, siseneti Vara üleskirjutamine Küüditatud toimetati kogumispunktidesse Märtsiküüditamise tagajärg Eestist saadeti välja 20 702 isikut 1949. a suri küüditatutest ca 15 protsenti Muutused pärast Stalini surma 1953 Vabastamine ei toonud kaasa konfiskeeritud vara tagastamist ega andnud õigust loata endisesse elukohta elama asuda. Kasutatud kirjandus: http://www.estonica.org/et/1949_a_m%C3%A4rtsik%C3%BC%C3%BCditamine/ http://et.wikipedia
Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini 13.august 1961 - Müüri rajamise algus Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole Tagajärjed: - Põgenikevool peatus - Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma Kuuba kriis 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa Kuuba blokeeriti meritsi USA-d süüdistati sõja õhutamises J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada 28.oktoobril otsustas Moskva taanduda Tagajärjed: - Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel - Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle Vietnami sõda 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam: - Kommunistlik Põhja-Vietnam - Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam USA toetas Lõuna-Vietnami Ebapopulaarne sõda Protestiliikumised
Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog-
Üsna peatselt pärast pärast Teise maailmasõda jagunes maailm kaheks: kaks suurriiki, kellele mõlemale antud nimetus ,,võitja" ei mahu korraga ühele pulgale. Selgitamaks välja, kumb on seda rohkem, algas võistlus erinevatel aladels. Aluseks sai maailmavaadete erinevus, ms on küll vähem avaldunud, kui siiski kaalikas aspekt. USA-le kui demokraatlikule riigile oli vastuvõtmatu NSVL-u diktaatorlikkus ja kommunism. USA püüdeid NSVL-u mõjusfääris olevaid riike läänelikumaks muuta blokeeriti. Kõik läänelik kuulutati halvaks, raadio jms saated keelustati ning ei edastatud rahvale. ,,Ida" elas ,,raudse eesriide" taga. Kumbki riik propageeris vaid enda tõekspidamisi. Teise maailmasõda tagajärjeel vabaks saanud Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalalaad siesid tihti kahe valiku ees kas kommunism või demokraatia. Riik jagunes sageli kaheks ning tekkisid konfliktid. NSVL toetas omalt poolt kommunsimimeelseid ning USA kommunismivastaseid, kartes ,,doominoefekti"
BERLIINI MÜÜR 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini *13.august 196- Müüri rajamise algus *Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati *Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole *Tagajärjed:-Põgenikevool peatus -Lääne- Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma KUUBA KRIIS 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid *Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa *Kuuba blokeeriti meritsi *USA-d süüdistati sõja õhutamises *J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada *28.oktoobril otsustas Moskva taanduda *Tagajärjed:-Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel -Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle VIETNAMI SÕDA 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam:-Kommunistlik Põhja-Vietnam- Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam*USA toetas Lõuna-Vietnami *Ebapopulaarne sõda *Protestiliikumised *1973 viis USA oma väed Vietnamist välja *Tagajärjed USA-le:-55 000
riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks toidualli- kaks jäi lennuliin (USA).Tulemus:L-Berl. jäi omaette üksuseks,ei olnud ühenduses SLV-ga.NSVL ei saanud mõjuvõimu juurde.Räägiti uuesti MS-st,mis suudeti ära hoida.Korea sõda-osalevad:P-Korea,L-Korea, USA,NSVL,Hiina.Põhjused:Korea rahvas oli lõhestunud 2ks:kommunismi- meelseks ja läänemeelseks 1948.a.Põhja-Korea alustas sõda,et kogu Korea muuta kommunistlikuks.Sõjategevuses polnud kummalgi poolel edu,
Johannes Vares-Barbarus. Juhuks, kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele, oli Punaarmeele antud korraldus Eestist rünnata. Nõudmiseks oli luua Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas oma erapooletust.1939 aastal liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Eesti kirjutas alla ka baaside lepingule. Balti riigid annekteeriti, kui Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. Eestlastel ei õnnestunud omariiklust taastada. 1940-41 toimus esimene Nõukogude okupatsioon. See oli metsavendade suurima aktiivsuse periood. Balti kett oli 1989 aastal Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus. Kunagi koolitöö käigus tegin intervjuu Eha Looritsaga, kes rääkis oma mälestustest seoses sellega. Kirjutan siia kokkuvõtva jutu sellest intervjuust ja tema mälestustest. Läksime Mõniste sovhoosi
koostöö Läti ja Leeduga, kes pärast analoogse abistamise lepingule allakirjutamist sattusid samasse olukorda. Tihenesid Eesti suhted NSV Liiduga. Süvenesid ka kahe maa vahelised majandussuhted. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSV Liidu vahel. 2. Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940. Aasta suvel (juuni-august) · 17.juuni okupatsiooni algus · Sisse toodi täiendavad väeüksused · Blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle · Kontrolli alla võeti Tallinn · Keelustati rahvakogunemised ja meeleavaldused · Eraisikud pidid loovutama relvad · 21. Juuni 1940 · Eesti valitsuse vastased meeleavaldused · Nõuti NSV Liidu meelset valitsust · Võeti üle tähtsad ametiasutused ja politseijaoskonnad · Vabastati poliitvangid · Desarmeeriti Eesti armee · J. Ulumetsa valitsus vahetatakse J
sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Zdanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele
9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile tekkis toiduainete ja tarbekaupade defitsiit talongisüsteem
9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile tekkis toiduainete ja tarbekaupade defitsiit talongisüsteem
süütu film nagu "Viiuldaja katusel" - põhjuseks väidetavalt see, et liiga paljud tegelased olevat olnud vene rahvusest. Eriti häirisid armeetsensoreid aga poliitilised filmid, nagu Pinocheti võimule toonud riigipöörde ajal Tsiilis kaduma läinud ameeriklasest jutustav "Missing", või Oliver Stone'i "Salvador". Monty Pythoni seeriast tuntud komöödia "Briani 5 elu" ja Martin Scorsese "Kristuse viimane kiusatus" on filmid, mis blokeeriti filmilevist väidetavalt jumalat teotava sisu pärast. Süüdistused 2000. aastal süüdistas Tsiili kohus 85-aastast Pinochetti seotuses 55 inimese tapmise ja 18 inimese röövimisega. Lisaks sellele on Pinocheti vastu esitatud 190 hagi inimõiguste rikkumise eest tema võimuperioodil, aastail 1973- 1990. 2002. aastal otsustas Tsiili ülemkohus, et Augusto Pinocheti ei kutsuta kohtu ette aru
Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn. Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused
võimule 1935 Inglise Saksa mereväeleping 1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Anšluss 1938 sept Müncheni sobing ◦ lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia jagamine 23. aug 1939 MRP 1. sept 1939 Teine maailmasõda 15.09.1939 Orzeli juhtum 28.09. vastastikuse abistamise pakt ◦ 25 000 NSVL sõdurit 1939/1940 baltisakslaste lahkumine nov 1939 Talvesõda 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust 16. juuni 1940 ultimaatum 17. juuni nõukogude vägede sissemarss Narva diktaat ◦ infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ◦ keelati meeleavaldused ◦ eraisikud pidi loovutama relvad 21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus ◦ A. Ždanov, J. Vares- Barbarus juuli 1940 ebademokraatlikud valimised 6.08. Eesti, Läti ja Leedu võetakse NSVL vastu
Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn. Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused
Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a. said lühikese aja jooksul nakkuse paljud Iisraeli arvutid Weitzmanni-nimelises Instituudis, Haridusministeeriumi teadus- ja pedagoogikakeskuses, ühes Tel-Avivi tarkvarafirmas ning Juudi Ülikoolis, mille mälu järk-järgult üle koormati ning lõpuks täielikult blokeeriti. Samal ajal said nakkuse ka paljud USA firmade ja ülikoolide arvutid. Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Raaliviiruste suhtes tundlikuks on osutunud IBM PC-ühilduvad arvutid, millele on suunatud ka viirusekirjutajate peamised jõupingutused. 1992.a. augustiks oli teada 1350 PC-viirust. Teistel
president. Jälle tuhatkond protestijat linnavalitsuse hoone ees skandeerisid: ''Vene linnale Vene linnapea!''. Kui levima hakkasid kuulujutud, et Ukraina julgeolekutöötajad võivad Aleksei Tšalõi arreteerida, kuulutas linna politseiülem Aleksandr Kontšarov, et tema töötajad ''keskvalitsuse kuritegelikke käske ei täida'' andes sellega mõista, et linna politseinikud on Venemaa-meelsete poolt. 25.veebruar 25. veebruaril blokeeriti Krimmi parlamendihoone ja nõuti Krimmile iseseisvusreferendumit. 26.veebruar 26. veebruaril kogunesid tuhanded tatarlased ja Ukraina-meelsed protestijad Krimmi Ülemnõukogu juurde Simferpolis, kus nad kokku sattusid umbes 700 Venemaa- meelsed protestijaga. Vladimis Konstantinov kes oli Krimmi Ülemnõukogu esimees, teatas et Krimmi parlament ei kavatse arutada Ukrianast eraldumist. Keegi Venemaa-
Kõik toimus ilma NSVL ajakirjandus süüdistas Eestit lepete kohtumõistmiseta. Märtsiküüditamine algas 25. rikkumises. 14. juunil 1940a. esitas Moskva märtsil 1949a. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse inimese, enamasti naised ja lapsed. väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval algas sõjaline agressioon Eesti vastu. (Soome reisilennuk lasti alla, blokeeriti sadamad, baasiväed seadsid end 1941 suvi lahinguvalmis). Sama ultimaatum esitati ka Eestile 22. juunil taandus Nõukogude-Saksa sõjas Punane. ja Lätile ning kuna vastupanu oli lootusetu, anti Kahe nädalaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti. 7 järele. 17 juunil Laidoner kindral Eestis, kirjutas juulil ületati Eesti piir, järgmisel päeval loovutati alla ,,Narva diktaadile" : anti kontroll kõigi Pärnu, Viljandi, 9. juulil Valga, Võru, 10. juulil
(leiboristid, konservatiivid) Prantsusmaa- majanduspoliitika oli vasakpoolne;parlamentaarne vabariik; koloniaalimpeeriumi lagunemine Valijate osavõtt kasvas, naised olid võrdsed meestega, haridus kõigile. Ametiühingu liikumine;koloniaalsüsteem lagunes. Berliini blokaad 1948-49 (kestis 324 päeva) Põhjused: Lääneriigid püüdsid läbi viia rahareformi oma tsoonides; NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka Lääne-Berliinis Lääne-Berliin blokeeriti kogu transpordist, elektrist. Ainsaks võimaluseks berliinlasi toita jäi lennuliin USA-ga. Sel ajal elas Lääne-B 2 milj. inimest. Tulemus:Lääne-B jäi omaette üksuses, ta ei olnud üheduses SLV-ga; NSVL ei saanud mõjuvõimu juurde. Räägiti uuest MS-st, mis siiski suudeti ära hoida. Korea sõda (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina Sõja põhjused: Korea rahvas oli lõhenenud kaheks kommunismimeelseks (Hiina mõjul) ja läänemeelseks 1948
28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17. juunil algab okupatsioon, kui riiki siseneb umbes 80 000 punaväelast. 21. juunil korraldatakse vastavalt NSV Liidu korraldusele Vabaduse väljakul meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Sama päeva õhtul tehakse
oda, millega oli mugav vastast torgata. Teisel pool pulga tippu oli haamri taoline otsik millega oli hea vastast vastu pead koksata. Ja teisel pool haamri otsikut on oda, millega oli kerge vastasele sellega selga torgata, või pähe. Sõjakirve käepide on üldiselt puust. Pilt 1.6 Keskaja sõjavasara otsik Kaitse Keskajal oli kaitse väga tähtis, lahingus kaitseks oli kilp, millega blokeeriti vastase lööke. Kilpe oli mitmeid tüüpe, oli tavaline rusikakilp, mis oli ümmargune ja lapik, keskel oli poolkera kujuline lohk, kuhu sisse käis rusikas. See kilp on väga effektiivne järseteks käeliigutusteks, millega võib vastasele väga kiire ja kriitilise löögi teha. Pilt 1.7 Keskaegne rusikakilp Teiseks kilbiks oli täiesti tavaline kilp, mis võis olla ruuduline või rombikujuline. Seda kasutati lähivõitlustes, sama moodi nagu rusikakilpigi. Kilbi kuju võib olla
Youtube seadmed esinevad 54 erinevas keeles kaasaarvatud Kataloonia ja Sloveenia,kuna neil pole oma kohaliku versiooni. Aastal 2008-2010 oli Youtube blokeeritud Türgis,kuna paljud erimeelsed videod oli solvavad Mustafa Kemal Atatürki ning teiste moslemite arust.2012 oktoobris Türgis avati oma Youtube versioon,mille videosi reguleerib Türgi seadus. Märtsis 2009 aastal alganud konflikt British royalty collection agency PRS for Music tõttu muusikavideod blokeeriti terves Suurbritannias. Videote eemaldamine tekkis suurte muusikakampaaniate vahelisel leppingu sõlmimise ebaõnnestumise pärast.Septembris 2009 koostati uus lepping ning olukord lahenes.Aprillis samal aastal tekkis sarnane olukord Saksamaaga. 6 Muusika industrioon Mais 2011 aastal,Youtube alustas avaldamiga nädalase populaarsuse muusikavideote charti,mis näitas kõige rohkem kogunudmuusiavideosi nädala jooksul
Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog-
kogu Läänemerd. Taas ei mingit vastust. Lõpuks võeti mobiiltelefonid, otsiti maismaal paiknevad päästekeskuste numbrid ja helistati neile. Koordineerimiskeskuses valitses samuti vaikus. Telefonifirma tunnistas, et kogu raadioühenduste võrk oli teadmata põhjusel rivist väljas öösel ajavahemikul 1.03 kuni 1.58. Sidesüsteemide üheaegne ulatuslik häiritus just sel ajal, kui parvlaev uppus, paneb uskuma, et mängus olid militaar- või luureteenistused. Kas hädakutsung blokeeriti sihilikult? ,,Nimetatud dokumendid on salastatud, sest nende avaldamine võib usutavasti tekitada riiklikule julgeolekule tõsist kahju." - NSA. 852 inimelu nõudnud õnnetus mätsiti kinni meie endi silme all. Massimeedia täitis oma rolli suurepäraselt, inimesed rahunesid ja unustasid. Eestis on samalaadseid sündmusi veel: Pronksöö, Läänemerel alanud kaaperdus, Sven Tarto surnuks peksmine, KAPO tegemised, H. Simmi riigireetmine jne. Ikka ja jälle jääb mulje,
kommunistlikku maailma. 11. Kuuba kriis 1959 toimus Kuuba riigipööre kus võim läks Fidel Castro kätte (23 aastane). Ta teatas, et temast on saanud kommunist ning ta esines oma avaldusega. Kuuba peamine toetaja oli Nõukogude Liit aga vaenlane USA. 1962 selgub, et NSV Liit on Kuubale paigutanud tuumaraketid sihikul kogu USA idarannik ja keskosa (laskeulatus 2000 miili). Seepeale blokeeriti Kuuba meritsi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Nõukogude Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Nüüd olid ka ameeriklased omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud USA raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt. 12. Võidurelvastumine
Soome aga jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa saatsid Soomele abiväge ja see sundis Stalinit Soome vallutamise plaanist loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi alles. Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juuni, mil Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailmas tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maal, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi Leedu vabariirigle, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21.juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsused kuulutada Balti riigid nõukogude
(nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Eesti okupeerimine-Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne-Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Juunipööre- Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks-16
19. sajandi lõpul omandas võitlus turgude pärast suurriikide jaoks esmatähtsuse, põhjustades rahvusvaheliste vastuolude teravnemist ja sõdu. Sõda algas 27. I 1904.a. ilma ette kuulutamata. Jaapani laevastik ründas ootamatult Port Arturi sadamat Liaodongi poolsaare lõunaosas, mille Venemaa oli Hiinalt 25 aastaks endale rentinud. Kaotused olid suured. Vene Vaikse ookeani laevastiku põhijõud, mis asusid Port Arturi välisreidil, tõmbusid sisereidile ning blokeeriti täielikult Jaapani laevastiku poolt. Ka Vene maaväed jäid Jaapanile relvastuse, organiseerituse, väljaõppe ning väejuhtide võimekuse poolest alla. Vene vägede ülemjuhatajad admiral J. Aleksejev ja kindral A. Kuropatkin alahindasid Jaapani jõude. Jaapani väed maabusid Koreas ja Mandzuurias ning alustasid edukaid maaoperatsioone. Mais isoleeriti Port Arturi kindlus Vene armee põhiosast. Kindluse
28sept 1939 EV&NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt Baltisakslaste lahkumine: 6okt 1939a Hilteri kõne, kutsus baltisakslased tagasi kodumaale 18okt 1939 I laev ümberasujatega, aastaga kokku u 12660 laeva Punaarmee sissemarss: 18okt Punaarmee vägede sissemarss Püüti hoiduda NSVL vastastest provokatsioonidest Okt asendati K. Eenpalu valitsus J. Uluotsa valitsusega *NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS Baaside lepingust okupatsioonini: 14.06.40 blokeeriti Eesti merelt&õhust 16.06.40 ultimaatum Eestile 17.06 nõukogude vägede sissemarss u 100 000 sõdurit Narva diktaat o Infrastruktuur & kommunikatsioon NSVL alla o Keelati meeleavaldused o Eraisikud pidid loovutama relvad Kaitseliidu desarmeerimine Okupatsioon võõra riigi territooriumi hõivamine oma võimu alla ja selle valduste haldamine ,,Hääletu alistumine ,, ei osutatud vastupanu Eesti okupeerimine NSVL poolt: A
loovutama territooriume 1951.a. San Franciscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel: 1) Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 2) Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele 3) Jaapan pidi maksma reparatsioone Lepingut ei allkirjastanud NSVLiit, Poola ja Tšehhoslovakkia Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis - B aaside lepingust okupatsioonini ● 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust ● 16. juuni 1940 ultimaatum ● 17. juuni nõukogude vägede sisse marss - ~100000 nõukogude sõdurit Narva diktaat ● infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ● keelati meeleavaldused ● eraisikud pidid loovutama relvad – Kaitseliidu desarmeerimine ● Okupatsioon – võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ● „Hääletu alistumine“ ● Eesti okupeerimine NSVLiidu poolt
● 18.09.1939 Orzeli juhtum – Poola allveelaev, mis põgenes Eesti vetest; ● 24.09. NSVL noot; ● 28.09. vastastikuse abistamise pakt (baaside leping); ○ 25 000 NSVL sõdurit; ○ sama Lätis ja Leedus. ● 1939. aasta- baltisakslaste lahkumine (kuni 1941.a-ni); ○ u 14 000 lahkujat. ● November 1939. aasta- Talvesõda; ○ soomepoisid – soomlastele appi läinud eestlased. Okupatsioon: ● 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust; ● 16. juuni 1940 ultimaatum; ● 17. juuni nõukogude vägede sissemarss - okupatsioon; ● Narva diktaat: ○ infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla; ○ keelati meeleavaldused; ○ eraisikud pidi loovutama relvad– Kaitseliit! Juunipööre: ● Andrei Ždanov– korraldas Eesti liitmist NSVL-ga; ● 21. juuni meeleavaldus, mis kasvas üle mässuks; ● Ametisse J. Vares- Barbaruse valitsus;
Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juunis, mil Saksamaa sissetung Prantusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu Vabariigile, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. Leedu võttis tingimused vastu ja Leedu okupeeriti (oma valdusse võtma). Samasugune ultimaatum esitati ka Eestile ja Lätile 16.juuni 1940. Eestilt nõuti riigi piiridele koondatud Punaarmee sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist
Avalik arvamus Eestis toetas Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust, see aga ei takistanud sadadel eestlastel põgenemast Soome. Lõpuks oli Soome sunnitud NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima. 1940.a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted uuesti halvenema. Punaarmee kindralstaap alustas ettevalmistusi Balti riikide iseseisvuse likvideerimisega. 3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.a. juunis. Eesti blokeeriti maalt, merest ja õhust. 14. Juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedule, mis vastu võeti ja 15. Juunil Leedu okupeeriti. 16. Juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile, vastupanu peeti lootusetuks. Alates 17. Juunist olid Balti riigid täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. Stalin saatis kohale erivolinikud, kes pidid Baltimaade hõivamise lõplikult vormistama. Tallinna saabus Zdanov, kes asus kokku seadma uut Eesti valitsust. 21
Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise- ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSV Liidust). Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. 3.2. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940: Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne- Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Analoogsed sündmused toimusid ka teistes Balti riikides. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Ždanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati
Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a. said lühikese aja jooksul nakkuse paljud Iisraeli arvutid Weitzmanni-nimelises Instituudis, Haridusministeeriumi teadus- ja pedagoogikakeskuses, ühes Tel-Avivi tarkvarafirmas ning Juudi Ülikoolis, mille mälu järk-järgult üle koormati ning lõpuks täielikult blokeeriti. Samal ajal said nakkuse ka paljud USA firmade ja ülikoolide arvutid. Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Raaliviiruste suhtes tundlikuks on osutunud IBM PC- ühilduvad arvutid, millele on suunatud ka viirusekirjutajate peamised jõupingutused. 1992.a. augustiks oli teada 1350 PC-viirust. Teistel arvutitüüpidel tunduvalt vähem
kontrollimises. Teadlased kasutasid EEG-d, et jälgida hiire ajusid. Nad leidsid, et ilma Kv12.2 geenita hiirtel olid tõepoolest sagedased värinahood, kuid ilma krampideta. Seejärel anti hiirtele kemikaali, mis kutsus esile krampidega värinahood. Nad avastasid, et tavalistes hiirtes oli krampidega värinahoogude tekkeks vajalik lävend oluliselt kõrgem kui vigase Kv12.2 geeniga hiirtel. Sama tulemuseni jõuti ka siis, kui tavalistel hiirtel blokeeriti Kv12.2 kontrollitud kaaliumikanalid kemikaali abil. ,,Ilma töötava Kv12.2 geenita hiirtel oli närvirakkude reageerimislävend ebanormaalselt madal. Isegi väikesed stiimulid kutsusid esile värinahoo" seletas Jegla. ,,Usume, et kaaliumikanalid võimaldavad ajul jääda rahulikuks ning vastata valikuliselt vaid tugevatele stiimulitele". Selle pika jutu käsitluse eesmärgiks oli rääkida kuidas teadus areneb ja mida kõike tehakse, et epilepsia saladusele jälile saada
Koolikohustus, usuvabadus, regulaararmee Ameerika iseseisvussõda Ameerika mandril rajatud kolooniad kuulusid valdavalt inglismaale, osad prantsusmaale. 7. Aastases sõjas vallutas inglismaa prantsusmaalt kanada. Sõja lõppedes prantsusmaa oma vägesid inglismaa aladelt välja ei viinud. Inglismaa hakkas kolooniaid maksustama. Rahvast ärritas ka Inglise valitsuse Ida-India kompaniile õiguse andmine Ameerikasse kauba sissetoomisel. Peale Bostoni teejoomist blokeeriti sadamad, tööpuudus suurenes. 1774 tuli Philadelphias kokku esimene kontinentaalkongress, kõikide kolooniate esindajad tulid kokku. Otsustati lõpetada kaubandussidemed inglismaaga. Inglismaa kuningale see ei meeldinud, ameerikasse toodi vägesid sisse, kolooniad hakkasid samuti üksusi looma. Teisel kontinentaalkongressil loodi regulaararmee, mille etteotsa sai George Washington, kes oli Virginia maaomanik. 1775 algas iseseisvussõda. 4. juuli 1776 kuulutas
4 Berlin-Blockade 1948. aasta alguseks olid kaks erinevat Saksamaad sisuliselt välja kujunenud. Berliini linn, samuti kaheks jagunenud, asus aga sügaval nõukogude tsooni keskel ja oli seega kõige kaitsetum igasuguste provokatsioonide vastu. Kui nüüd suhted läänega oli jahenenud, siis otsustas NSV Liidu juhtkond katsetada USA-Suurbritannia taluvuspiire just Berliini abil. 24.06.1948 blokeeriti kõik maismaateed kolme lääneriikide Berliini sektorisse, kuivõrd need läksid läbi nõukogude tsooni ja mingit lepingut nende kasutamise kohta polnud lääneriikidega sõlmitud. Lääne-Berliini ähvardas seega nälg ja, tulevikus, ka külm. Suurem poliitiline konflikt NSV Liiduga või sõda olnuks väga ebapopulaarne USAs, kus tollal (avalikkuse poolt) venelasi peeti liitlasteks. Küsimus olnuks muidugi, et kas venelased
kadumise hetkeni. Teine sidemüsteerium oli Venemaa Suursaarelt saadetud pidev raadiosignaal. Komisjoni soomlasest liige, raadioside ekspert kontradmiral Heimo Matti Iivonen uskus, et Suursaare signaal blokeeris rahvusvaheliste hädakutsungite edastamiseks määratud VHF 16. Kanali. Regionaalsete sidesüsteemide üheaegne ulatuslik häiritus just sel ajal, kui parvlaev uppus, lubab arvata, et mängus olid militaar- või luureteenistused. Kas hädakutsung blokeeriti sihilikult? Kui nõnda, siis miks? NSA USA Riikliku Julgeoleku Agentuur (NSA) on sõna otseses mõttes saladuste koda. Selle arhiivis peitub terve rahvusvaheliste luureandmete varamu, mille on kokku kandnud üle maailma paiknevad pealtkuulamispostid ja kõikjal tegutsevad agendid. NSA tegeleb sideluurega (SIGINT), kaasa arvatud USA riikliku julgeolekut riivavate rahvusvaheliste sideoperatsioonide salajane jälgimine. NSA on ülisalajane organisatsioon ning aastakümneid
Rinded Läänerinne Balkanil Lähis-Ida Läänerinne Idarinne Itaalia Kolooniate Meredel rinne rinne s Serbia, Prantsusm Prantsusm Venemaa Itaalia Saksamaa Saksa Kreeka aa, aa, Austria- kolooniad laevastik Inglismaa Inglismaa Saksamaa, Ungari hõivati blokeeriti Austria- Türgi Austra- kiiresti sadamatess Ungari, Saksamaa Ungari e Bulgaaria Pärast Marne'i lahingut algas positsiooni sõda ehk kaevikusõda. Põhimõtteliselt kaevusid mõlemad pooled maasse (kaevikuid ehitati). Kujunes välja kuna toonased kaitsevahendid osutusid tõhusamateks kui ründerelvad. Otsustavaks sai see, et kellel oli rohkem ressursse
erisusi. Ukraina kriis on 2013. aasta novembris Ukrainas alanud vastasseis Euroopa Liiduga lähenemise pooldajate ja lähenemise vastaste vahel. Kriisi alguseks loetakse 2013. aasta 21. novembrit, kui selleaegne president Viktor Janukovõtš katkestas ettevalmistused Euroopa Liiduga kokkuleppe sõlmimiseks. 2014. aasta veebruari lõpul hõivasid eraldusmärkideta relvastatud mehed Krimmis mitmeid olulisi valitsusasutusi, poolsaarel asuvad Ukraina sõjaväebaasid blokeeriti. Märtsi keskel korraldati Krimmis nn referendum, misjärel Venemaa liitis territooriumi Venemaaga. 2014. aasta märtsis–aprillis algasid, osalt Krimmi sündmuste mõjul, mitmes Ukraina ida- ja lõunapoolses oblastis keskvalitsuse vastased, Venemaa meelsed väljaastumised ja rahutused. 2014. aprillis hõivasid relvastatud inimesed Luganski ja Donetski oblasti asulates mitmeid valitsusasutusi, aprilli keskel kuulutas keskvalitsus välja "terrorismivastase operatsiooni" (ATO). Algas sõda
Imeprogrammi panid kokku Siim Kallas, E.Savisaar, Tiit Made ja neljas. Imeprogramm andis võimaluse hakata üle minema oma rahale. 27.märts 1991 moodustati rahareformikomitee. 17.juuni 1992 otsustati alustada rahareformi. Rahareform algas 20.juuni 1992 kell 04.00. Novembris kuulutatakse 11-kümne panga pankrott. 1992. aasta kriis Põhjused 1. Puudus panganduskogemus 2. Puudus piisav kontroll 3. Liigne laenutegevuse aktiivsus 4.Vale korrespondetntpankade valik 18.nov 1992 blokeeriti kõikide 11 pankrotti läinud pankade kontod väljamakseteks. Kõikidele nende pankadele kuulutati välja maratoorium.(Maratoorium – krediidiasutusi üritakse veel päästa, antakse periood, mille jooksul on võimalik oma majanduslike näiteid parandada.) Ükski nendest pankadest ei saanud maratooriumi vältel oma seisu parandada. UBB panga peamiseks pankroti põhjuseks oli vale strateegia. Pank tegutse läbi Moskva Väliskaubanduspanga, vaatamata sellele, et Venemaa suhtus Eestisse halvasti
Kehtima vaikiva ajastu piirangud ja erilisi muutusi ühiskondlikus elus ei toimunud. 1940.a kevadel käis II MS täie hooga. NL otsustas ära kasutada Pr vallutamist Sx poolt ning esitas 16.juunil 1940 Eestile ja Lätile ultimaatumi - Balti riikidele = väikeriigid rikuvad baaside lepingut + nõuti "nõukogudevaenuliku" valitsuse väljavahetamist ja täiendavate väeosade lubamist Eesti ja Läti territooriumitele. Samaaegselt blokeeriti Eesti sadamad ja baasides paiknevad väed seati lahinguvalmidusse. + 17.juunil 1940 ületas veel 80 000 punaarmeelast Eesti piiri. + Narva diktaat Punaarmee võttis oma kontrolli alla suuremad linnad, side, raudtee. Hilary Karu 68 D 11 EESTI AJALUGU Infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL all Keelati meeleavaldusi
Vesimärgiga Kahekihiline - kaks magnetriba, pealmine nõrgema magnetiga, alumine tugevama magnetiga - pealmine tühjendati alati enne kasutamist ära, mistõttu kloonitud ühekihiline tühjendati enne kasutamist ära Wiegandi kaart Pääsudiskett :-) · Kiipkaart, kiiplipik (ISO 7816) Mälukaart (kaitsega ja kaitseta) - read-only või read-write Turvaloogikaga mälukaart - pool mälu on loetab-kirjutatav, pool on ainult loetav Protsessorkaart - telefonikaartidel blokeeriti klemm, mille kaudu anti kirjutamispinget, mistõttu kaardilt raha maha ei läinud; ID-kaart või SIM-kaart annavad andmeid välja ainult PIN-koodi vastu (PIN-padiga varustatud kiipkaardilugeja kaitseb arvutis oleva pahavara eest) Võib olla kontaktivaba - raadiosignaalide abil võib poes jalutava isiku kõrval oleva inimese kontaktivaba kaardi signaal saata teise inimeseni, kes on kassa juures; autovõtmed · Pultkaart
ühiskondlikus elus ei toimunud. 07.okt 1939 algas Umsiedlung e baltisakslaste ümberasumine Sx-le Hitleri kutsel. Kokku lahkus 14 000 inimest, tugevnesid kuuldused Baltimaade mahamüümisest NSV Liidule. 1940.a kevadel käis II MS täie hooga. NL otsustas ära kasutada Pr vallutamist Sx poolt ning esitas 16.juunil 1940 Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles nõuti "nõukogudevaenuliku" valitsuse väljavahetamist ja täiendavate väeosade lubamist Eesti ja Läti territooriumitele. Samaaegselt blokeeriti Eesti sadamad ja baasides paiknevad väed seati lahinguvalmidusse. Vastupanu oli mõttetu ning 17.juunil 1940 ületas veel 80 000 punaarmeelast Eesti piiri. Punaarmee võttis oma kontrolli alla suuremad linnad, side, raudtee. Elanikud (Kaitseliit!) pidid relvad loovutama. Eesti oli okupeeritud. Edasi hakkas sündmusi dikteerima Eestisse saadetud NL eriesindaja A. Zdanov. Tema ülesandel korraldasid kohalikud vasakpoolsed 21.juunil 1940 miitingu, millel nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist
Dulce baas on USA valitsuse ja tulnukate ühine baas. See ei ole esimene, mis ehitati koos tulnukatega. Teised baasid asuvad Colorados, Nevadas, Arizonas, Alaskal jne. ¾ Salajane tegevus Dulce piirkonns Alates 1947 aastast käisid sõdurid/väed sealt sisse ja välja iga suvi. Pärismaalased mäletavad, et nad ehitasid teed otse Dulce linnas elavate inimeste silme ees ning veoautod voorisid sisse ja välja pika perioodi jooksul. Hiljem see tee blokeeriti ja hävitati. Märgid veoautodel olid "Smith Corp." Paragosa Springs, Coloradost. Sellist korporatsiooni enam ei eksisteeri, ei eksisteeri salvestust sellest ja ma usun, et see baas, vähemalt esimene, ehitati salaja metsalangetuse projektina, mis ei vedanud ühtki puupalki ainult suurt varustust. ¾ R & D ja Sõjaväe Tööstuslik Kompleks (R & D and the Military Industrial Complex) The Rand Corp. kaasati sellesse tegema geoloogilist uurimust lähedalolevate järvede kohta
Kõiges muus riigivanem ainult valitsuse juht. 1920. a PS rakendamine hakkas sõltuma PS tõlgendamisest ja reageeringutest rahva poolt. Rahva osaluse elemendist eriti asja ei saanud. Rahvaalgatus vaid: ususõpetus, maadega seonduv tasu maksmine. 1925 RK seadus, millega mõisnikelt äravõetud maade eest lubati maksta kompensatsiooni, maade väärtus hinnati suuresti alla. Üritati läbi viia selle seaduse tühistamine. Tühistamine blokeeriti. Vabadussõjalased esitasid oma PS parandamise eelnõu. Need kolm punkti rahvaalgatuse kohapealt pm kõik. 1920. nov lõpus toimusid valimised RK I koosseisu. Valimistel osales 16 erinevat nimekirja. Valimistel osalesid ka kommunistid (kommunistlik partei keelatud juba 1918. alates). Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu nime all. Saavutasid ka edu, said ca 25 000 häält. Näitas, et EW iseseisvusega rahulolematute arv on küllaltki suur.
õhudessantbrigaad. Umbes pool miljonit punaarmeelast. Moskva ultimaatumid, Punaarmee sissemarss ja Narva diktaat. 14. juunil 1940 alustas NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. NSV Liidu õhujõudude lennuk tulistas Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki Kaleva. NSV Liit esitas Leedule ultimaatumi ja 15. juunil okupeeris Leedu. Miks just nüüd alustas Leedust? Kuna Soome laht oli blokeeritud ja nii blokeeriti ka maismaa ühendus Euroopaga. 15. juuni algas Punaarmee jõudemostratsiooniga Läti piiril. Läti andis alla ja Punaarmee ületas Leedu piiri. Eestist viidi samal ajal välja sõjaväelaste perekonnad ja punalaevastik, et mitte merekindlusele otse tuld anda. Samal ajal eesltased pidasid rahulikult Balti nädalat, ise arvasid ikka veel et on jube neutraalsed. 16. juunil kell 14:30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude
annaabi.ee 
