Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
propaganda, kõneaine, auditoorium, massimeedia, vastuvõtja, ajakirjandus, lippman, kokkupuude, kommunikatiivne, komponent, sisus, kuuldemäng, kuulajate, paanika, shaw, eelistus, reklaam, toimetaja, mõjusid, meediaga, sõnumid, katz, apelleerimine, kõnelejad, prioriteetide, erineval, dewey, sinclair, biheivioristlikud, lähenemised, sekkuvadDomineeriv paradigma ühendas endas käsitlused mõjuvõimsat massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüpilised uurimismenetlused. Domineeriva paradigma on ühtviisi nii kommmunikatsioniuuringute tulemus kui ka nende seletaja. Domineeriva paradigma on omane ühiskonna normatiivne käsitlus. Käsitlus eeldab , et eksisteerib ,,hea ühiskond,, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei leiutatud massimeedia tarvis, vaid need võeti suurel määral sotsioloogiast, sotsiaalpsüholoogiast. Teine oluline ja mõjukas domineeriva paradigma teoreetiline element pärineb informatikas ja selle arendasid välja Shannon ja Weaver. Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma : liberaal pluralistlik ühiskonnaideaal, linaarne mõjude edastamine mudel, mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest. Alternatiivne pradigma. Alternatiivne ehk kriitiline paradigma tugevamaid või nõrgemaid
sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M Foucault' - uurib võimu ja keele suhteid, peamiseks huviks teadmise (mitte ainult tähenduse) tootmine diskursuse Põhiseisukohad Stiimuli-reaktsiooni käsitlusviis, mis eeldab, et iga indiviid ühiskonnas saab hoolikalt koostatud stiimuli kätte massimeedia kaudu ning iga indiviid võtab selle samal moel vastu. Selle tulemusena kutsub see vastuvõtjas esile teatava kindla reaktsiooni. Huvi ei pakkunud massikommunikatsiooni tagajärjed ühiskonnas tervikuna, vaid oli kitsalt suunitletud - massimeediumite mõju inimesele. Küberneetika ülesandeks on niisuguse keele ja tehnika välja töötamine, mis võimaldaks lahendaada juhtimise ja kommunikatsiooni üldprobleeme, ühtlasi aga niisuguste ideede
sunnivad vastased ajapikku vaikima. Avalik arvamus on meie ,,sotsiaalne nahk", sest hoiab ühiskonda koos. (Noelle-Neumann 1980) Teatud meediumide kasutamine soodustab inimeste omavahelist sidusust (kogukonda kuulumise tunnet, vastastikust usaldamist jms) ja teiste meediumide puhul on selgemalt näha nende funktsioon inimestest terviku, sotsiaalse süsteemi kujundamisel (usaldus institutsioonide suhtes, poliitilise osaluse soodustamine). Nt kasvatab sotsiaalset kapitali massimeedia poole pöördumine, et olla kursis kogukonna eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet
.kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
> see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu"
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
vaid kaks suhtekoralduse elementi. Ajakirjanikud koguvad ja valivad informatsiooni peamiselt eesmärgiga anada avalikkusele uudiseid ja informatsiooni. Suhtekorraldajad soovivad lisaks informatsioonile ka mõjutada. Ajakirjanikud kirjutavd peamiselt laiale auditooriumile, suhtekorraldajad segmenteerivad oma sihtgruppe väga põhjalikult. Propaganda... Propaganda eesmärk on luua teatud liikumine või järgimine ning võib juhtuda, et sõnumi saatjat on raske või võimatu identifitseerida. Propaganda on enamasti käskivas kõneviisis ning ühepoolne, samal ajal kui suhtekorralduse eesmärk on tekitada dialoog, saavutada harmoonia ja üksmeel kahesuunalise kommunikatsiooni, arutluse ja diskussiooni kaudu. Turundus... Turunduse kontseptsiooni aluseks on inimeste vajadused ja soovid, mille rahuldamiseks luuakse tooteid ja teenuseid ning sellega tekitatakse võimalus väärtuste vahetamiseks. Turundus on pigem juhtimisfunktsioon, mis identifitseerib inimeste vajadsed ja soovid, pakub
1 Iga probleemi määratlemise juures tuleb esitada osa või kõik järgmistest küsimustest: · mis on probleemi olemus? · kus ja millal probleem tavaliselt ilmneb? · kes on sellega seotud? · kuidas on nad seotud? · miks on see organisatsiooni ja tema sihtrühmade jaoks probleem? Kui näiteks suhtekorraldusprogrammi ettevalmistusel leitakse, et firma ning massimeedia suhted ei ole korras, võiksid küsimuste vastused (küll mõnevõrra lihtsustatult) olla järgmised: · massimeedia ei tunne firma vastu huvi, kui mõnikord ka helistatakse, siis on kajastus üldjuhul negatiivne (või vähemalt tundub firmale, et see on negatiivne) · probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka
4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu) Võib olla ka lihtsalt info edastamine.
o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1
-Reklaamipsühholoogia on psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulistest probleemidest lähtudes. -Reklaamipsühholoogia - psühholoogia osakusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks -Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: • Hoiak • Taju • Mõjustamine • Mõtlemine • Otsustamine • Mälu • Tähelepanu • Emotsioonid • Imidž Käitumine
A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale. !1 Sidusrühma teooria: • Esmased - kliendid; töötajad • Teisased - huvigrupid Grunig’i neli suhtekorralduse mudelit: • Pressiagentide mudel - propaganda • Avaliku informatsiooni mudel - ühesuunaline; tõesus on oluline • Kahesuunaline asümmeetriline mudel - Võim on saatjal, eesmärgiks mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama organisatsiooni & tema otsuseid / tõekspidamisi jne • Kahesuunaline sümmeetriline mudel - Mõlema poolne mõistmise ideaal; mõlemad pooled valmis muutuma; põhjalikud uuringud. Strateegilise planeerimise mudelid:
Algatavad poliitilised parteid Eesmärk: teadvustada valijaskonnale partei seisukohti eri teemadel Poliitika kommunikatsioon Ametisse valitud poliitikute otsused, mida toetuvad ametnike nõuannetele poliitikate elluviimise osas Avaliku sektori kommunikatsioon Kuidas riik töötab Pakutud lahendused Vastutus Läbipaistvus (Valitsuse kommunikatsioon, valitsuse pressikonverentsid) Avaliku sektori kampaaniad Eesmärk teavitada, mõjutada või motiveerida käitumise muutust Lai auditoorium Ei taotle kasumit, kasulik inimesele ja ühiskonnale Kindel ajaperiood Massimeedia Muud kanalid täiendavad Kampaaniad: Hiv/Aids vastu,narkovastane, internetiturvalisus, Turvalisus maanteel (Kanna helkurit nt) Lobby: Kuluaaripoliitika, lobitöö Huvigruppide teadlik ja järjekindel töö eesmärgiga mõjutada otsustajaid otsustama huvigrupi huvides Riiklik tasand Kohalik tasand Organisatsiooni tasand Poliitiline turundus:
Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele. Shannon ja Weaver eristasid kommunikatsiooni uurimises kolme probleemide taset:
TARBIJASUHTED tarbija peab jääma rahule juba esimesel kokkupuutel firmaga. AVALIK TÄHELEPANU firmat puudutava teabe tasuta kajastamine massiteabevahendites,mille algatajakseipruugi firma ise olla. REKLAAM tasuline firma toodete ja teenuste tutvustamine. MÜÜGITOETUS soodusmüügid, loteriid, kupongide kasutamine KOMMUNIKATSIOON organisatsioonisisene ja väline. Teadetetahvlid, koosolekud, e-mail, ajakirjandus, TV. SPONSORLUS vahend mõjutamaks inimesi,kes huvituvad spordist, kunstist või kespooldavad heategevuslikku käitumist. SUHTED MEEDIAGA . Suhetes meediaga on oluline: a)valida hoolikalt infot, mida kasutatakse uudistes ja ülevaadetes b)nõustuda telefoniintervjuude andmisega c)korraldada pressikonverentse,kui edastatav informatsioon on piisavalt tähtis d)kohtuda ühe ajakirjanikuga,mille tulemusel valmib põhjalikum lugu
allikatest · Proaktiivsed meediasuhted 7.4 · Pressiteade Pressikonverents või briifing Eksklusiivintervjuu Vestlusring Seminar Avalik pöördumine Meediaüritus Arvamusartikkel Lugejakirjad ja internetikommentaarid 2 · Sõnumite koostamise põhireeglid 7.4.1 Eesmärk mida on soov öelda ja milleks? Auditoorium kellele suunatud? Olulisus miks peaks sõnum olema kellelegi tähtis? Ajastus millal sõnum edastada? Riskid millised ohud kaasnevad? · Sõnumite väljatöötamine 7.4.1 Enne sõnumi väljasaatmist: · Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada? · Kellele on sõnum suunatud? · Kas teema on sihtgrupi jaoks arusaadav?
abil(kino, pildid,peeti kõnesid) natsi-saksamaa suhtekorraldus eestis I iseseisvus periood, algusaastad ilmusid esimesed juhitud komunikatsiooni tegevused, propagandakäsiraamatud. kui saabus vaikiv ajastu siis moodustati eesti riiklik propagandatalitluse, mis tegeles nt ka tsensuuriga kõik autoritaatsed riigimehed pidasid vajalikuks lastega ühele pildile jääda, suurteks teemadeks olid sotsiaalteemad nagu nt karsklus, heategevus ja ka propaganda. propageeriti riiklikke ja rahvuslikke väärtuseid, toimusid ka eestistamise kampaaniad, tutvustati eestit välismaale. taasiseseisvunud eesti: 1990 hakkasid toimuma regulaarselt pressikonverentsid, valiti valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis. sõdadevaheline periood suhtekorralduseteooria mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt.
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: · identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; · kaubad, teenused, ideed; · tasuline, kinni makstud; · informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; · mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia; · mingi, väljavalitud auditoorium.
Käitumine teenib vajadusi ja huve (motivatsioon) Nende rahuldamiseks pakub keskkond mitmeid võimalusi (alternatiivid) Otsus sünnib mälus talletatud ja keskkonnast hangitud teadmiste ja seoste implitsiitsel ja eksplitsiitsel töötlusel (otsustamine/hoiakuline infotöötlus) Vabas ühiskonnas kipume eeldama, et halva otsuse eest vastutab alati otsustaja. Mis tahes reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine.
Funktsioonid ja barjääride vähendamine. 85. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid?Kaotsi minek ja moondumine, liiasus. 86. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on kellegi poolt edasiantud teave, mis on ebamäärane, see sõltub K = t * e * 1/k, kus K- kuulujutt, t-tähtsus, e-emamäärasus, k kriitiline meel. 87. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside. 88. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus. AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine?loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete?Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev
turvalisus Keskmiselt elas linnades umbes 5000-10 000 elanikku, mis vahetus äärmiselt kiiresti Vaid mõnes pealinnas oli 40 000 ja enam elanikku ning vaid antiik-Roomas oli 500 000 elanikku, kuid seda vaid erilistes tingimustes kontrollides Vahemere äärseid regioone oli mööda merd kergem toitu ja muud eluks vajalikku tuua Linnade elanike arvu kontrollisid järgmised tegurid: · Transport linnas sees ja linna · Haigused kokkupuude haigetega, mustus, tarbitav toit ja vesi ebahügieeniline, kanalisatsiooni puudumine jm · Linna turvalisus elanikud soovisid mahtuda linnamüüride vahele, sellest tulenevalt oli vähe neid tänavaid, mis olid enam kui 10-12 jalga laiad · Nt kui praegu räägime autode heitgaasidest, siis 1900. aastal tekitasid New Yorgi hobused igal nädalal 26 miljonit naela sõnnikut ja 10 miljonit gallonit uriini linnatänavatele
kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. 81% küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea meeleolu - tarbija ootab reklaamilt informatiivsust ning meelelahutuslikkust. Reklaam kui turunduskommunikatsiooni vahend: On turunduskommunikatsiooni üks vahendeid. Loob margiteadvust. Aktiviseerib müüki. On üks “turuvõitluse” relvist. 2. Kommunikatiivne roll Reklaam on spetsiifiline massikommunikatsiooni liik kasutades kanaleid, millede auditooriumid ulatuvad tuhendeteni, sadade tuhandeteni, miljoniteni. Ja mille eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. 3. Sotsiaalne roll • Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. • Mõjutab/peegeldab väärtushinnanguid, hoiakuid. • Seob või vastandab tarbijarühmi, nt elustiili tunnuste alusel.
tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele. Seega saab sõnumite edastaja tagaside abil aru, kuidas sõnumi vastuvõtja sellesse suhtub ning võib ennustada ka vastuvõtja tulevast käitumist. Tagaside on aktiivse kuulamise osa, seega ka inimkommunikatsiooni tähtis osa, sest kui poleks tagasidet, oleks äärmiselt raske teise poole reaktsiooni interpreteerida. 9. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? Aeg mõjutab väga inimese kuulamist, kuna aktiivse kuulamise jaoks on inimesel tarvis üsna palju aega ja kiirustades on raske teise inimese soovidest aru saada. Seega mõjutab aeg inimkommunikatsiooni kvaliteeti.
sekka saaks öelda. Selleks on Raju sõnul väga head võimalused loonud Internet, mida Kala Ruudus soovitab oma klientidele just integreeritud turunduskommunikatsiooni osana. (6). INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI KASU Integreeritud turunduskommunikatsiooni kasu seisneb kanalites olevate sõnumite ühtsuses, efektiivses kommunikatsioonis (raha säästmises) ja kliendilojaalsuse kujundamises. (1: lk 188). Elioni kommunikatsioonijuht Sigrid karu-Holloway ütleb, et massimeedia integreerimine hästi valitud reklaamiga väjaspool massimeediat (BTL, below-the-line reklaam) võimaldab müügitulemusi saavutada oluliselt väiksema eelarvega, kuna vähem panustatakse kallimale Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk -5- meediale. Ostukoha meediakanalid pole võimelised võistlema ühe võimsa teleklipiga (6: Hanno Kindel, Media House arendusjuht). H. Kindel lisab, et iga toote pakkumise puhul ei
otsustusvõimetuks - Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu - Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab - On väheinformatiivne - Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitundele Reklaami rollid st mida reklaam mõjutab? 1) Majanduslik/turunduslik roll Uuring: 86 protsenti vastanutest pidas reklaami ühiskonnale vajalikuks, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. 2) Kommunikatiivne roll Reklaam on spetsiifiline massikommunikatsiooni liik kasutades kanaleid, millede auditooriumid ulatuvad miljoniteni .... Ja mille eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. 3) Sotsiaalne roll Reklaam informeerib, õpetab eelistama ja kasutama · Mõjutab/peegeldab väärtushinnanguid, hoiakuid · Seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel
Ühendab kõik kommunikatsiooni terviklikuks kampaaniaks. Tulemuseks on järjepidevam sõnum ning suurenenud mõju läbimüügile. · Kommunikatsiooniprotsess · See peaks algama erinevate infoallikate jälgimisega. Nt soovid osta läpakat, uurid sellekohast infot. · Turundaja ülesandeks on hinnata, millist mõju ostmise eri etappidel iga selline kogemus avaldab. · Kommunikatsioon hõlmab seitset elementi o Kommunikatsiooniprotsessis osalejad saatja ja vastuvõtja o Kommunikatsioonivahendid sõnum ja kanalid o Kommunikatsiooni funktsioonid kodeerimine, dekodeerimine, reaktsioon, tagasiside. 1. Saatja osapool, kes saadab teisele poolele sõnumi nt Tartu ülikooli majandusteaduskond 2. Kodeerimine kavatsetud sõnum pannakse sümbolite keelde nt reklaamiagentuuris tehakse plakat 3. Sõnum sõnade, sümbolite, piltide komplekt mida saatja edastab nt loodud reklaam pannakse ajalehte 4
sagedus, viisid kuidas see on toimunud, mineviku käitumise teadmine on oluline sest mineviku käitumine on seotud tuleviku käitumisega 3. Hoiakud ja tajutud normid – kui saada teada hoiakud ja normid saab regressioonanalüüsi põhjal juba ennustada. Piloottest aitab mõista kuidas sõnastada väited uuringus, kuidas andmeid koguda jne. Käitumise muutmine peab saama ka kogukonna toe, seda kelle käitumist muutma hakatakse. Avalikkus peab olema sinu poolel! Kokkupuude peab olema keskkonna endaga ja sotsiaalne toetus garanteeritud. Sekkumise kujundamine. Teine faas - Tajutavad ja tegelikud probleemid – vähihaigete testimine maakohas – puudub transport – on probleem. Kui oleks igal kolmapäeval korraldatud transport kas siis inimesed läheksid - Välised vs sisemised muutujad o Sisemised – oskused või võimed o Välised – takistused nt bürokraatia, sotsiaalne tugi vm Kavatsuste muutmine:
vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis, see on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. SAATJA MEEDIA Sõnumi 1 Sõnumi 2 Sõnumi 3 formuleerimine vormistamine edastamine VASTUVÕTJA
See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. 16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. 17. Mis on stereotüübid? Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. 18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümbolid ja tähistatavad sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhi ja kaastähendus on primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 21. Mis on egotsentriline kõne? Laste kõne on egotsentriline. Laps räägib enamasti endast ja teda
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2
annaabi.ee 
