Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biheivioristlikud õppimisteooriad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krull, õppimisteooria, koera, koeral, operantne, motiiv, biheivioristlik, õppimisel, karistus, puuri, biheivioristlikud, õppimisteooriad, psühholoogia, viide, tahtlik, tahtmatu, kognitiivne, assotsiatiivne, pavlovi, ärritaja, tunnet, eggen, 2016, reaktsioon, kinnitus, harjutamine, avastused, biheiviorism, etoloogia, viidud, loomadega, dewey, 1859• Tahtlik õppimine (õppimise peamine eesmärk) – Püüab teadlikult omandada uut infot või tegevusoskusi • Tahtmatu/kaasnev õppimine 1 • Hedonistlik motiiv HEA SOOVIMINE ENDALE – Enamasti teadvustamata protsess • Tunnetuslik motiiv SISEMINE HUVI 2
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3............................
seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes? - Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele? - Millised kaks äärmuslikku suunda on eristatavad tunnetusprotsessi mudeli kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel? - Milles seisnes gestaltpsühholoogide panus avastusõppe teooria tekkimisel? - Mida kujutab endast tunnetusprotsessi ja õppimise vaatlemine informatsiooni vooluna meie teadvuses? Kognitiivsed õppimisteooriad 4 1 Õppimisteooriad 1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheivioristide jaoks on õppimine inimese ja teiste kõrgemate organismide võime vältida
Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, mis toovad kaasa meeldivat Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 4) Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga.
Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsiaalse lävimise motiiv – avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena. 4. Defineerige, mis on õppimine psühholoogide käsituses.
Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3
2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kijundamine on koolis oluliseks õppe- eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid. 3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad
2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kijundamine on koolis oluliseks õppe-eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid. 3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos)
hea enesetunde. On seotud suurema naudinguga, spordimeisterlikkusega Vähem ärevust Väljalangemise tõenäosus väiksem Sisemiselt motiveeritud otsivad elamusi. Tajuvad võisteldes vähem survet, keskenduvad tegevusele, mitte tagajärjele. väline motivatsioon - peegeldab spordiga tegelemist väliste tegurite mõjul sport kui vahend millegi positiivse saavutamiseks – tunnustus, sõbrad sport kui vahend millestki negatiivsest hoidumiseks – haigused, karistus seotus suurema ärevusega väljalangemise tõenäosus suurem Väliselt motiveeritud otsivad tunnustust ja tasu. Saavutusmotivatsioon – võistlemine iseendaga ja võistluslikkus – käitumine sotsiaalse hinnangu olukorras. Iseloomustab inimese pingutust ül toime tulla, täislikkust saavutada, takistusi ületada, teistest parem olla ja andekuse üle uhkust tunda. Motivatsiooni saab tõsta positiivse mõtlemisega ja mot on kaasasündinus. Motivatsioon avaldub tegevuses
orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja tasustamise praktika ning õpilaste autonoomia õppimisel. Muidugi oleneb kõigi nimetatud faktorite toime sellest, kuidas tajub õpilane ise õppetöös toimuvat. 3. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Millised on põhitegurid selle mudeli järgi, mis kujundavad õpilase õpitahte koolis? (11.1) N. Featheri mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte
korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia). • Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast • Klassikaline tingimine- põhines I.Pavlovi töödel (kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.) • Operantne tingimine- Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest.
Kalduvad omaks võtma olemasoleva tausta. Nende taju ja arvamusi mõjutavad tugevasti teised inimesed. Konfliktsituatsioonides püüavad nad lähtuda enam oponendi kui iseenda taustast, milles nad olukorda näevad. Nad jäävad inimestega kokku ja seet meeldivad nad inimestele rohkem. Neid peetakse südamlikeks, tähelepanelikeks ja taktitundelisteks. Väljast sõltuvatel on eeliseid sotsiaalset tundlikkust ning suhtlemisoskusi eeldavates olukordades. Samas õppimisel iseloomustab neid passiivsus õppimisel, pealtvaataja mentaliteet ja kalduvus ülesannete lahendamisel vahetult tajutavatest detailidest. Väljast sõltumatud (e analüütilise tunnetusstiiliga) isikud seevastu tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad (e suudavad analüüsida). Nemad rakendavad tajuväljale oma korrastuse. Nad ei lase endid ümbritsevate inimeste survest mõjutada ja jäävad oma arvamuse juurde
John Locke - (tabula rasa) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks. Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev: assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide kordamine - harjumuse teke jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks tasu ja karistus Biheivorism on seotud J.Locke`ga 11.02. Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Preformism - alge on olemas ja areneb pidevalt edasi. Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Konstruktide leidmine ja ligipääs on keerukas; ei saada piisavat materjali; kasutatakse teisi isikuid, et hinnata teisi hinnanguid; kantakse üle ideoloogiaid, mida uuritakse. John Locke - oli arst (elas 1632-1704). Kehaline võimekus oluline
Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Koolkonna tekkimisega seostatakse kõige sagedamini John B. Watson'i töid 1910-ndatel aastatel, mis seostuvad ka õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub
Kriitika: käsitleti vaid käitumise baasil, jäeti kõrvale psüühika talitusprintsiibid, jäeti välja isiksuse kui sisemine püsiv väärtus, mis tingib käitumise. Pidev kontroll väljastpoolt. Keerukamaid käitumisreaktsioone ei määra mitte stiimulid ise, vaid kuidas käituja neid tõlgendab. Klassikaline tingimine – õppimise viis, kus üks algselt neutaalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (Pavlovi refleks) Operantne tingimine – käitumist ei põhjusta tingitud või tingimata stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida tehakse tahtlikult millegi saamiseks – positiivse saamiseks või negatiivse vältimiseks (Thorndike tagajärje ehk efektiseadus) HUMANISM Põhiidee: inimese kontroll oma käitumise suhtes, võimeline tegema valikuid. Inimese soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv suund
Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd
Assosatsioon tähendab, et mingi aistinguga seotakse mingi nähtus luuakse seosed läbi kogemuste Kordamine läbi kordamise kujunevad harjumused; harjumuste kujunemiseks on vaja kordusmomenti Jäljendamine laps õpib jäljendades, lapse arengut mõjutab keskkond Õppimine tasu ja karistuse meetodil inimesed on haaratud sellesse käitumisse, kus näevad mingisugusg kasu Kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus töötavad koos ja läbi selle kujunevad teadmised ja inimese `mina' (mõtted, tunded) Leiab, et inimene on algselt neutraalne Rõhutab arengu juures ka füüsise poolt -selleks, et inimesel oleks enesedistsipliin, peab ta olema füüsiliselt terve Leiab, et lapsele ei tohiks seada reegleid vaid teha praktilisi harjutusi tuleb kasutada eeskuju mudelit Rõhutab ka laste kognitiivse võimekuse piiratust lapsed ei saa asjadest
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat.
arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest) PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING-Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on
kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. I. Pavlov klassikaline tingimine (füsioloog, kelle tööd aitasid kaasa biheviorismile omaste ideede arendamisele) J. Watson korraldas koos assistendi R. Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest (ka muid valgeid ja karvaseid asju) Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
- Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. - Vaated peegeldasid optimismi, teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusesse. Küpsemisteooria- juhtiv jõud bioloogia. Enne ei saa õpetada, kui ole küpsemisaeg, mis on oskuse jaoks vajalik, käes. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimis (biheiviorismi) teooria- harjumuse tekitamist (potile võimalikult vara), treenimine, kordamine. B. F. Skinner- 1904-1990- Operantne käitumine e käitumist mõjutab tagajärg. Tingimiste mehhanism (reinforcement), sarvustus- saab eristada erinevaid tingimisi. Kui annan positiivse kinnituse, siis tahetav käitumine peaks suurenema. Kui ma annan negatiivse kinnituse, siis kaa käitumise suurenemine. Kinnitus võib olla positiivne ja negatiivne. Kui on kinnitus, siis käitumise tagajärg suureneb. Midagi halba võetakse ära, et oleks hea. Biheiviorismi kohta: arengupsühholoogia tekkepõhjusteks olid:
osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970)
osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970)
Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.. Preformatsiooniteooria- 17-18 saj. Arvati, et laps on seemnerakus juba olemas ja see hakkab arenema kohe, kui satub naise sisse. Stanley Hall- Ameerika psühholoog, kes uuris laste arengut ja evolutsiooniteooriat. John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. Ta arvas, et füüsiline karistus ei ole õige vaid last tuleks karistada temalt millegi meeldiva äravõtmisega. Kasvatuses peavad olema kindlad reeglid, õpetada tuleks distsipliini ja "EI" ütlema. Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles keskkonda nähti kõlvatuna, loomust rikkuvana ja kus kõige mõjukamd olid loomulikud (geneetilised) aspektid. Ühiskond on halb ja laps muutub selle tõttu. Laps tuleks kõigest halvast
inimesel. Ka putukad tajuvad, erinevalt inimesest, ultravioletti. Keemilised meeled (haistmine, maitsmine) – Paljudel loomadel (imetajail, putukail jt) on keemilised meeleorganid märksa tundlikumad kui inimesel • liblikas tajub partneri suguferomooni lõhna sadade meetrite kauguselt • roomajatel esineb täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Imetajatel on selle analoogiks ninas paiknev vomeronasaalorgan, mis inimesel on taandarenenud • koera lõhnataju on üldtuntud ja seda kasutavad inimesed kurjategijate jälitamisel, pommide ja narkootikumite tuvastamisel jt eluvaldkondades. Kompamine –• näiteks kaheksajalgadel on kompamismeel väga kõrgelt arenenud. Loomadel esinevad meeled, mis inimesel puuduvad: • Madudel esineb paariline meeleelund, mille abil nad tajuvad saakobjekti soojuskiirgust ja suudavad selle abil hinnata objekti suunda ja kaugust
Võrdleb näiteks naabritüdruku isaga. Keelatud tõke, emotsioon maha surutud. Kontrolli alt on väljas, alla surutud agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine alla surutud seksuaalsed impulsid. Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. Aggression tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele. Siia alla lähvad ka objekti suhtes tegemine. Saab olla suunatud ka enda vastu eneseagressioon. Halb käiumine. See ei tule motiivist- seega motiiv ei loe. Agressioon on käitumuslik väljendus. Asocial mittesotsiaalne. Eitus seotud sotsiaalse aspektiga. Käitumine, mis ei vasta ühiskonna normidele. Sotsiaalsete grupinormidele mittevastav käitumine. - Antisocial antisotsiaalne käitumine kirjeldav termin, et iseloomustada tegevusi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ühiskonnaõigusi nii, et niisuguse käitumise tagajärjed on kahjulikud. Kasutusele tulnud kriminaalsest psühholoogiast
Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus. See on teadlikkus enese olemasolust, enesest kui isiksusest ja ühiskonnaliikmest. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentertaalne osa koosneb pea ja seljaajust. On kõige olulisem psüühilisteprotsesside
Näiteks stressi reguleerimisel on oma meeleolu märkamine & selle põhjuste mõistmine väga oluline 2. Motivatsiooni õpitud komponent · Motivatsiooni õpitud komponentide sekka kuuluvad tähelepanu, mälu & õppimine üldisemalt võttes assotsiatiivne & tunnetuslik õppimine kui õppimise laiemad klassid klassikaline tingitus kui assotsiatiivse õppimise alaliik operantne ehk instrumentaalne õppimine kui assotsiatiivse alaliik sotsiaalne õppimine kui assotsiatiivse õppimise alaliik · Õppimine sõltub alati tähelepanust, seetõttu on õppimise piirangute mõistmiseks vaja mõista tähelepanu olemust. · Tähelepanu korral tehakse mõnikord vahet selle retseptiivse (allikale suunatud), valikulise (isiklikest eelistustest lähtuva) & pertseptiivse (organiseeriva, tähendust andva, mõistva) suunitluse vahel
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
annaabi.ee 
