Hector Berlioz (1803- 1869) Sisukord : 1.Hectori Berliozi elulugu 2. Tahtsamad teosed 3.Helilooming 4.1.Lõppsõna 4.2 Hectori Berliozi portree 5.Kasutatud informatsioon Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa
1840 abiellus klaraga ja kirjutas sel aastal üle poole oma lauludest, 138tk. 1844 käis tema teekond läbi eesti, andis koos klaraga kontserte. Tartus anti 3 kontserti. Looming hakkas elulõpul tunnustust leidma. Kuni saabus katastroof ja meeltesegaduses tegi 1854 enestapukatse. Ta päästeti kalurite poolt. Sealt edasi viidi psühhiaatrihaiglasse, kus ta suri poole aasta pärast. Fantastiline sümfoonia . selle sisu oli kergelt müstiline. See on seotud berliozi enda eluga. Oli üks näitlejatar, samal ajal kui sümfoonia oli kirjutatud ei armastanud naine teda vastu. Sisuna kujutab ta sümf kangelasena ennast, kes mürgitab end meeleheitehoos oopiumiga. Kujutab kõike seda endale ette,mis sümfoonias toimuma hakkab. Ball on eriline sest seal on kaks harfi korraga. ROMANTISM Romantism on 19. sajandi kunstisuund, mis valitses nii kujutavas kunstis, kirjanduses kui ka muusikas. Tähtsaimaks tunnusteks on tunnete ja emotsioonide tähtsustamine.
Retsensioon Prantsuse Muusika Berlioz&Ravel Käisin 12. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Prantsuse Muusikat Berliozi & Raveli muusika ettekannet vaatamas. Nende muusikat kandsid ette Janja Vuletic metsospranlil, kes on pärit Horvaatiast, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille kontsertmeistriks oli Elar Kuiv ja dirigent Olari Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku
tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20a sisustasid suure osa tema ajast kontsertturneed Belgias, Saksas, Austrias, Inglismaal, Venemaal. Pikkamööda tajus ta, et tema teoseid ei võeta kodumaal nii hästi vastu kui mujal, ka luhtus tema abielu, mistõttu veetis helilooja üha enam aega võõrsil. Ta oli oma teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Elu viimane aasta möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli väga halb ning suri ka ta ainus poeg. LOOMING. Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui vorm. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus
"Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära." Berlioz näeb viirastust ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab dzokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /.../ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor W on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuska olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus
Aga tegelikult rääkis Jesua rahvale, et inimesed jõuavad tõe ja õigluse riik, kus mingit võimu pole enam tarvis. Jesua pidas lihtsalt totraid kõnesid, mis inimesi eksitasid. Barabasi teod olid suuremad ja väga julmad, ta õhutas rahvast mässule ja tappis ühe sõjamehe. Kuigi Jesua teod polnud võrreldavad Barabase omadega, mõisteti süüdi siiski Jesua. 3. Mida tahtis teha Ivan teha pärast Berliozi surma? Pärast Berliozi surma tahtis Ivan Wolandit kinni püüda ja ta teadis, kuhu Woland suunduda võib, kuid see oli vaid pettekujutlus. Ivan käis Moskva jões suplemas ja keegi vahetas ta riided mingite nartsude vastu. Kuigi Moskvas ei tohtinud alasti ringi käia, pidi Ivan jõudma ruttu Gribojedovisse. Seal toimus suur pidu, tantsiti ja möllati. Ivan tahtis Berliozi leida, ta muutus agressiivseks ja hakkas hullumeelselt käituma. Ta võeti kinni ja viidi hullumajja
Professor palub neil vähemalt kuradit uskuda. Berlioz tahab tõttata telefoniposti juurde, et helistada hullumajja, kust siis hullunud professorile järele tuldaks. Ta jookseb, kodutu juhatusel satub ühest väravast sisse, komistab ja kukub trammi ette. Tramm sõidab ta kaelast üle, pea kukub nõlvakult alla. IV peatükk Tegelased: Bezdomnõi, professor, regent, süsimust kass, väike tüdruk, dusi all naine, habemik Bezdomnõi nägi Berliozi pea nõlvakult alla veeremist pealt ning oli sokis. Ta jooksis tagasi jõe äärde pingi juurde, kus nad olid enne professoriga vestelnud. Bezdomnõi hakkas teda kuriteos süüdistama, professor ei mõistnud teda. Regent kaitses professorit. Peatselt olid nii professor, regent kui ka süsimust kass teise tänava nurgal ning Bezdomnõi hakkas neid jälitama. Ta kaotas kõik silmist. Otsis professorit kõikjal, käis jões ujumas ning jättis riided habemiku valvata, see aga oli pärast kadunud
Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: Woland "Niisiis, mina seda tegema ei hakka, te teete seda ise." Woland andis Meistri Jesuaga koostöös üle teispoolsusele, kus Meister ja Margarita saavad alati koos õnnelikud olla. Siin avaldub jällegi, et Woland ei saa hea vastu ning parim võimalus on hea ja kurja koostöö, millegi õige nimel. Woland otsustas ka Berliozi ning mõningate teiste kõrvaliste tegelaste saatuse, näiteks Berliozi hävitas ta jõudmaks Meistrini ning teiseks põhjuseks võib tuua ka Berlioze Jumala eitamise. Seega järeldub, et Woland oli küll saatan ise, kuid siiski soovis ta head ning tegi heaga koostööd, seda ütles ka Woland ise Leevi Matteusele:" Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud
Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B
1. MASSOLIT'i (kirjanikeühendus vms) juhatuse esimees Berlioz ja poeet Ivan Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist ärgates eest Wolandi, tema tõlgi Korovjevi (Fagott) ja imeliku paksu kassi Peemoti (Hans). Need väidavad, et Stjopa on eelmine õhtu sõlminud lepingu (ise ta seda ei mäleta) Varieteatris numbri läbiviimiseks (nr- must maagia). Mõne hetke pärast leiab Stjopa end imelikul kombel Jaltast. 3. Variteatri finantsdirektor Rimski ega teised töötajad teatris ei tea Wolandi numbri sisust midagi
kitarri ja lööma trummi ja kirjutas muusikat segaansamblitele. 14 aastaselt lõi oma esimese teose. "Minu nooruse loomingulistel katsetustel asus alati sügav melanhooliapitser. Peaaegu kõik minu meloodiad olid minoorsed," kirjutas helilooja hiljem. Isa tegi kõik, et pojast ei saaks muusikut. Isa soovil asus ta 1821 Pariisi meditsiini õppima, kuid ta külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. Eriti vaimustasid teda Glucki ooperid ja Shakespeare´i näidendid. Berliozi mõjutasid ka Pariisis kuuldud Beethoveni sümfooniad ja Goethe ,,Faust". Pariisis ta lausa armus Gluck`i isikusse ja loomingusse, kirjutas helilooja partituure käsitsi ümber, nautis neid seni, kuni need viimse detailini pähe kulusid. Ja kui ooperis "Ifeginia Taurises" oli dirigent omavoliliselt kasutanud taldrikuid, karjus Berlioz teatrietendusel, otse publiku ees: "Taldrikuid siin ju pole, kes julges Glucki parandada!" Sama kordus ooperi kolmandas vaatuses
Seleta, mida tähendab programmiline muusika? Programmiline muusika püüab muusikaliselt kujutada pealkirajs antud, enamasti ka teosele lisatud programmi. Mis on sümfooniline poeem ja keda peetakse selle esmaloojaks muusikaloos? Ferenc Liszt. Sümfooniline poeem on ühe osaline teos sümfooniaorkestrile, mis põhineb mingil luuletusel, novellil, näidendil, maalil, maastikul või mingil muul mittemuusikalusel allikal. Milles seisneb Hector Berliozi panus 19. sajandi muusikas? (kirjutas orkestratsiooniõpiku) Laiendas sümfooniaorkestri kooseisu, eksperimenteeris uute pillidega. Millist pealkirja kannab esimene programmiline sümfoonia ja kes oli selle autoriks? „Fantastiline Sümfoonia“. Hector Berliozi oli selle autor. Kes 19. sajandi kuulsatest klaverivirtuoosidest esines 1842. aastal Tartus? Ferenc (Franz) Liszt Millised uuendused tõi Liszt klaverimuusikasse?
Kolmas peatükk: Seitsmes tõestus Ivan Nikolajevits oli magama jäänud ega teadnud nüüd kas vestlus tundmatuga oli olnud unes või ilmsi. Berlioz läks helistama. Võõras mees karjus veel järgi, et ta võib tema tädipojale Kiievisse telegrammi saata. Berlioz kohkus, sest ta polnud mehele oma tädipojast rääkinud. Berlioz nägi taas viirastuses esinenud meest. Berlioz läks pöördväravate juurde, libises ja kukkus rööbastele. Naistrammijuht küll pidurdas, kuid see enam ei aidanud. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Neljas peatükk: Tagaajamine Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale ning vajus siis esimesele pingile. Ta kuulis kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. Ta läks tagasi Bronnaja tänavale, et võõra mehega rääkida. Nüüd teskles aga mees, et ta ei oska vene keelt. Välismaalase juurde oli ilmunud ka teine kummaline mees (ruuduliste pükste ja katkiste näpitsprillidega)
· ansamblipillina, · kui ka orkestripillina. · Vioolat mängitakse nagu viiulit: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. · Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil. Tuntud vioolamängijaid: · Paul Hindemith 18951963 Saksa helilooja ja dirigent · John Davies Cale sündinud 1942 Suurbritannias · Väheseid muusikateoseid, kus vioolale on kirjutatud oluline osa, on Berliozi sümfoonia "Harold Itaalias" ning Telemanni, Stamitzi, Waltoni ja Bartoki vioolakontserdid
Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi Suurvormid: 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz
"Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära." Berlioz näeb viirastust ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab dzokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /.../ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor W on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuska olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski
Lugu algab kevadel, lihavõtetel, mil Saatan saabub Moskvasse. Ta tuleb lihavõttepühadel ning ball toimub ülestõusmisel. Nii Moskvas kui Jersalaimis oli kulminatsioon Suurel Reedel. Nii toimuvad suur romaan ja Jesua lugu samal ajal. Raamatu tegevus oli üldse neli päeva. Balli eeskujuks oli USA saatkonna vastuvõtt 1935 aprillis, kus Bulgakov käis, kuna ta oli Vene seltskonnas tõrjutud. Ta käis üldse tihti saatkonnas, nii suhtlemas kui filma vaatamas. Berliozi pea mahalõikamine on motiiv ka mujal. Salome lasi pea maha lõigata Ristija Johanneselt, ka Juudit lõikas pea maha. Raamatus on kokku üle 500 tegelase. On numbrilisi sümboleid. Maja 302b korter 50. 5 on Saatana number, 3+0+2=5, 5+0=5. 5 bis (+) 5 = 10, mis oli Bulgakovi maja number sellel tänaval. Wolandi jalutuskepp oli puudel, mis on Saatana sümbol (Faustis!). Margarital olid kollased lilled, mimoosid on aga surematuse sümbol
Need ajalehed ütlesid koguni, et temal sugugi annet komponeerimiseks ei ole ja et parem oleks, kui ta laulude ja mängutükkide loomise koguni seisma jätaks. Brahms aga ei lasknud end sellest heidutada, läks häirimatult oma teed mööda edasi ja tänapäeval on tema nimi klassikute priviligeeritud nimekirjas. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Nad olid nii programmilise muusika kui ka muude Berliozi, Liszti ja Wagneri tehtud uuenduste vastu. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid. Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Tegelikult avasid kaks vastasrindlast,Wagner ja Brahms, oma ajastut erinevalt ning täiendasid sellega teineteist. See ilmneb ka žanrite valikus: Wagner pööras peatähelepanu ooperile, Brahms
2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid Vaimulik muusika 6 etüüdi 11 transedentset etüüdi Klaverimuusika Transkriptsioonid, parafraasid või Orginaalteosed fantaasiad ,,Harmonies poétiques et transkriptsioonid religieuses" (1833) Schuberti laulest klaveri Sonaat b-moll fantaasiad ooperi (1853) meloodiatega ja klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad Näited https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es (orkester) https://www.youtube.com/watch?v=LdH1hSWGFGU (klaver) - ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll https://www.youtube.com/watch?v=KJbg9V2KnD8 - Mephisto valss
27aastaselt anti talle noorte heliloojate ihaldatuim preemia (Rooma preemia). Preemia võimaldas kolmeaastast enesetäiendamist Roomas. 1832. aastal naases Pariisi. Raha teenis raamatukoguhoidjana ja muusikaajakirjanikuna. Konsertreisid Saksamaal, Venemaal ja Austrias. Elu viimane aastakümme möödus sügavas masenduses. Tema tervis oli väga halb. Berlioz suri 1869. aastal haigusesse. Looming Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele.
kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" on Woland tembeldatud kui üheks täielikult halvaks tegelaseks, kuid see pole päris nii. Mees on küll kuri ning teeb kohati õigustamatuid asju, näiteks kui ta ei lasknud Berliozi sugulasel korterisse number 50 kolida. Põhjuseks oli see, et ta tahtis seal ise elada, kuid see ei õigusta tema teguviisi. Teisalt vaadates Woland viis meistri ja Margarita taas kokku. Kuradi puhul on sageli ettetulev see, et keegi sõlmib temaga lepingu, ise teadmata, mis temast endast saab. Võib juhtuda, et antakse oma hing kuradile või hoopis jätab saatan oma lubaduse üldse täitmata. Goethe teoses "Faust" sõlmib Faust lepingu Mefistofelesega, kes on seal raamatus kuradiks
kõneldagi. Need ajalehed ütlesid koguni, et temal sugugi annet komponeerimiseks ei ole ja et parem oleks, kui ta laulude ja mängutükkide loomise koguni seisma jätaks. Brahms aga ei lasknud end sellest heidutada, läks oma häirimatult oma teed mööda edasi ja tänapäeval on tema nimi klassikute priviligeeritud nimekirjas. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Nad olid nii programmilise muusika kui ka muude Berliozi, Liszti ja Wagneri tehtud uuenduste vastu. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid. Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Tegelikult avasid kaks vastasrindlast,Wagner ja Brahms, oma ajastut erinevalt ning täiendasid sellega teineteist. See ilmneb ka zanrite valikus: Wagner pööras peatähelepanu
Seal oli ta dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Liszt andis kõik, et teatri kunstilist taset Weimaris tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil siiski lavale tuua algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Liszt kirjutas ka artikleid kaasaegsete heliloojate ja interpreetide tutvustamiseks. Suurt tähelepanu pööras oma õpilastele, kellelt ta tasu ei võtnud. Weimari perioodil loodud tähtsamad teosed: 12 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"; siminoor klaverisonaat, enamus ungari rapsoodiaid. 13. Kõikide kunstide ühtsus ja programmilisus.
aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Liszti marsi versioonidest, saades tulemuseks lõbusalt sähviva klaveripala. Sellele järgneb Liszti kuues etüüd a-mollis, milles uhkeldab Lang taaskord suurepärase virtuoossusega, vihtudes ülima meisterlikkusega klaveriklahve. Viimasena kõlab Schuberti ,,Ave Maria", mille transkribeeris klaverile Liszt. Lang esitab sellegi loo ületamatu sügavatundelisuse ja ekspressiivsusega. Langi klaverimänguoskust terve kontserdi vältel saab iseloomustada vaid omadustega ülivõrdes.
Nagu igas teiseski õukonnas, januneti siin rohkem lõbusa ajaviite kui kunstilise elamuse järele. Liszt tegi kõik, et teatri kunstilist taset tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Kui aga Liszt mingit olulist pööret püüdis ellu viia algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil tuua lavale algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Pidevalt kirjutas Liszt ka artikleid kaasaegsete heliloojate ning interpreetide tutvustamiseks (raamat Chopinist; artiklid Berliozi "Harold-sümfooniast"; Wagneri "Lendavast Hollandlasest"; Robert ja Clara Schumannist jt. ). Suurt tähelepanu pööras Liszt oma arvukatele õpilastele. Kelleltki ei võtnid ta tasu. Ta ei keelanud oma nõuandeid ja külalislahkust isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi
mängitav materjal ei pruukinud olla samas tonaalsuses kui uus nõutav häälestus. Ümberhäälestamine ühe tooni võrra nõudis toona ka suhteliselt palju aega (umbes 8-10 sekundit). Romantismiajastul oli mõnikord vajalik esitada timpanitel ka keerukamaid helijärgnevusi. Sel puhul polnud tihtipeale muud võimalust kui panna ritta timpaneid suuremal hulgal. Erakordseks näiteks selles mõttes võib nimetada Hector Berliozi Reekviemi, kus kohati tuleb 10 mängijal mängida kokku 16 timpanil. Revolutsiooniliseks sammuks timpanite ajaloos oli pedaali leiutamine. Häälestamisprotseduur nõudis tänu pedaalile aega märksa vähem. Kui leiutati veel häälestusindikaator, oli tee müravabaduse ja virtuoossuse suunas lahti. Tänapäeva timpanimängijale pole vaja ette kirjutada ei vajaminevate timpanite arvu ega alghäälestust, vaid need küsimused lahendab mängija ise, olles eelnevalt vaadanud partii läbi
1919 24 juhatas ta Viini Riigiooperit. 1933 35 oli Reichsmusikkammer`president ja Hitleri võimu poolt soositud. Richard Strauss Suri 1949 aastal Garmischis. Richard Straussi muusikastiili iseloomustavad: * tihe side kirjandusega, programmilisus (Literaturmusik) * üldkarakter sageli dramaatiliselt pingeline ja kirglik * harmoonia tonaalse ja atonaalse vahepeal * äärmiselt värvikas orkestratsioon, kiire pillide vaheldumine, arendas edasi Berliozi orkestriõpetust (Straussi ork.- õpik 1904). * kasutab lühikesi karakteerseid teemasid: "Ma piirdun alati lühikeste teemadega, kuid see-eest oskan nii fraseerida, et väänan neist kõik, mis võimalik." * meloodiate kontrapunktiline ühendamine, tihe faktuur * hilisel perioodil neoklassitsistlikud tendentsid: selge tonaalsus, vorm, ideaaliks Mozart. Richard Straussi teosed: Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888)
pingil ja jõid aprikoosijooki, sekkus nende vestlusesse üks kummaline mees. Võõras mees ennustas Berliozile kuidas ta sureb, teda pidavat tapma vene naine, kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Hiljem Berilioz kõndis pöördväravate juurde, kus ta libises ja kukkus rööbastele. Trammijuhiks oli naisterahvas. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Kui Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale, kuulis ta kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. 4. Mis toimus Stalini võimu all olevas Moskvas romaani tegevusajal ? Vene kultuuriloos on Meistriks nimetatud kaht erinevat kunstiinimest- lavastaja Meierholdi ja kirjanik Mandelstami. Mõlemad hukkusid stalinistlike repressioonide ajal
kujutletud teosteni. Klaverimuusika Liszti klaveriteoseid jaotatakse tavaliselt kahte kategooriasse. Ühel poolt "originaalteosed", ja teiselt poolt "transkriptsioonid", "parafraasid" või "fantaasiad". Esimese kategooria teosed on ,,Harmonies poétiques et religieuses" (1833) ja klaveri Sonaat b-moll (1853). Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad kuuluvad 2. gruppi. Helilooming Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kokkuvõte
muinasjutud, loodus. Domineerib armastus, unelmad ja nende purunemine, kannatused. Surm personifitseeritakse. · KIRJANDUS JA MUUSIKA: Paljusid romantilisi heliloojaid mõjutasid ja insprireerisid kirjanikud. Näiteks: Schiller - Beethoveni IX sümf. Finaal ,,Ood rõõmule";. Müller - suhteliselt tundmatu, kui Schuberti lalutsüklite ,,Talvine teekond" ja ,,Ilus möldrineiu" tekstide autor; Goethe - ,,Noore Wertheri kannatused" eeskujuks Berliozi ,,Fantastilisele sümfooniale", ,,Faust" Lliszti sümfooniline poeem, Mahler kasutas sama oma Vii sümf. ühes osas) · RAHVUSLIKKUS: Tekib heliloojate, kunstnike rahvuslikke koolkondi. Tekib huvi OMA MAA rahvatraditsioonid vastu, mis seni oli tugevalt allasurutud ja jäi prantsuse- saksa mõju alla. Nt. 19. saj. ei olnud rahvuslikku identiteeti Tehhil, suurel osal Ungaril, Poolal, Soomel. Nad olid allutatud oma suurte keiserlike naabrite poolt
hulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid. Mulle nagu tundub, et ta nagu karistaks inimesi. Tema käitumine on iga inimesega erinev ja ta teab kõiki. Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Stepan Bogdanovits(Stjopa Lihhodejevile)- Varieteeteatri direktor, kes saadeti sekundi jooksul Jaltasse. Nikanor Ivanovits Bossoil- korteriühistu esimees, kes pidi välja üürima kadunud Berliozi korteri. Ta peetakse kinni valuutaga spekuleerimises. Afranius Fjodor Vassiljevits Azazello- Kõrbedeemon taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid tegema ja naisi nägu värvima. Peemot- kass, kes käitus nagu inimene, isegi rääkis. Wolandi narr Hella- Neiu Lesbose saarelt, kes varakult hukkub ja muutub vampiiriks. Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Jeasua Jeesus
osa üks teine saksofonist, nimeks sai teosele Ron's piece (Ron'i rahu või Ron'i osa), mille nimeks oli algselt mõeldud Rendez-Vouz VI. Terve album pühendatigi seitsmele hukkunud astronaudile. Jarre õppis Pariisi Konservatooriumis Jeannine Rueffi käe all. Ettevalmistus klassikalise muusika alal osutus väga kasulikuks eriti albumite Oxygène ja Rendez-Vouz juures. 1968. aastal lõpetas ta oma väitekirja "Kirjanduse ja muusika Faust", kus ta rõhutas Johann Wolfgang von Goethe ja Hector Berliozi tähtsust. Varsti pärast seda lahkus ta Pariisi Konservatooriumist ja kohtus Pierre Schaefferiga avangardistlikust G.R.M.-st (Group de Recherches Musicales 'Muusika Uuringute Rühmitus'). 7. oktoobril 1978 abiellus Jean Michel Jarre inglise näitleja Charlotte Ramplinguga. 2002 kihlus ta prantsuse filminäitleja Isabelle Adjaniga. 1995. aastal sai ta UNESCO Hea Tahte Saadikuks.Tema hobid on muusika ,´´Reeboki´´ sporditossude
saatanaga samastuv identiteet või inimese tõeline olemus, mida esindab saatan. Põhirõhk inimese MINA väärtustamisel. Tänapäeval välditakse traditsionaalseid uske ning suhtumist vaid eelistatakse egoistlikumaid maailmavaateid nagu näiteks Maagiat. Meister ja Margaritas väljendus egoism teoses, siis kui Berlioz sai surma ning sugulane, kes oli alati tahtnud Moskvasse elama tulla tuli surmast kuuldes kiirelt Moskvasse, et Berliozi korter endale saada. Raamat annab ka mõista seda, et arvamused ja tõekspidamised ei pea alati ühtima, vaid igal ühel on oma arvamus. Eksistensialismi teosed avardavad maailmavaadet nii ka meie oma. Teose põhjal võib ka öelda, et on lootus, et igavene armastus on tõesti olemas, ka peale surma. Mitmed teosed, nii ka see teos näitas seda, et koer oli on ja jääb alati kõige truumaks sõbraks, kes sind iial alt ei vea
Margarita loeb meistri romaani. See muudab loo tõepäraseks. B uuris kirjutades tohutult allikaid Jeesusega seotud, Pilatuse ja Rooma impeeriumiga, Piiblit, apokrüüfseid lugusid; tema raamatukogus oli ka okultismi teoseid jne. Käib evangeeliumi tekstiga vabalt ümber muudab seda ja parodeerib. Kuid ei taha sellega ümber lükata, vaid kinnitada. B-le hakkas sügavalt vastu tolleaegne ateistlik propaganda (ajakiri Bezboznik, Ivani ja Berliozi dialoog rom alguses). Kuigi B-d on süüdistatud ka antikristluses, ei ole see õige. See, et Jeesuse osaks lõpus on valgus, on kooskõlas õigeusu kaanoniga (palves kiidetakse Issandat, kes elab kättesaamatus valguses), samuti usaldas B end haigena Jumala hoolde (käsikirja servadel mitu sellist märkust). Samas oli noorena ateist ja vanana ei tahtnud kiriklikku matust. Nii et tema religioon oli omamoodi. Aga B
Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks
Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks
aasta pärast Pariisi naasmist abiellus ning 9 aastat veel tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20 aastat sisustasid suure osa tema ajast kontsetturneed Belgias, Saksamaal, Austrias, inglimaal,_Venemaal. Pika ajapeale tajus, et tema teoseid võetakse paremini vastu väljaspool kodumaad. Ta oli ome teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Viimane kümme aastat möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli halbi, suri ka tema ainus poeg. LOOMING: Berliozi looming oli läbinisti programmiline. 'on kirjutanud orkestratsiooniõpiku. Tähtsamad teosed: sümfooniad:,,Fantastiline", ,,Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenutio Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ,, *Guiseppe Verdi 1813- 1901 Ta oli Itaalia helilooja. Isa oli küla kõrtsmik. Ta oli 7 aastaselt kiriku organisti abiline, 12 aastaselt oli organisti õpilane ja hiljem assistent
hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkis üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid, nende hulgas kogumikud (,,Transtsendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad"), kaks klaverikontserti, umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim Berliozi ,,Fantastilisest sümfooniast") jm. Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosaline sümfoonilise poeemi, kus ta sai suurepäraselt rakendada oma programmilise muusika ideid (hiljem viljeles seda zanri edukalt Richard Strauss). Liszt on kirjutanud selles zanris 13 teost (,,Tasso", ,,Prometheus", ,,Hamlet"). Programmilised on ka Liszti kaks sümfooniat: ,,Faust" ja ,,Hamlet". Liszti vaimulikku loomingusse kuuluvad kantaadid, missad, psalmid, oratooriumid ning Reekvim.
Meister ja Margarita "Meister ja Margarita" tegevus leiab aset 1930-ndate Moskvas ja 2000 aasta taguses Jerusalemmas. Moskavs istuvad kaks meest, Berlioz ja Bezdomnõi, pingil arutades jumala olemasolu üle, kui nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta jälle Meistriga ja elavad keldrikorteris edasi. Margarita sureb oma abikaasa majas ja Meister kliinikus.
vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Ta oli prantsuse helilooja. sündinud arsti perekonnast ja vanemad olid kindlad, et hectorist peab ka saama ars. ta läks arstiteaduskonda õppima, aga ta siiski jättis selle pooleli ja hakkas muusikaga tegelema.tal tekkis väikene konflikt vanematega ja need ütlesid temast lahti. ta hakkas andma solfi tunde, esines koorilauljana, kirjutas retsensioone ja muuskiakriitikat. öösiti kirjutas noote, õhtuti istus ooperiteatris. berliozi muusikat prantsusmaal ei võetud väga hästi vastu ,st kõik olid selle suhtes ükskõiksed. kui ta läks andma kontserdeid väljapoole prantsusmaalt, siis ta koges väga head tagasisidet peale kontserdit. hiljem tuli edu ka oma kodumaal umest paarküümmend aastat enne tema surma. ta suri 8.märtsil 1869. hectori ooming peamiselt kirjutas ta muusikat sümfooniaorkestrile, aga ta on kirjutanud ka oopereid. tema kõige kuulsam ooper on "Fausti needmine", ta on kirjutanud ka
Suvevaheaegadel koolikaaslaste juures maal, tutvus rahvamussiga,mängis rahvapille, vaimustasid rahvatantsude rütmid. Õppis kompositsiooni varssavi kõrgemas muusikakoolis, õpsilt Jozef Elsnerilt sai teoreetilise baasi. Kriitikud tunnistasid pianistigeeniust,kirjastati viinis Chopini variatsioonid mozarti teemale. Sündmused Poolas sundsid muutma reisiplaane ja seepärast sõitis pariisi kuhu jäi elu lõpuni. Andis pariisis heategevuslikke kontserte, tutvus Liszti, Mendelssohni, Berliozi,Paganiniga. Eelistas rohkem intiimseid salonge esinemisel kui suuri saale. Peam.elatusallikas klaveritundide andmine, sai Pariisi hinnatuimaks klaveripedagoogiks. Kihlatu vanemad ei kiitnud abielu heaks,kihlus katkestati. Hiljem londonis tutvus 6a vanema kirjaniku George Sandiga,elukaaslane 9.aastaks-see kõige õnnelikum periood. Käis mallorcal tervist taastamas, suri tuberkuloosi. Teosed klaveripalad, poloneesid, masurkad. Kuulamine: etüüd"revolutsiooniline"-klaveri klimberdamine,kiire
Loomingus nihkus esplaanile romantsimi elurõõmus pool. Elas kaasa revolutsioonile mis kjastus ta loomingus. Teda inspireeris ta naine Clara. Instrumentaalmuusikast lõi klaveritsükli ,,Karneval". Sümfooniatest tuntud ,,Kevadsümfoonia" ( 4 osa) 4) Transkriptsioon on ümberkirjutus. Muusikas tegi neid väga palju Liszt, kes komponeeris plju teosed ümber klaverile. Nt Mozarti ooperist ,,Don Juan", Schuberti laul ,,tütarlapse kaebus". Veel kirjutas ta ümber nt Bachi, Saint-Saensi ja Berliozi teoseid. Minu üks lemmik on Saint saensi Macabre tants. 5) Romantilisel kangelasel oli madal valulävi. Oli väga tundeküllane ja emotsionaalne.. Liialdamine tundeelus, mis viis haiglasee piirile, olid sageli tragilise elu käiguga. Loodus mängis kangelaste elus suurt rolli. Schubert oli heliloojaa väga traagiline nt tema laul ,,Ilus möldrineiu" . Schubert kasutas ka Goethe loomingut ,,Metshaldjas". B 1)Romantism sai valitsevaks 19
Väljapaistval kohal maailma sümfoonias on monumentaalne , 1970. Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Tema sümfooniad ketsavad kuni poolteist tundi. Richard Straussi varajane looming sarnaneb varasemate muusikaloojate loomingule. Programmilise muusika rajajaks peetakse Hector Berliozi. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. Ajapikku muutusid helilooja poeemid arendatumaks ja pikemaks. Ooperimaailmas tekitas tõelise tormi Straussi ooper ,,Salome" . Impressionism- Impressionismi mõiste pärineb maalikunstist, Monet'ilt. Impressionism tähendab muljet. Impressionistlik muusika pööra erilist tähelepanu instrumentidele ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu
loole, samas on püüdnud Bulgakov jutustada asju nii nagu "nad tegelikult juhtusid". Romaani esimeses peatükis kõneleb kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz noorele luuletajale Ivan Ponõrevile, et poeem Jeesuse vastu ei peaks rääkima sellest, et ta oli halb, mitte hea, vaid sellest "nagu asjad tegelikult olid" Jeesust polnudki kunagi. Tundub nagu kohe peale Moskvasse ilmumist asub Woland tegema halba, kusiganes ta ka ei liiguks. Õnnetu Berliozi surm trammi ja Kooleraks kutsutud naise läbi, pole aga vähemalgi määral seotud tema, ega tema kaaskonnaga. Tema lihtsalt teab seda ette ja kuulutab nii. Kõik ülejäänud "halvad teod", mis ta oma paari Moskvas veedetud aja jooksul korda saadab, on kas abinõud saavutamaks suuremat eesmärki või ühiskonna suurema (ning konkreetse isiku) pildi seisukohalt siiski heateod. Filmis "Kaklusklubi" püüab peategelane ning tema väljamõeldud sõber muuta maailma läbi erinevate nö.
tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani inimesed kummaliselt käituma. Ühiskonnas tekkis usaldamatus, hirm välismaalaste ees ning hirm spioneerimise ees. Siiski leidus ka erandeid, kes tunnistasid jumala olemasolu. Ivan Bezdomnõi traagika: Ivani iseloomuga oli kõik korras, kuni ta kohtus Wolandiga ja Berliozi pea otsast lõigati. Pärast seda varises tema maailm kokku, tema suhtumine ja käitumine muutus ning ta muutus üsna paranoiliseks. Selletõttu viidi mees hullumajja, kus ta kohtus Meistriga. Kui Meister Ivaniga lõpus hüvasti jätab, siis andis ta talle ülesande Pontius Pilatuse lugu lõpetada. 3.Wolandi ja tema kamba tähtsus: Nad kujundavad Moskva elanike saatusi, nendega manipuleerides. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalat. Samuti kritiseerisid
Ka meister sai oma raamatu lõpetatud. Woland oli olulisim tegelane. Ta seob teose tervikuks. Woland nägi ja teadis kõike. Temas oli tõelist salapära. Ta oli küll saatan, kuid minu arvates ei olnud ta halb. Pigem näitas inimestele, millised nad tegelikult on ja see muutis neid mitte just paremaks, kuid pani kindlasti mõtlema. Ta tegutses vaid seal, kus oli kadunud ausus, kultuur ja usk. Woland ei teinud kurja ilma inimeste kaasabita, vaid suunas ja jälgis sündmusi (Berliozi surm, Varieteeteatri etendus). Moskvasse saabus ta, et päästa Meister, Margarita ja käsikirjad või ka selle pärast, et karistada linnaelanikke, kes olid juba niigi ise end oma pahedega hukutanud. Wolandit saadab kummaline saatkond: Korovjev ehk Fagott, kes teeskles Wolandi tõlki. Saatsid Peemotiga palju trikke korda. Hiljem selgub, et mees on tegelikult rüütel, kes oli karistuseks kentsakaks saatana abiliseks muudetud
1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Glinkal välja oma stiil. Ta tutvus seal Berliozi, Mendelssohni, Bellini ja Donizettiga, kelle looming mõjutas Glinkat palju. Varasemast muusikast olid talle eeskujuks Viini klassikud. Berliinis õppis ka muusikateoreetilisi aineid, mida varem eriti ei tundnud. Saksamaal nägi laval Weberi “Nõidkütti” – vaimustus sellest ning 1836. aastal tekkis tal endal idee luua rahvuslik romantiline ooper. Selleks teoseks sai “Elu tsaari eest”, mis on esimene vene rahvuslik ooper. 1830
1829 kontsertreis Viini, kus võeti hästi vastu; sel ajal oli Viin veel viimaseid aastaid maailma muusikapealinn, hiljem oli selleks Pariis. 1830 novembris lahkus Chopin jäädavalt Poolast, 1831 märtsis algas juba poola rahva mäss vene tsaarivõimu vastu. 1831 sügisel jõudis Chopin Pariisi (vahepeal peatus Viinis) ning elas kergelt sisse sealsesse salongiellu: oli hea tuttav Liszti, Berliozi, Meyerbeeri ja Paganiniga, tundis ka Bellinit ning oli väga sisse võetud sajandi alguse itaalia ooperist. Kirjanikest käis läbi Heine ja Balzaciga, üks lähemaid sõpru oli kunstnik Delacroix. Chopin saavutas tuntuse nii pianisti kui ka heliloojana. Alustas edukat pedagoogikarjääri. 1830. aastate keskel esines Leipzigis ja kohtus seal ka Schumanni ja Mendelssohniga. Ehkki Schumann tunnustas Chopini annet, ei hinnanud too Sch
Iseloomulik tema kontserditegevusele: · Oli esimene, kes andis täismahus kontserdi ihuüksi ehk rajas soolokontserdi traditsiooni; olevat öelnud: "Le concert, c'est moi!" ehk ,,Kontsert, see olen mina!"; mängis sageli kogu pika programmi peast. · Repertuaar väga mitmekülgne: klaviirimuusika algusest kuni kaasajani, väga sageli esitas Bachi ja Beethovenit, loomulikult ka enda teoseid; klaveriteoste kõrval esitas palju transkriptsioone nii enda kui ka nt Berliozi, Beethoveni jt orkestriteostest. · Asetas klaveri publiku suunas küljega, et avatud klaverikaane alt jõuaks publikuni maksimaalselt võimas kõla; tänu sellele võis klaverit nüüd mängida ka suurtes kontserdisaalides, mitte ainult salongides. · Tema pianismi suurimad mõjud pärinevad Ungari mustlaste mängustiilist ja Paganini mängust. · Tema pianism arenes paralleelselt klaveri enda arenguga 1850. tel tulid müügile uudsed 7 oktavi ja metallist raamiga pillid
annaabi.ee 
