?PÕHJUSTAB: enteriit, limaskesta põletik Parraskaridoos - Hobuse solgetõbi Parascaris equorum ?ümaruss (spagetid) ?parasiteerivad soole limaskesta all ?üheperemeheline: munaväliskeskkonnashobune sööb sisse vastsed rändavad organismis: ränne: maksakopsusoolde ehk HEPATOPULMOENTERAALNE ?PÕHJUSTAB: kopsu kahjustused, enteriit, intoksikatsioon, Köhib vastsed Strongüloidoos varsa varbuss kopsust suhu, ?välimik- juuspeened u 0,5cm pikad, ümaruss ?üheperemeheline: väljaneelab nakatumine: väikesed varsad piimaga või läbi allasatub naha rändavad: soolde mesenteriaalarterites, kõhukelme all ?PÕHJUSTAB: patogeensus (e. kõhulahtisus) Strongülatoos suured strongülaadid sp ?välimik- juuspeened, 3-4cm ?üheperemeheline ?ränne: mesenteriaalarterites
Iseseisevtöö Lameussid : Elupaik - Parasiitussid ehk nad elavad kellegi sees. Välimus Väikesed , Lameda kehaehituseg Seedelundkonna osad -Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000 muna - munad peavad saama välja värskeõhu kätte niiskesse kohta- Muna jõudis rohu sisse sealt sööb ära ta lammas või lehm loom tapetakse ära tehakse nt hamburger- inimene sööb hamburgeri ja uss hakkab inimese sees arenema . Kahjulikus - nõgestavad organismi , söövad inimese seeditud toidud . Nakatumise vältimine ei tohi süüa toorest liha , kala . Vä...
Ümarussid Koostajad: Grete Sarapik ja Laura Koni Elukoht ja eluks vajalik keskkond • Ümarusse leidub merede ja magevee kogude põhjas ja mullas. Peaaegu kõikjal, kus on niiskust. • Vabalt elavad liigid toituvad vees ja mullas leiduvast orgaanilisest ainest ning on kohastunud väga erinevate elutingimustega, mistõttu suudavad asustada erinevaid elupaiku. • Neil pole vereringet ega hingamiselundeid. Osa liike elab vabalt, paljud aga on loomade või taimede parasiidid. Inimestel avalduvad nad kui solkmete või naaskelsabadena. Välimus • Neil on pehme silindriline keha mis on mõlemast otsast ahenev. Seda katab tihe tugev kest, mis kaitseb kuivamise eest. • Enamike neist palja silmaga ei näe, kuid suuremad võivad kasvada kuni 40 cm pikkuseks. (Üksikute pikkus on mõõdetav meetrites) • Põhiliselt nad on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast ter...
Usside võrdlus Nimed: .......................................................................................... ............. Loo oma kettale kaust bioloogia ja salvesta tabel sinna pealkirjaga ,,Ussid" ümaruss rõnguss Liikide arv 80 tuhat kuni üle 15 000 miljon liiki Elupaik mage- ja miasma, merevees kui mageveekog ka maismaal us ja meres Kehakuju pikk lülistumata
5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund
Trihhinelloos Trihhinelloos ehk keeritusstõbi on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss Trichinella spiralis. Praegusel hetkel kirjeldatakse maakeral 12 trihhinelloosi tekitajat, mis jagunevad kihnu moodustavateks ja mittemoodustavateks rühmadeks. Haigus on inimestel, liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel ja lindudel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasitseerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatus. Inimesed põevad haigust intensiivse nakkuse korral raskelt ning on esinenud ka surmajuhtumeid. Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensoooles, vastsed vöötlihastes. Vastsete meeliskohad on vahelihas, keel, mälumislihased, roietevahelised lihased, säärelihased. Nakatumine toimub keeritsussi vastseid sisaldava toore või väheküpsetatud sealiha söömisel. Antud haiguse võib saada ka tool süües või näiteks kokkade puhul, kes maitsevad enda küps...
Raku (organismi) keekiline koostis 1. Rakus olevad ained elemendid (60-10 elementi) ained anorgaanilised orgaanilised H2O; sahhariidid mineraalsoolda valgud ioonidena; nukleiinhapped makrogeenilised ühendid 70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomo...
Keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) Trihhinelloos ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus. Haigust põhjustab keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) – Enoplea klassile kuuluv ümaruss ehk nematood. Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks vahelihas ja keel. Trichinella spiralis, nagu kõik nematoodid, on lahksuguline. Trichinella spiralis on lihatoiduliste imetajate parasiit, kuid nematoodid - kõikide suurte süstemaatilisi rühmade loomade parasiidid (sealhulgas ka algloomad). Keeritsusside levik on globaalne, leidusid on kirjeldatud kõigil kontinentidel, ainult Antarktika kohta puudub teave. Igal keeritsussiliigil on temale omane leviala, samuti oma arengutsükkel, esinemine kas kodu- või metsloomadel. T.spiralis on levinud mõõduka kliimaga piirkondades. Tema kandjad on kõige sagedamini põllumajandusloomad (sead ja...
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes...
-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ; c) ainult pikilihased -ÕIGE 171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE. 172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE 173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE. 174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkaselotis Tema pikkus 8 MEETRIT 175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond 176. Inimese haigust askaridoosi põhjustav Ascaris lumbricoides liimuksolgekuulub Hk NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID., Kl. Cl. Nematoda 177. Liimuksolkme pikkus20-40 cm pikk, valkjas ümaruss 178. Liimuksolkme areng toimub a) peremeeste vahetusega ; b) ühes peremehes -ÕIGE. 179. Ascaris lumbricoides kinnitub peremehe soole seinale a) õige ; b) vale -ÕIGE 180
-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ; c) ainult pikilihased -ÕIGE 171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE. 172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE 173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE. 174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkaselotis Tema pikkus 8 MEETRIT 175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond 176. Inimese haigust askaridoosi põhjustav Ascaris lumbricoides liimuksolgekuulub Hk NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID., Kl. Cl. Nematoda 177. Liimuksolkme pikkus20-40 cm pikk, valkjas ümaruss 178. Liimuksolkme areng toimub a) peremeeste vahetusega ; b) ühes peremehes -ÕIGE. 179. Ascaris lumbricoides kinnitub peremehe soole seinale a) õige ; b) vale -ÕIGE 180
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Biootilised seosed organismide vahel.....................................................................................4 1.1. Parasitism..........................................................................................................................4 1.2 Sümbioos............................................................................................................................4 1.3 Kommensalism...................................................................................................................4 2. Endo- ehk siseparasiidid........................................................................................................5 2.1 Mikroparasiidid.........................................................................................................
Anaalkaabe võetakse hommikul. Ravi: · Vermox e. Mebendazol täiskasvanud: 100 mg x 1 (ravi kestus: üks päev) lapsed: 3 mg/kg, alla kahe aastastel 50 mg x 1 · Combatrim e. Pyrantel 11 mg/kg ühekordselt Kordusravi soovitav teha 2-3 nädala möödumisel, kuna need ravimid toimivad ainult täiskasvanud parasiitidele, mitte munadele. TRICHOCEPHALIASIS e. trihhuriaas e. piugusstõbi. Etioloogia: Trichocephalus trichiurus e. piuguss, ümaruss 3-4 cm, esiots on juuspeen, lõpposa jämedam Munad: pikliku kujuga, paksu pruuni kestaga, otstes korgitaolised moodustised. Invasiooniallikas: tõvestunud inimene Nakatumine: toimub invasioonivõimeliste munade sattumisel seedetrakti. Levikufaktoriteks on marjad (maasikad), aedviljad, kui nende väetamiseks on kasutatud piugussi mune sisaldavaid fekaale. Nakatuda võib saastunud veega, pesemata puuviljadega, mustade kätega. Autoinvasioon ei ole võimalik. 6
Ravi: Vermox e. Mebendazol täiskasvanud: 100 mg x 1 (ravi kestus: üks päev) lapsed: 3 mg/kg, alla kahe aastastel 50 mg x 1 Combatrim e. Pyrantel 11 mg/kg ühekordselt Kordusravi soovitav teha 2-3 nädala möödumisel, kuna need ravimid toimivad ainult täiskasvanud parasiitidele, mitte munadele. TRICHOCEPHALIASIS e. trihhuriaas e. piugusstõbi. Etioloogia: Trichocephalus trichiurus e. piuguss, ümaruss 3-4 cm, esiots on juuspeen, lõpposa jämedam Munad: pikliku kujuga, paksu pruuni kestaga, otstes korgitaolised moodustised. Invasiooniallikas: tõvestunud inimene Nakatumine: toimub invasioonivõimeliste munade sattumisel seedetrakti. Levikufaktoriteks on marjad (maasikad), aedviljad, kui nende väetamiseks on kasutatud piugussi mune sisaldavaid fekaale. Nakatuda võib saastunud veega, pesemata puuviljadega, mustade kätega
sisse tavalisse ainevahetusse," täpsustab Maimets. Nii saab sihipäraselt tapetud ja eeskujulikult lahti monteeritud rakust uue. Järgimist vääriv kokkuhoid. Rainer Kerge (1977) on õppinud bioloogiat, töötab Õhtulehes ajakirjanikuna. Varem portreteerinud valke Tarkade Klubis. KLOTS Kontrollitud rakusurma aitas paljastada pisike uss Hiirte-rottide ja äädikakärbse kõrval on üks teadlaste lemmikloomi varbuss (Caenorhabditis elegans) umbes millimeetri pikkune ümaruss, kelle päris kodu on mullas ja kes sööb baktereid. Laboris söödavad teadlased teda sageli kolibakteritega. Varbuss on geneetikas ja neurobioloogias mudelorganismina tänuväärne seetõttu, et tema rakkude arv on konstantne: hermafrodiitidel on 959, isastel 1031 rakku. Iga üksik ussike läbib arengus ühesuguse rakkude jagunemise ja diferentseerumise. Just varbussi uurides avastati ettemääratud rakusurm ehk apoptoos ja paljastati skeem, kuidas see käivitub.
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni Transkriptsioon ehk RNA süntees.
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTS...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
Saab teha DNA analüüsi. Seemnepanka on raske kätte saada mullast. https://moritz.botany.ut.ee/~olli/LPrax/Teooria.html Sümbioosid. Mükoriisa. ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mügarbakterid. on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. Koduloom, inimeste sees bakterid, vetikas ja seen, hobune ja ümaruss, mäletsejatel bakterid toidu seedimiseks. Kuidas liigub päike taime sisse/sees? Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile
haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole
Moniesioos – on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) – täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) – mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60)
Pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas, vastne kidalise kärsaga, väljub munast peremehe sooles. Nugivad ja kasvavad suureks putukates, väljuvad (alati vette)vaid sigimiseks.N: Gordius aquaticus. 23. Meie magevetes elavad ümarussid on jagunemata kehaga, nahk on neil sile ja värvitu. Ujuvad ja tungivad vingerdades läbi põhjasetete. Enamik on mikroskoopilised, mõni kuni 10 mm pikkune. Suurim meie vetes elav ümaruss on Dorylaimus stagnalis. Neid võib leida järvede ja jõgede põhjasetetest. Toituvad orgaanilisest ainest, mis settib veekogude põhja. 24. Kummarloomad. Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Loomik peekri kujuline, tolle servas kombitsad, mille ripsmed suunavad vett keskelt eemale. Suu ja pärak mõlemad keset kombitsaid, vars kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Ripsmeline vastne.
vaadata ja valikuliselt lahata. Liguloosi profülaktika tiigimajandeis seisneb kalatoiduliste lindude eemale peletamises ja hävitamises ning tiigipõhjade süstemaatilises töötlemises kloor või kustutamata lubjaga. Ümarussidest( Nematoda) põhjustatud haigused-nematodoosid. · Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõie seinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
